3-1-1-71-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-71-09

Otsuse kuupäev

30. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi A. S. karistamises tolliseaduse § 74 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprillil 2009. a otsus väärteoasjas 4-08-4700

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. S. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2009

Istungil osalenud isikud

A. S. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik ning Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse esindajad Kaupo Kruusvee, Karolin Lorents ja Nikolai

Majerovitš

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. aprilli 2009. a otsus ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Arvata A. S. poolt valitud kaitsjale 18. juuni 2009. a arve nr 509 alusel tasumisele kuuluv 6997 krooni 40

senti menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. märtsil 2008. a koostas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus A. S. suhtes väärteoprotokolli järgmise teo

tõttu.

11. jaanuaril 2008 saabus A. S. Tai Kuningriigist Helsingi kaudu Tallinna Lennujaama. A. S. pagas saabus hilisema reisiga.

Kui A. S. tuli Tallinna Lennujaama oma pagasile järele, vastas ta tollikontrolli teinud ametniku küsimusele, kas tal on midagi

deklareerida, eitavalt. Seejärel tehtud pagasi läbivaatuse käigus aga selgus, et pagasis oli muu hulgas metallist kasteet.

2. Kohtuvälise menetleja 28. aprilli 2008. a otsusega karistati A. S. kasteedi Taist Eestisse toimetamise eest tolliseaduse (TS)

§ 74 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut ehk 2100 krooni. Sama otsusega konfiskeeriti A. S-lt kasteet ja mõisteti välja

menetluskulu 490 krooni.

Kohtuväline menetleja viitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile, mille kohaselt on A. S-lt ära võetud eseme näol

tegemist kasteediga, mis kuulub löök-purustava toimega külmrelvade hulka. Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 2 p 1 kohaselt on

kasteet tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Sama seaduse § 59 lg-st 3 tulenevalt võib relva sissevedu ja väljavedu toimuda üksnes

ühekordse eriloa alusel. Sellist eriluba ei ole A. S. esitanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudus A. S-l süüteo

toimepanemisel tahtlus, kuid ta pani teo toime vähemalt hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

oleks ta pidanud väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema.

3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsuse peale esitas kaebuse A. S. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik,

kes taotles väärteomenetluse lõpetamist alternatiivselt kas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A. S. teos väärteo tunnuste puudumise

tõttu või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

4. Harju Maakohtu 1. aprilli 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et asjas olemasolev ekspertiisiakt on tõendina kohtukõlbmatu. Samuti puudub alus

kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ühtlasi märkis kohus, et menetlusaluse isiku kaitsja seadis ekspertiisiakti põhjendatuse

kahtluse alla alles kohtulike vaidluste käigus. Seda vaatamata sellele, et nii menetlusalusel isikul kui ka tema kaitsja oli

võimalik tutvuda ekspertiisiaktiga juba alates 19. märtsist 2008. Ka kaebuse läbivaatamisel kohtus ei taotlenud kaitsja

täiendekspertiisi määramist ega eksperdi kohtusse kutsumist.

4.2 Maakohus leidis, et TS § 41 lg 1 andis tolliametnikule õigusliku aluse A. S. pagas läbi vaadata. TS § 41 lg 1 ei sisalda

ajalist mõõdet, s.t ei täpsusta millisest hetkest millise hetkeni on isik "piiri ületav isik". Olukorras, kus reisija ja tema pagas

saabuvad ühendusevälisest riigist Eestisse erineval ajahetkel, tuleb isikut käsitleda piiri ületava isikuna seni, kuni nii isik ise

kui ka tema pagas on läbinud tollikontrolli tsooni ning tollil ei ole reisija ega tema pagasi suhtes pretensioone. Eesti ja

ühendusevälise riigi vahelist piiri ületav isik on kohustatud võtma piiri ületamisel seisukoha oma pagasi osas sõltumata sellest,

kas see saabub temaga koos või temast eraldi.

4.3 Kohtuväline menetleja on andnud väärteoasjas kogutud tõenditele õige juriidilise hinnangu. A. S. süü väärteo

toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta eiras oma tegevusega RelvS § 59 lg 3 nõudeid. Menetlusalusele isikule määratud

karistus on põhjendatud. Seetõttu puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. S. kaitsja vandeadvokaat V. Kivistik, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Väärteoasja materjalis sisalduv ekspertiisiakt ei ole kohtukõlbulik tõend, sest selle põhiosa on põhjendamata ja seega

kontrollimatu. Aktis märgitakse, et eksperdi järelduse tegemisel on tuginetud erialasele kirjandusele ja graafilistele kujutistele,

viitamata ühelegi konkreetsele allikale. Sellisena ei vasta kõnealune ekspertiisiakt nendele nõuetele, mida on kirjeldatud

Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsuses asjas nr 3-1-1-63-08. Riigikohtu osutatud otsuse kohaselt

tähendab see seda, et antud ekspertiisiakti näol on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. Peale kõnealuse ekspertiisiakti pole

väärteoasjas aga ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A. S-lt äravõetud ese on käsitatav külmrelvana.

5.2 A. S. pagas, mis saabus Tallinna Lennuväljale teise lennuga umbes pool päeva pärast A. S., vaadati esmalt läbi

röntgenaparaadiga ilma A. S. juuresolekuta. Sellega rikuti TS § 41 lg 2 nõudeid, mille kohaselt tehakse pagasi läbivaatust selle

valdaja juuresolekul.

5.3 Hiljem vaadati A. S. pagas uuesti läbi lennujaama jõudnud A. S. juuresolekul. See oli aga vastuolus TS § 41 lg-ga 1, sest

osutatud säte võimaldab nõuda pagasi läbivaatust üksnes piiri ületavalt või sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt

reisijalt. A. S., kes oli piiri ületanud pool päeva varem ja hiljem lennujaama tagasi tulnud, ei olnud käsitatav transiitalal viibiva

või piiri ületava reisijana. Leides, et piiri ületamine on püsiv seisund, tõlgendas maakohus vääralt TS § 41 lg-t 1.

Tolliametnikel puudus õiguslik alus A. S. pagasit läbi vaadata. Järelikult on ese, mida kohtuväline menetleja käsitas

külmrelvana, leitud ja ära võetud menetlusnorme rikkudes, mistõttu ei ole esemega seotud tõendid kohtukõlbulikud.

6. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses palutakse jätta kassatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonivastuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist.

6.1 Kassaator ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, mis annaks alust kahelda selles, et A. S. poolt 11. jaanuaril 2008

ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud metallist eseme näol on tegemist kasteediga. Samuti on kaitsja kasutanud oma

protsessuaalseid õigusi pahauskselt, jättes nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuses maakohtule mulje, et kõnealuse eseme

olemust ei vaidlustata. Kaitsja esitas vastuväited ekspertiisiaktile esmakordselt alles kohtuvaidlustes.

6.2 Juhul kui pagas saabub reisijast erineva lennuga, toimetab lennujaama pagasiteenistus kogu pagasi tollile, kes teeb sellele

röntgenkontrolli. See on otstarbekas ja kooskõlas Euroopa Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) artikliga 195,

mis sätestab, et liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikke meetmeid tagamaks, et kauba saabumisel on rakendatud vajalikku

korda, et takistada kauba edasitoimetamist enne kui on kontrollitud nõukogu määruse 3925/91/EMÜ artikliga 1 hõlmamata

registreeritud pagas.

6.3 Isegi kui asuda seisukohale, et A. S-st eraldi saabunud pagasi röntgenkontroll ei olnud A. S. juuresolekuta korrektne, siis

igal juhul oli korrektne kohvri hilisem füüsiline läbivaatus, mis toimus A. S. osavõtul ja mille käigus keelatud ese avastati.

Kassaatori seisukoht, et A. S. ei olnud pagasi läbivaatuse ajal piiri ületav reisija TS § 41 lg 1 mõttes, pole ühitatav reaalse

eluga. Olukorras, kus reisija ja tema pagas saabuvad erinevate lendudega, pole muud võimalust, kui lugeda piiriületus TS § 41

lg 1 tähenduses lõppenuks hetkel, mil piiriületus-formaalsused on läbinud nii reisija kui ka pagas. Vastasel korral tuleks asuda

seisukohale, et reisija ei tohi enne pagasi kohalejõudmist riiki siseneda või et hiljem järelejõudnud pagasis keelatud esemete

olemasolu poleks üldse võimalik kontrollida.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kolleegiumi

juuresolekul avati ka pitseeritud pakend, kus oli A. S-lt kasteedina äravõetud ese.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kassatsioonis esitatud väited vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, ent Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada

VTMS § 150 lg 1 p-s 7 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o otsuse põhistamatuse tõttu. VTMS § 166 lg 2

teise lause kohaselt on Riigikohus kohustatud väljuma kassatsiooni piiridest, kui ta tuvastab väärteomenetluse seadustiku § 150

lg-s 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.

9. Kaitsja arvates ei ole käesolevas asjas nõuetekohaselt tõendatud, et A. S-lt äravõetud eseme näol on tegemist kasteedi ja

seega külmrelvaga, sest asjas koostatud ekspertiisiakti põhiosa on põhjendamata ega ole seetõttu kontrollitav. Andmata

hinnangut konkreetsele ekspertiisiaktile, märgib kolleegium, et küsimus, kas A. S-lt äravõetud eseme omadused on sellised,

mis võimaldavad selle lugeda kasteediks relvaseaduse tähenduses, on lahendatav eseme vaatluse käigus saadavate andmete

alusel menetleja üldteadmiste pinnalt ilma täiendavaid tõendeid kogumata. Menetlusmetoodika ja -ökonoomia seisukohalt ei

ole ekspertiisi määramine selleks, et tuvastada, kas mingi eseme näol on tegemist kasteediga, üldjuhul vajalik ega põhjendatud.

Kolleegiumi hinnangul puudub käesolevas asjas alus kahelda kohtuvälise menetleja ja maakohtu järelduses, et A. S-lt

äravõetud ese on kasteet.

10. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et A. S. pagasi esmane röntgenläbivaatus, mis toimus A. S. juuresolekuta, oli

vastuolus TS § 41 lg-ga 2. Osutatud säte näeb ette, et pagasi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul. Kui pagasi valdajat

ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka

juuresolekul pagasi läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta. A. S. pagasi röntgenläbivaatusele suunamisel ei olnud aga tegemist

olukorraga, kus pagasi valdaja kindlakstegemine oleks olnud võimatu või pagasi valdaja oleks keeldunud läbivaatuse juures

olemast. Järelikult puudus tollil seaduslik alus A. S. pagasit ilma tema juuresolekuta läbi vaadata. Ekslik on ka kohtuvälise

menetleja arvamus, nagu tuleneks tolli õigus toimetada saabuva pagasi röntgenkontrolli valdaja juuresolekuta ÜTSRS artiklist

195, mis näeb muu hulgas ette, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et saabumisel ei saa isikud kaupa edasi

toimetada enne, kui on kontrollitud ühenduse määruse (EMÜ)

nr 3925/91 (1) artikliga 1 hõlmamata salongipagas. Osutatud sätte adressaadiks on üksnes liikmesriigid ja see ei saa olla

vahetult isiku põhiõiguste piiramise alus. ÜTSRS artiklist 195 tulenevalt on seadusandjal õigus ja kohustus kehtestada

meetmed, mis võimaldavad pagasi tõhusat tollikontrolli. See norm ei anna aga tollile õigust rakendada otstarbekuse kaalutlusel

ise selliseid tollikontrolli meetmeid, mida seaduses ei ole ette nähtud, või kalduda kõrvale seaduses sätestatud tollikontrolli

toimetamise nõuetest.

Samas on kolleegium seisukohal, et TS § 41 lg 2 nõuete rikkumine A. S. pagasi röntgenläbivaatuse kui haldusmenetluse

toimingu tegemisel ei ole käesoleval juhul tinginud sellist väärteomenetlusõiguse rikkumist, mis oleks kaasa toonud

ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi tegemise (VTMS § 150 lg 2). TS § 41 lg-s 2 sätestatud pagasi valdaja juuresoleku-

nõude eesmärk on suurendada pagasi läbivaatuse usaldusväärust, vältides näiteks selle tulemuste moonutamist, mitte aga

raskendada tollikontrolli toimetamist ja vähendada keelatud esemete avastamise tõenäosust. Käesolevas asjas on A. S. kogu

menetluse vältel kinnitanud, et tollikontrolli käigus leitud eseme pani ta ise oma pagasi hulka. Seetõttu ei saa TS § 41 lg 2

nõuete eiramine tolli poolt käesolevas väärteoasjas tehtava lahendi õiguspärasust mõjutada ega A. S. õiguste rikkumist kaasa

tuua.

11. Kaitsja arvates puudus tollil TS § 41 lg-st 1 tulenevalt õigus A. S. pagasit läbi vaadata ka hiljem A. S. juuresolekul, sest

hilisema lennuga saabunud pagasile lennujaama järele tulnud A. S. ei olnud käsitatav transiitalal viibiva või piiri ületava

reisijana. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. TS § 41 lg 1 esimene lause sätestab, et tolliametnikul on õigus nõuda Eesti

ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületavalt, samuti sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi

esitamist läbivaatuseks ning see läbi vaadata. Piiri ületava reisijana TS § 41 lg 1 esimese lause tähenduses tuleb kolleegiumi

hinnangul käsitada ka isikut, kes on ise juba piiriületusformaalsused läbinud, kuid naaseb hiljem tollikontrolli pagasi järele,

taotledes pagasi tolli järelevalve alt vabastamist ja selle vabasse ringlusse lubamist. Siiski on ebatäpne maakohtu seisukoht, et

kui reisija ja tema pagas saabuvad ühendusevälisest riigist Eestisse erineval ajal, tuleb isikut käsitada piiri ületava reisijana seni

kuni nii isik ise kui ka tema pagas on läbinud tollikontrolli tsooni. Isik, kes on ise piiri ületanud ja tollikontrolli läbinud, ent

pole veel oma pagasile järele tulnud, ei ole piiri ületav reisija TS § 41 lg 1 mõttes vaatamata sellele, et tema pagas pole

tollikontrolli läbinud. Samas kui tollikontrolli juba läbinud isik naaseb tollikontrolli, taotlemaks temast eraldi saabunud pagasi

tollikontrolli alt vabastamist, omandab ta uuesti piiri ületava reisija staatuse TS § 41 lg 1 mõttes. Seetõttu on väär kassaatori

seisukoht, et tollil ei olnud TS § 41 lg 1 kohaselt õigust A. S. pagasit läbi vaadata ka A. S. juuresolekul.

12. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused A. S. teo karistusõigusliku hinnangu kohta. Kohus on selles küsimuses sisuliselt

piirdunud üldsõnalise tõdemusega, et kohtuväline menetleja on andnud menetlusaluse isiku teole õige juriidilise hinnangu.

Kolleegium märgib taaskord, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus

alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-66-06 - RT III 2006, 35, 296, p 6.) VTMS § 133 p 4 kohaselt

selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muu hulgas, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu

tähendab muu hulgas seda, et VTMS § 134 lg-st 1 ja §-s 110 maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa

sellest, kui kohus väljendab üksnes üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku

hinnanguga. Maakohtu otsuses peab sisaldama menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka

õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Nagu eelnevalt märgitud, käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus sellistele nõuetele ei

vasta. Seega on kohus rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 7.

13. Muu hulgas puuduvad kohtuotsuses põhistused järgmistes käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes küsimustes.

13.1 Maakohus on jätnud põhjendamata järelduse, et A. S. pani teo toime vähemalt hooletusest. Sarnaselt kohtuvälisele

menetlejale ei seadnud maakohus kahtluse alla A. S. väidet, et ta ostis temalt tollis ära võetud eseme suveniirina Tai

Kuningriigist ega olnud teadlik, et seda eset võib vaadelda külmrelvana. Samas viitas maakohus KarS § 15 lg-le 3, mille

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, ja asus seisukohale, et kohtuväline menetleja leidis

õigesti, et A. S. pani teo toime vähemalt hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks A. S. maakohtu

arvates pidanud ette nägema väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, milles seisnes

antud juhul A. S. hoolsuskohustuse rikkumine, s.t kuidas oleks A. S. asemel käitunud keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik

isik. Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud

objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-136-05 - RT III 2006, 9, 82,

12. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-88-06 - RT III 2006, 37, 311, p 10 ja 20. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-90-06

- RT III 2006, 44, 370). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik

pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine.

Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja

ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-

90-06, p 31 ja 5. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-83-08 - RT III 2009, 7, 43, p 13).

13.2 Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut sellele, kas A. S. poolt kasteedi ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine

TS § 74 lg 1 mõttes oli lõpule viidud või mitte. Olukorras, kus kohus leidis, et A. S. pani teo toime ettevaatamatusest, sõltub

sellest, kas tegu lugeda lõpuleviiduks või mitte, A. S. käitumise karistatavus, sest KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena

karistatav üksnes tahtlik tegu, ettevaatamatusdelikti katse karistatav ei ole.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. aprilli 2009. a otsuse A. S. väärteoasjas TS § 74 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja

samale kohtule uueks arutamiseks.

15. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab kriminaalkolleegium A. S. poolt valitud kaitsjale 18.

juuni 2009. a arve nr 509 alusel tasumisele kuuluva summa 6997 krooni 40 senti mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab

selle menetluskulude hulka. Selle summa hüvitamine A. S-le tuleb Harju Maakohtul lahendada asjas uue lahendi tegemisel.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi