3-3-1-56-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-56-09

Otsuse kuupäev

29. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Enn Kanguri (Kangur) kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna vastu

saamatajäänud töötasu nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1281

Menetluse alus Riigikohtus

Enn Kanguri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Enn Kanguri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi

2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1281 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Enn Kangur oli kuni 7. juulini 2008 teenistuses Valga ja Kagu Piirivalvepiirkonnas

vanempiirivalvurina. Tulenevalt talle pandud koerajuhi ülesannetest oli tema hooldada ja õpetada

juulist 1996 kuni 30. aprillini 2007 teenistuskoer Donna ja 14. augustist 2004 kuni teenistussuhte

lõppemiseni teenistuskoer Cito.

20. märtsil 2008 esitas E. Kangur Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale ettekande, milles taotles

teenistuskoerte hooldamise ja õpetamise eest saamata jäänud töötasu tagasiulatuvat arvestust ja

saamata jäänud töötasu väljamaksmist. E. Kangur tugines Piirivalveameti peadirektori 16. mai

2006. a käskkirjale nr 204, mille kohaselt kulub teenistuskoera koolituseks nädalas 10 tundi (p 3.8.3)

ja hoolduseks 3,5 tundi (p 3.8.4) ning mis paneb koerajuhile vastutuse teenistuskoera sihipärase

kasutamise, õpetamise, hooldamise ja esmaabi eest (p 2.6.4). E. Kanguri hinnangul oli ta täitnud kõik

koertega seonduvad tööülesanded, kuid Kagu Piirivalvepiirkond pole pidanud töötundide kohast

arvestust ega tasunud ületunnitöö eest.

2. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 1. aprilli 2008. a käskkirjaga nr 237P algatati distsiplinaarjuurdlus,

et välja selgitada koerajuhi teenistuseks ning koera koolituseks ja hoolduseks kulutatud töötunnid

ning nende vastavus peetavale tööaja arvestusele.

Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes möönis Kagu Piirivalvepiirkond, et puudus koerajuhi korrektne

töötundide arvestus ning kordoni ülema kinnituse kohaselt jäi koerajuhtidele osa töötunde

arvestamata, kuigi ülesanded olid täidetud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega teavitati E. Kangurit,

et koerte koolituseks ja hooldamiseks ajavahemikul 1. märts 2005 kuni 31. detsember 2007 tehtud töö

ei kajastu päevaraamatutes ega nädalaplaanides ning tema palganõuet ei saa rahuldada üksnes

paljasõnaliste väidete alusel, vaid juhul, kui ta suudab esitada nõude põhjendamiseks täiendavaid

dokumente.

3. E. Kangur esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Kagu Piirivalvepiirkonnalt välja

mõista aastatel 2005-2007 ületundide eest saamata jäänud tasu. Vastavalt 26. septembril 2008 esitatud

täpsustusele taotles E. Kangur 105 595 krooni väljamõistmist 1245 töötunni eest.

Kaebuse kohaselt oli piirivalvepiirkond jätnud töötunnid korrektselt arvestamata, et mitte näidata

ületunnitööd. Kaebaja oli teenistusse võetud koerajuhina, kuid teda rakendati ka muude ülesannete

täitmisel. Palganõude suuruse osas lähtus kaebaja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga

teenistuskoerte hooldamiseks ja treenimiseks ette nähtud tundide arvust, leides, et need pole üksnes

soovituslikud. Koerajuhi töö spetsiifika eeldab pidevat pühendumist ning erijuhtudel (näit koera

haigestumine) juhendis ettenähtust suuremat koormust. Jättes koertega tegelemise omapärast

tulenevad aspektid kõrvale, lähtus kaebaja palganõude esitamisel ainult juhendis ettenähtud tundidest.

Kaebaja väitel polnud tal võimalik täiendava töötamise kohta mingeid dokumente esitada, sest tööaja

arvestuse pidamise kohustus on asutusel. Piirivalvekordoni likvideerimisel arhiveeriti dokumendid,

kuid arhiveeritavate dokumentide hulka ei kuulunud tema peetud koolituspäevikud, mistõttu need

pole säilinud. Lisatasu, mida maksti Piirivalveameti peadirektori 24. märtsi 2006. a käskkirjaga

nr 118 kinnitatud Piirivalve kaadrikaitseväelase palgajuhendi p 5.3.6 ja hilisema redaktsiooni p 5.6.5

alusel sõltuvalt koera kvalifikatsioonist, mõistab kaebaja kui motiveerivat palgaelementi, mitte

töötasu osa, mis kompenseeriks ületunnitöö.

4. Tartu Halduskohus jättis 22. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1281 kaebuse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et juhendis teenistuskoera eest hoolitsemiseks ja koolitamiseks ette nähtud

tundide arvu ei saa pidada kohustuslikuks, vaid nende sätetega nähti ette teenistuskoerte

koolitamiseks ja hooldamiseks vajaminev aeg, mis tuli arvestada koerajuhi tööaja hulka. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid, et tööaega oleks planeeritud või ka reaalselt töötatud vastavalt juhendites

sätestatud tundide arvule. Kaebaja nõue tugineb juhendis esitatud arvudele, kuid tõendatud pole

tegelik kulunud töötundide arv, mida pole tööaja arvestuses fikseeritud ja mille eest pole tasu

makstud. Kohus möönis, et kaebaja hooldada oli ka teine koer, kes vajas oma vanuse tõttu ainult

hooldust, kuid vastav ajakulu aruannetes ei kajastu. Tavapärast tööajanormi ületava töötamise

tasustamiseks peab see olema tõendatud. Tunnistajate ütluste kohaselt oli võimalik koerte eest

hoolitsemist ühitada muude teenistuskohustuste täitmisega. Kohus märkis, et kui kaebaja täheldas

juba kolme aasta jooksul probleeme tasustamisel, oleks ta ise pidanud hoolikamalt koertega tegeldud

ajakulu dokumenteerima, et tõendada ka ületunnitööd. Halduskohtu hinnangul langevad asutuse poolt

koostatud tööaja arvestus ja kaebaja aruannetes märgitu kokku. Ületunnitöö tegemine ja tasustamine

toimub palgaseaduse (PalS) § 14 lg-st 1 ja Piirivalveameti peadirektori poolt kinnitatud

palgajuhendist tulenevalt poolte eelneval kokkuleppel. Piirivalveameti praktika kohaselt püüti

ületunnitööd kompenseerida eelkõige vaba aja andmisega ning alles selle võimaluse puudumisel

maksti lisatasu. Koerajuhi jaoks polnud kehtestatud erisätteid. Asjas pole tõendatud, et praegusel

juhul oleks ületunnitöös ja selle tasustamises kokku lepitud.

5. Apellatsioonkaebuses palus E. Kangur tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega

tema kaebus. Apellandi arvates ei ole juhendites teenistuskoerte koolituseks ja hooldamiseks ette

nähtud aeg pelgalt soovituslik, vaid kohustuslik tööaeg. Piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 64 lg-

st 2 tulenevalt on alluv kohustatud täitma ülema antud õiguspärased teenistuskohustused ning

E. Kanguril oli kohustus teenistuskoeri koolitada ja hooldada. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et

kui aruanded ei kajastanud koertega tegelemist, siis vastavaid töid polegi tehtud. Asutus on

kohustatud pidama arvestust tööaja ja tööülesannete täitmise üle. Halduskohtu istungil üle kuulatud

tunnistajate ütlustest, milles selgitati teenistuskoerte hooldamise ja väljaõppega seotud küsimusi,

nähtub, et tööaja arvestuse pidamisel ei soovitud ületada tööaja normi. Kohus jättis need seisukohad

aga arvestamata.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. märtsi 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) kaebaja otsese ülemuse kinnitusel pole kaebajale antud korraldust teha ületunnitööd ning puudus

vastav kokkulepe. Kaebaja pole juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et tööajast ei piisa koertega

tegelemiseks. Koera kuulumine tšempioniklassi ei näita temaga tegelemiseks kulunud aega. Teise

tunnistaja kinnitusel on koerajuhi aruanne langenud kokku töögraafikuga ning koerte

koolitusraamatus ei olnud märgitud rohkem tunde kui koerajuhi tööd kajastavas päevaraamatus;

2) koerte hooldamisega ja koolitusega tegelemine puhkepäevadel ja puhkuse ajal ei lähe arvesse

töötundidena, kuna selle eest on koerajuhile ette nähtud lisatasu;

3) Piirivalvepiirkonna ja koerajuhi aruandlus ühtib ning pole tõendatud, et tegelikult töötas kaebaja

aruandluses kajastatust rohkem;

4) kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et muude ülesannete täitmisega samaaegselt polnud

võimalik tegeleda koerte koolitamisega;

5) puudus kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning vastavat käsku töövälisel ajal koertega tegelda pole

antud;

6) ületunnitöö pole tõendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses taotleb E. Kangur ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator väidab järgmist:

1) asjas on vääralt kohaldatud töö- ja puhkeaja seaduse § 7 lg-t 1. Piirivalveametnik on kohustatud

ilma ülema korraldust ootamata tegema ületunnitööd, kui ülesande iseloom seda nõuab (PVTS § 58

lg 1 p 6). Koerte eest hoolitsemine on selline töö, mida tuleb jätkata ka normtöötundide täitumise

korral;

2) teenistuskoerte kasutamise ja hooldamise juhendis sätestatud normid ei ole pelgalt soovituslikud;

3) palgajuhendis sätestatud lisatasu koerajuhile, mis sõltub koera kvalifikatsioonist, ei kompenseeri

tööaja normi ületavat töötamist, vaid on motiveeriva tähendusega;

4) halduskohus on tuvastanud, et ühe koera eest hoolitsemiseks pole arvestuses töötunde üldse

märgitud. Vastustaja pole vaidlustanud asjaolu, et see koer vajas oma tervisliku olukorra tõttu

täiendavat hooldust. Põhjendamatu on kohtute järeldus, et selle koera hooldamiseks kulunud

töötunnid pole tõendatud.

8. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Kagu Piirivalvepiirkond jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et puudusid

kokkulepped ja korraldused ületunnitöö tegemiseks ning ületunde ei kajasta ka peetud tööaja

arvestus. Teenistuskoerte koolitus ja hooldamine ei ole edasilükkamatu piirivalveülesande täitmine

PVTS § 58 lg 1 tähenduses. Koerajuhtide jaoks ei ole ette nähtud erandeid ületunnitöö tegemiseks

ega kompenseerimiseks. Vastustaja väitel võis kassaator koertega tegelemiseks katkestada muude

teenistusülesannete täitmise ning sai koerajuhi ülesandeid täita oma tööaja jooksul. Vastustaja peab

põhjendamatuks kassaatori väidet, nagu oleks kohtutes tõendamist leidnud, et ühe koera eest

hoolitsemine ei kajastu üldse tööaja arvestuses, ning selgitab, et kassaator on märkinud mõlema koera

hooldamiseks kulunud töötunnid aruandes ühe koera nime all.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas koerajuhi ülesandeid täitnud piirivalveametnik tegi tööaja normi

ületavat ületunnitööd, kas sellise töö tegemine on piisavalt tõendatud ületunnitöö tasustamiseks ning

kas ja millises ulatuses on kaebaja esitatud töötasu nõue põhjendatud.

Kaebaja nõue põhineb väitel, et koerajuhi ülesannete täitmine ei kajastu Kagu Piirivalvepiirkonna

poolt peetud teenistusasja arvestuses täielikult ning tehtud on ületunnitööd, mida pole kohaselt

tasustatud. Nõude suurus põhineb kaebaja arvutustel, milles ta tugineb Piirivalveameti

peadirektori 14. märtsi 2003. a käskkirjaga nr 83 ja 16. mai 2006. a käskkirjaga nr 204 kinnitatud

Piirivalve teenistuskoerte kasutamise ja hooldamise juhenditele, kus on sätestatud koera

koolitamiseks ja hooldamiseks ette nähtud aeg.

10. Alates 1. juulist 2007 kehtiv PVTS § 57 lg 1 (kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis) nägi

ette, et piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades

piirivalveteenistuse seaduses sätestatud erisusi. Kuni 1. juulini 2009 kehtinud töö- ja puhkeaja

seaduse (TPS) § 7 lg 1 sätestas, et üle kokkulepitud tööajanormi töötamine on ületunnitöö.

11. E. Kangur nimetati Piirivalveameti 14. mai 2004. a käskkirjaga nr 464-P Valga

Piirivalvepiirkonna Taheva kordoni piirivalvur-spetsialisti ametikohale ning Kagu Piirivalvepiirkonna

26. novembri 2007. a käskkirjaga nr 1145P Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni

vanempiirivalvuri ametikohale. Vaidlust ei ole selles, et ta täitis ka koerajuhi kohustusi ning asja

materjalidest ei nähtu koerte hooldamise ja koolitamisega seonduvaid etteheiteid.

12. Kolleegium rõhutab, et asutuse töö ja haldusülesannete täitmise ladus korraldamine, tööaja

arvestuse pidamine ning tehtud töö nõuetekohase tasustamise tagamine on asutuse kohustus.

Õiguspärane töötasustamine saab põhineda korrektsel tööaja ja teenistusülesannete täitmise

arvestusel. Tavapäraselt lähtutakse asutuses nii tööaja normi piires tehtava kui ka ületunnitöö

tasustamisel isikule pädeva juhi poolt kohaste aktidega kindlaks määratud töökoormusest ja

lisaülesannetest ning dokumenteeritud tööaja arvestusest.

Kuigi tööaja üle arvestuse pidamine ja sellise arvestuse korraldamine on eelkõige asutuse ülesanne,

võib ka ametnikule panna kohustuse dokumenteerida ülesannete täitmist, koostada aruandeid jms.

Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt oli koerajuhil kohustus koostada kuu õppeplaan ning täita

koolituspäevikuid.

Nõustuda ei saa halduskohtu poolt väljendatud ja ringkonnakohtu poolt HKMS § 47 lg 1 ja TsMS

§ 654 lg 6 alusel aktsepteeritud seisukohaga, et isik pidanuks olukorras, kus tema töökoormus väljub

riikliku tööaja normina sätestatud ulatusest ning seda ei tasustata nõuetekohaselt, olema ise eriti

hoolikas oma ülesannete täitmiseks kulunud töötundide fikseerimisel. Asutuse töökorraldus ja

teenistusülesannete täitmise dokumenteerimine peab olema tagatud viisil, mis ei sea ületunnitöö

tasustamist sõltuvusse eeskätt ametniku enda hoolikusest.

13. Kuigi vastustaja on haldusmenetluses omaks võtnud, et tööaja arvestuses ei kajastunud

piirivalveametniku töö koerajuhi kohustuste täitmisel täies ulatuses, on kohtud asjas esitatud

tõenditele tuginedes jõudnud järeldusele, et asutuse peetud tööaja arvestus ühtib ametniku enda poolt

koerajuhi ülesannete täitmist kajastavate andmetega ning tõendeid, mis kinnitaks tööaja normi

ületavate teenistusülesannete täitmist, pole esitatud.

Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja suutnud ümber lükata ka vastustaja väidet, et koerte

hooldamist ja koolitamist oli võimalik ühitada muude teenistusülesannete täitmisega.

Kolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga selles, et töötasu nõude rahuldamine on võimalik vaid

juhul, kui töötamine, mille eest tasu nõutakse, on usaldusväärselt tõendatud. Kuna kaebaja poolt

väidetavalt tasustamata jäänud ületunnitöö tegemist ja selle mahtu asjas kogutud ja hinnatud tõendid

usaldusväärselt ei kinnita, pole võimalik rahuldada kaebaja nõuet saamata jäänud töötasu

väljamõistmiseks.

14. Ringkonnakohus möönis, et koertega tegeldi ka puhkepäevadel ja puhkuse ajal, kuid tööaja

arvestuses see ei kajastu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et puhkepäevadel ning

puhkuse ajal koertega tegelemise eest oli koerajuhile ette nähtud lisatasu.

Piirivalveameti peadirektori 24. märtsi 2006. a käskkirjaga nr 118 on kinnitatud Piirivalveameti

palgajuhend, mille punktis 5.3.6. sätestatakse kaadrikaitseväelasele Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari

2005. a määruse nr 12 alusel makstava lisatasuna tasu koerajuhile vastavalt teenistuskoera

kvalifikatsiooniklassile. Nimetatud sätte kohaselt maksti koerajuhile tasu järgmiselt: kuni

kvalifikatsiooniklassi saamiseni 450 krooni kuus, algklassi kuulumisel 900 krooni kuus, põhiklassi

kuulumisel 1550 krooni kuus ja tšempioniklassi kuulumisel 2000 krooni kuus.

Palgajuhend ei täpsusta selle lisatasu eesmärki ning juhendist ei tulene, et lisatasuga soovitakse

kompenseerida koertega tegelemist väljaspool tööaega. Nimetatud lisatasu on premeeriva

iseloomuga, sest tasu koerajuhile on seda suurem, mida edukam on koer ja kõrgem tema

kvalifikatsiooniklass. Kuna lisatasu on väiksem madalama kvalifikatsiooniklassiga koera puhul, ei

saa seda pidada lisatööd kompenseerivaks, sest madalama klassi koera koolitamiseks ja katseteks

ettevalmistamine on eelduslikult töömahukam kui töö juba kõrgema taseme saavutanud koeraga.

See seisukoht ei väära aga kolleegiumi ülalesitatud järeldust, et E. Kanguri töötasu nõuet tööaja

normi ületanud ulatuses oleks võimalik rahuldada üksnes sellise töötamise piisava tõendatuse korral.

15. Eeltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus

muutmata.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel

riigituludesse. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann