3-2-1-120-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-120-09

Määruse kuupäev

Tartu, 28. oktoober 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Margea Invest Osaühingu ja SIA Rioksa

vastu nõude tunnustamiseks OÜ TR Majad (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-18932

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS SEB Pank (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jaanus Mody

Kostjad Margea Invest Osaühing (registrikood xxxxxxxx),

esindaja Margo Mürk, ja SIA Rioksa (Läti registrikood

xxxxxxxxxxx), esindaja Rein Püi

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-18932 ning

saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius AS-i SEB Pank eest

määruskaebuselt 22. juunil 2009 tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 27. aprillil 2009 Viru Maakohtule hagi Margea Invest Osaühingu ja

SIA Rioksa (kostjad) vastu nõude tunnustamiseks TR Majad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Tunnustatava nõude suurus oli hagiavalduse kohaselt 222 714 778 krooni.

2. Viru Maakohus jättis 4. mai 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta, andes hagejale tähtaja

kõrvaldada puudused - tasuda 1 499 750 krooni riigilõivu, võtta seisukoht menetluslike küsimuste

kohta ja esitada muukeelsete tõendite tõlge - hiljemalt 25. maiks 2009 ning märkis, et määruse peale

edasikaebe õigust seaduses sätestatud ei ole.

3. Hageja esitas 14. mail 2009 e-kirjaga Viru Maakohtule taotluse hagiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Viru Maakohus andis 18. mai 2009 e-

kirjas saadetud määrusega hagejale uue hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaja - 25. juuni 2009.

4. Hageja esitas 25. mail 2009 määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 4. mai 2009. a määruse

tühistamist osas, millega kohus määras hagihinnaks, millelt tuleb tasuda riigilõiv,

222 714 778 krooni, ning palus teha uue määruse, millega lugeda haginõue mittevaraliseks, määrata

hagihinnaks 25 000 krooni ja võtta hagi menetlusse. Muu hulgas märkis hageja, et maakohtu määrus

on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 5 alusel edasikaevatav.

5. Viru Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel hageja määruskaebuse läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. juuni 2009. a määrusega hageja määruskaebuse läbi vaatamata ja

tagastas selle hagejale.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebus on esitatud Viru Maakohtu 4. mai

2009 määruse peale, millega jäeti hageja hagiavaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja anti tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks.

TsMS § 3401 järgi ei ole maakohtu määrus edasikaevatav. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt oleks

edasikaevatav kohtu määrus, millega jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse või juba

menetlusse võetud avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata.

Kuna maakohus on hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see TsMS § 664

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Samuti tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada hageja esitatud taotlus

määruskaebuse tagamiseks.

Ebaõige on määruskaebuse väide, et määrus on TsMS §-s 136 sätestatud tsiviilasja hinna määramise

määrus ning seetõttu edasikaevatav TsMS § 136 lg 5 alusel. TsMS § 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja

hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Hageja on esitanud

hagiavalduse kostjate vastu 222 714 778 krooni suuruse nõude tunnustamiseks TR Majad OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses, samuti pandiõiguse tunnustamiseks.

Hagihind on TsMS § 122 lg 2 järgi hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 kohaselt

määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Praegusel juhul on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (TsMS § 125) ning kohus

ei ole määranud tsiviilasja hinda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata

hageja määruskaebus maakohtu määruse peale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus eksinud TsMS § 136 lg 1 tõlgendamisel, leides, et

tuvastushagi korral on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (TsMS § 125) ning seetõttu ei olevat

maakohus praegusel juhul määranud tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 1 mõttes. TsMS §-s 125 ei ole

ette nähtud tuvastushagi täpset hinda, vaid selles on sätestatud üksnes põhimõtted, millest kohus peab

tuvastushagi hinna määramisel lähtuma. Ringkonnakohtu määruse mõtte kohaselt ei saakski kohus

ühelgi juhul tsiviilasja hinda määrata (TsMS § 136 lg 1 tähenduses), sest mis tahes tsiviilasja hinna

määramise alused on ette nähtud seaduses, ehk TsMS §-des 122 jj.

Seega määras maakohus kindlaks tsiviilasja hinna ning see määrus on edasikaevatav

ringkonnakohtule TsMS § 136 lg 5 alusel.

8. Kostja SIA Rioksa leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta

muutmata. Kostja Margea Invest Osaühing leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu

määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebusele on vastanud ka OÜ TR Majad (pankrotis), kes leiab

vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

TsMS § 136 lg 1. TsMS § 136 lg 1 esimese lause kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei

ole määratud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus

tsiviilasja hinna määrata ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta

tegelikkusele.

Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinda, ega seda, miks on

hagilt tasutud riigilõivu 250 krooni. Maakohus on oletanud, et hageja tasus 250 krooni

riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 7 p-le 3 toetudes. Maakohus ei ole sellega nõustunud ja on määranud

tsiviilasja hinnaks 222 714 778 krooni. Seega on maakohus määranud TsMS § 136 lg 1 järgi kindlaks

tsiviilasja hinna, toetudes seejuures TsMS §-le 125. Ringkonnakohtu antud tõlgendus muudaks

TsMS § 136 lg 1 esimese lause sisutühjaks, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku alates 1. jaanuarist

2006 kehtiv redaktsioon ei tunne juhtumit, mil tsiviilasja hinda ei ole seaduses ette nähtud. Kehtiv

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne varasemates seadustikes tuntud nn hinnata hagisid. Kõikidelt

hagidelt tuleb maksta riigilõivu kas arvutatuna tsiviilasja hinna järgi või erandina kindla summana,

mis on sätestatud riigilõivuseaduses. Hagiasjas on TsMS § 122 lg 2 kohaselt hagihind hagis taotletu

harilik väärtus. Kolleegium selgitab, et TsMS § 136 lg 1 esimese lause osa "kui hinda ei ole ette

nähtud seaduses" peab silmas eelkõige juhtumit, mil hagis taotletu harilikku väärtust on raske

kindlaks määrata. TsMS § 125 kohaldamise korral tuleb kohtul kindlaks määrata hüve väärtus, mida

hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

11. Kui kohus on hagi käiguta jätmise määruses muu hulgas kindlaks määranud ka tsiviilasja hinna,

saab seda määrust tsiviilasja hinna määramise osas vaidlustada TsMS § 136 lg-s 5 ettenähtud ulatuses

ja korras. See kehtib kolleegiumi arvates olenemata sellest, et TsMS §-s 3401 ei ole ette nähtud

võimalust vaidlustada määrust, millega jäetakse avaldus, sh nt hagiavaldus käiguta.

12. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ja ka käesoleva tsiviilasja kiirema

lahendamise huvides vajalikuks märkida tsiviilasja hinna määramise kohta pankrotimenetluses nõude

tunnustamise hagi korral järgmist. Nimetatud hagi hinda ei saa määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest

RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. See tuleneb nimetatud

normist selgelt: "(7) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse

esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu: [---]."

Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist

tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama

hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama

suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud

nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on

TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on

pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus.

Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri

ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast

pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku

võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja

võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1 kohaselt teeb haldur võlausaldajate

esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise

koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt

tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. TsMS § 136 lg 4

kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis.

13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo

Luiga Mody Hääl Borenius. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel

Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-

le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu