3-1-1-95-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-95-09

Otsuse kuupäev

27. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi A.J. süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2009. a otsus asjas nr 1-09-1609

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.J. kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2009. a ja Tartu Maakohtu 3. märtsi 2009. a otsused osaliselt, s.o A.J.

süüditunnistamises KarS § 424 järgi.

2. Mõista A.J. KarS § 424 järgi õigeks.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.J. tunnistati Tartu Maakohtu 3. märtsi 2009 otsusega süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1

alusel vangistusega viieks kuuks. Samuti tunnistati A.J. süüdi KarS § 329 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus kolmeks

kuuks. Liitkaristusena mõisteti talle vangistus viieks kuuks. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka.

2. KarS § 329 järgi tunnistati A.J. süüdi selles, et tema isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega, juhtis kahel korral, 5. aprillil ja 24. novembril 2008 mootorsõidukit. A.J. kaitseväite kohta, et ta juhtis nii 5.

aprillil kui ka 24. novembril 2008 mootorsõidukit hädaseisundis, märkis maakohus, et A.J. ütlused 5. aprillil 2008 väidetavast

võimalikust tulekahjust põhjustatud hädaseisundist on paljasõnalised. 24. novembril 2008 ei tegutsenud A.J. sõbra autot lumest

välja tõmbama sõites hädaseisundis, sest sõbra aitamiseks piisanuks tema auto lumest väljakaevamisest ja A.J-l puudus selleks

vajadus mootorsõidukit juhtida.

2.1 KarS § 424 järgi tunnistati A.J. süüdi selles, et olles mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isik, juhtis ta

24. novembril 2008 uuesti mootorsõidukit joobeseisundis. Maakohus leidis, et A.J. joove oli seaduses sätestatud korras

tuvastatud. Tema käitumine oli koosseisupärane, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

3. A.J. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles A.J. õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul tegutses A.J.

süüdistuses toodud juhtudel mootorsõidukit juhtides hädaseisundis. 5. aprillil 2008 juhtis ta mootorsõidukit, sest oli saanud

teate ohust oma varale. 24. novembril 2008 juhtis ta mootorsõidukit, aitamaks sõbral pääseda oma autoga lumest lahtilükatud

maanteele, millega ta aitas vältida ohtu sõbra tervisele. Kaitsja leidis, et A.J. ei juhtinud 24. novembril 2008 mootorsõidukit

joobeseisundis, sest tema joove tuvastati "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise

otsuse vaidlustamise korra" (edaspidi: Kord) nõudeid rikkudes.

4. Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

4.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et tõendid kogumis kinnitavad A.J. alkoholijoovet süüdistuses märgitud

asjaoludel. A.J-l alkoholijoobe tuvastamisel ei ole Korra sätteid rikutud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei tunnistanud

A.J. politseitöötaja poolt indikaatorvahendiga LION 500 mõõdetud tulemust. Tema mittenõustumist näiduga tõendab

joobeseisundi tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt ei ole A.J. protokollile alla kirjutanud ja protokollis kajastub märge "isik

nõuab ekspertiisi". Seetõttu koostati saatekiri A.J. toimetamise kohta joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt vaatas arst A.J. läbi, kuid

A.J. keeldus vereproovist. Vastavalt Korra § 9 lg-le 3 tuvastas arst seetõttu A.J. joobe kliinilise leiu põhjal, uurimata

bioloogilist materjali. Kuna A.J. keeldus haiglas vereproovi andmisest ja keeldumine on aktis selgesõnaliselt fikseeritud, on

tema süüküsimuse otsustamine KarS § 424 järgi veres alkoholisisaldust kindlaks tegemata, seaduspärane.

4.2 Kaitsja hinnangul ei tähenda aktist nähtuv arsti formuleering "esinevad kliiniliselt alkoholi tarvitamise tunnused", et A.J.

oleks olnud alkoholijoobes, kuna formuleering ei vasta Korra §-s 21 sätestatud arsti kohustuslikele formuleeringutele.

Ringkonnakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu, märkides, et Korra § 21 p 2 sätestab arsti poolt joobeseisundi

tuvastamise otsuse kohustusliku formuleeringuna "alkoholi tarvitamise tunnused." Korra § 9 lg 3 kohaselt alkoholi tarvitamise

tunnuste või alkoholist põhjustatud joobeseisundi tuvastamisel arsti poolt võib otsuse aluseks olla kliiniline leid, milleks on

isiku häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Arsti formuleeringu täpsustamine sõnaga

"kliiniliselt" iseloomustab järeldusele jõudmise viisi. Maakohus ei ole sellele seisukohale asudes ümber hinnanud arsti

formuleeringut, nagu on maakohtule süüks pannud kaitsja.

4.3 Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt A.J. ei tegutsenud mootorsõidukit juhtides

hädaseisundis.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. A.J. kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja A.J. õigeksmõistmist.

Kassaator märgib, et kuna A.J. väidetav joove 24. novembril 2008 ei ole 1. juulist 2009 kehtivatele nõuetele vastavalt

tuvastatud, puudub tema käitumises KarS § 424 koosseis ja ta tuleb selles kuriteos õigeks mõista. Puutuvalt süüdistusse KarS §

329 järgi, märgib kaitsja, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu põhjendused A.J-l hädaseisundi puudumise kohta auto juhtimisel

5. aprillil ja 24. novembril 2008 on oletuslikud ega lükka ümber süüdistatava väiteid hädaseisundis tegutsemise kohta.

6. Prokuröri kassatsioonivastuses toetatakse kassaatori taotlust mõista seoses muutunud õigusliku olukorraga A.J.

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises õigeks. Prokuröri hinnangul tuleb aga ringkonnakohtu otsus A.J. süüditunnistamises

KarS § 329 järgi jätta muutmata ning muutmata tuleb jätta ka talle mõistetud karistus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. 1. juulil 2009. a, s.o pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist käesolevas kriminaalasjas, kuid enne selle otsuse jõustumist,

hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54,

304) § 1 p-d 3-7, 13, 17 ja 18, § 2 p-d 4 ja 5 ning § 3 (vt viidatud seaduse § 7 lg 3). Nende sätetega muudeti muu hulgas nii

KarS § 424 sõnastust kui ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni. KarS § 424 näeb alates 1.

juulist 2009 ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seejuures ei ole enam karistusõiguslikku

tähendust isiku varasemal karistatusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. 1. juulil 2009. a jõustunud liiklusseaduse

redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi.

Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt

0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti

häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima

sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates 1. juulist 2009. a KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi

juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning

kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on

võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-76-09 - RT III 2009, 41, 310, p-d 9-10).

8. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt vaatas arst A.J. läbi, kuid vereproovist A.J. keeldus. Seetõttu

tuvastas arst joobe vastavalt Korra § 9 lg-le 3 kliinilise leiu põhjal, uurimata bioloogilist materjali. Kuna alates 1. juulist 2009

on LS § 20 lg 31 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võimalik lugeda juht alkoholijoobes olevaks üksnes tingimusel, et tema

väljahingatavas õhus või veres on mõõdetud teatud kogus alkoholi ja A.J-l ei ole alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus või

veres mõõdetud, siis ei saa joovet kui KarS § 424 koosseisulist asjaolu käesoleval ajal kehtivate nõuete kohaselt tuvastatuks

lugeda.

9. Seetõttu tuleb A.J. KarS § 5 lg-st 2 lähtudes 24. novembril 2008. a toimepandud teos KarS § 424 järgi õigeks mõista.

Puudub alus saata kriminaalasi eelnimetatud osas madalama astme kohtule uueks arutamiseks, sest kriminaalasja uuel

arutamisel ei oleks võimalik koguda uusi tõendeid A.J. joobe kohta 24. novembril 2008.

10. Kriminaalkolleegium ei nõustu aga kassaatori seisukohaga, et A.J. tuleb õigeks mõista ka süüdistuses KarS § 329 järgi. Nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsuses on A.J. kaitseversiooni hädaseisundis auto juhtimise kohta hinnatud ning põhjalikult

selgitatud, miks ei saa nõustuda A.J. kaitsja väidetega selle kohta, et A.J. juhtis 5. aprillil ja 24. novembril 2008 mootorsõidukit

hädaseisundis. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi täiendada ega korrata.

11. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning KarS § 5 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2009. a ja Tartu Maakohtu 3. märtsi 2009. a otsused, tehes A.J. olukorda raskendamata

tühistatud osas ise uue otsuse.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe