3-2-1-74-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-74-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. oktoober 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS EMT hagi Andrus Siku vastu 10 897 krooni 82 sendi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-11469

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Siku kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

10 897 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS EMT (registrikood xxxxxxxx)

Kostja Andrus Sikk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Uno Feldschmidt

Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 2-07-11469 ning saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EMT (hageja) esitas Viru Maakohtule 26. märtsil 2007 Andrus Siku (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 5449 krooni 41 senti ja viivise 5448 krooni 41 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14. veebruaril 2002 liitumislepingu, mille alusel osutati

kostjale teleteenust. Hageja saatis teenuse osutamise eest kostjale arved. Kostja ei ole arveid tasunud.

Hea usu põhimõtet silmas pidades palus hageja mõista kostjalt välja viivise väiksemas summas kui

põhivõlg.

Hageja märkis hagiavaldusele kostja aadressiks 14. veebruari 2002. a liitumislepingust tuleneva

kostja postiaadressi.

2. Kostjale ei õnnestunud hagiavaldust ja sellele lisatud menetlusdokumente hagis märgitud aadressil

kätte toimetada. Menetlusdokumendid toimetati 23. mail 2007 kätte kolmandale isikule aadressil,

mille kostja oli enda aadressina avaldanud Maksu- ja Tolliametile. Kostja ei vastanud hagiavaldusele.

3. Viru Maakohus rahuldas 25. juunil 2007 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1

alusel tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 897 krooni 82 senti.

4. Kostja esitas 23. juulil 2007 tagaseljaotsuse peale kaja, mille Viru Maakohus 11. septembri 2007. a

määrusega rahuldas ja taastas asjas menetluse.

Määrus toimetati 25. septembril 2007 kätte kostja endisele abikaasale samal aadressil nagu varem.

Samuti toimetati 24. jaanuaril 2008 sellel aadressil kostja endisele abikaasale kätte kohtukutse

6. veebruaril 2008 toimuva kohtuistungi kohta.

Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, tegi maakohus kostja asukoha tuvastamiseks päringu Ida

Politseiprefektuurile. Politseiprefektuur teatas 4. märtsi 2008. a kirjas, et politseile ei ole kostja

asukoht teada.

30. aprilli 2008. a kohtuistungi kutse toimetati 5. aprillil 2008 kätte kostja ema aadressil. Eelmisel

aadressil ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada ja see tagastati põhjusel, et kostja ei ela

sellel aadressil. Kostja ei ilmunud kohtuistungile.

5. Viru Maakohus rahuldas 14. mai 2008. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 10 897 krooni 82 senti ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ilmunud kostja kohtuistungile, kuigi kohtukutse toimetati kostjale

TsMS § 322 lg 1 järgi kätte. Kostja ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega esitanud hagile

põhjendatud vastuväiteid. Hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja esitatud faktilised väited tuleb

lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kuna hageja taotles TsMS § 413 lg 1 järgi tagaseljaotsuse

tegemist, tuleb hagi TsMS § 410 alusel tagaseljaotsusega rahuldada.

Tagaseljaotsus toimetati 22. mail 2008 kätte kostja emale, kuid kostja ema tõi kohtuotsuse kohtule

tagasi ja teatas, et kostja viibib Tallinna Vanglas. Kohtuotsus toimetati kostjale 27. juunil 2008 kätte

Tallinna Vangla töötaja kaudu.

6. Kostja esitas 3. juulil 2008 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Kostja omakäelise apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli ta 30. aprilli 2008. a kohtuistungi

toimumisest teadlik, kuid ei saanud sellel osaleda, kuna vahistati 8. aprillil 2008. Kostjale riigi

õigusabi korras määratud esindaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus

tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Kuna kostjale ei toimetatud hagi ega kohtukutset isiklikult allkirja

vastu kätte, ei ole tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Kostja ema võttis kohtukutse vastu

aadressil, mis ei olnud kostja elukoht. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb kostja ema elukoht

lugeda kostja elukohaks TsMS § 322 lg 1 mõttes. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja vahistati

8. aprillil 2008, mistõttu ei olnud kostja emal võimalik kohtukutset kostjale edastada. Kostja ei olnud

kohtuistungist teadlik ega saanud istungil osaleda, kuna viibis vahi all.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kätte arved, mille alusel hageja temalt võlgnevust nõuab. Seega

ei teadnud kostja võlast. Hageja nõue on aegunud.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu tagaseljaotsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole menetlusosalisel TsMS § 419 järgi õigust kaja

esitada, kui ta ei ilmu taastatud menetluses kohtuistungile ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus,

kuid TsMS § 420 lg 2 järgi võib menetlusosaline esitada teise tagaseljaotsuse peale

apellatsioonkaebuse, tuginedes asjaolule, et tagaseljaotsuse tegemisel ei kontrollitud selle tegemise

eeldusi. Arvestada ei tule neid asjaolusid, mis annaksid kostjale TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

võimaluse taotleda menetluse taastamist.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud täidetud. TsMS § 410

ja § 413 lg-te 1 ja 3 järgi on tagaseljaotsuse tegemise eeldusteks järgmised asjaolud:

1) kostjat on asja arutamiseks määratud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt

teavitatud ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest hoiatatud, kuid ta jätab kohtuistungile ilmumata

ega teavita kohut ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest;

2) hageja esitab taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks;

3) hagi on õiguslikult põhjendatud;

4) kostja ei teavita kohut, et on nõus asja kirjaliku menetluse või lahendamisega tema osavõtuta.

30. aprilli 2008. a kohtuistungi kutse saadeti 2. aprillil 2008 aadressil Xxxxx xx, Toila vald, Ida-Viru

maakond. Selle aadressi selgitas maakohus kostja faktilise elukohana välja kohaliku

politseiprefektuuri ja kriminaalhooldusosakonna abil (tl-d 64-67) ja sellel aadressil võttis 5. aprillil

2008 kostja ema kutse kostjale edasiandmiseks vastu (tl 71). Seega saab lugeda kutse TsMS § 322

lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks samal kuupäeval. Kutsel oli muu hulgas märgitud hoiatus, et kui

kostja ei ilmu kohtusse, võidakse asi lahendada tagaseljaotsusega. Kostja on isiklikult

apellatsioonkaebuses (tl 86) kinnitanud, et ta oli 30. aprilli 2008 kohtuistungist teadlik. Seega oli

kostjat nõuetekohaselt teavitatud nii istungi toimumise ajast ja kohast kui ka hoiatatud kohtusse

ilmumata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest.

Kostja ei ilmunud 30. aprilli 2008 kohtuistungile ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest

(tl 73). Kostja väide, et ta ei saanud kohtuistungile tulla, kuna viibis vahi all, ei ole põhjendatud, sest

isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile

ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks. Kostjal oli vaatamata vahistamisele võimalus teavitada kohut

kujunenud olukorrast ja taotleda kohtult kohtuistungist osavõtu tagamist (etapeerimine

eelvangistuskohast). Kostja ei kasutanud neid võimalusi.

Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks nõustunud kirjaliku menetluse või asja

lahendamisega tema osavõtuta, hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hageja nõue on õiguslikult

põhjendatud, olid tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ja maakohus rahuldas õigesti hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja

saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb ka teise tagaseljaotsuse tegemisel kontrollida

tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja ka selle tagaseljaotsuse võib vaidlustada samadel alustel, mille

olemasolul saab TsMS § 415 lg 1 järgi kaja esitada, sh juhul, kui kohtukutset ei toimetatud kostjale

või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kätte. Kostjale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu

kätte toimetatud.

Ringkonnakohus järeldas kostja isiklikust apellatsioonkaebusest ekslikult, et kostja oli teadlik

kohtuistungi toimumisest ja et kostjat oli nõuetekohaselt sellest teavitatud. Kohtukutse sai kätte kostja

ema, kes ei saanud seda kostjale edastada, kuna kostja viibis vahi all. Põhjendamata on seisukoht, et

kostjale tuleb lugeda kohtukutse TsMS § 322 lg 1 järgi kättetoimetatuks.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et vahi all viibimine ei ole TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuv

põhjus kohtuistungilt puudumiseks või sellest teatamata jätmiseks. Kostja oli vahi all ja tema

liikumisvabadus oli oluliselt piiratud. Samuti liiguvad kirjad vanglas üldteadaolevalt aeglaselt,

mistõttu ei teavitanud kostja kohut ilmumata jätmisest mõjuval põhjusel.

10. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata. Asjas ei tule kohaldada TsMS § 415 lg 1 p 2. Kohtukutse on TsMS § 322 lg 1 järgi

kostjale kätte toimetatud. Kostja viibis kohtukutse kättetoimetamise ajal vabaduses. Kostja ei ole

põhistanud vastuväidet, miks ei tule tema rahvastikuregistris märgitud aadressi lugeda tema

elukohaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii maakohtu tagaseljaotsus kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692

lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4

ja § 692 lg 5 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Ringkonnakohus leidis kostja apellatsioonkaebust lahendades õigesti, et kostjal ei olnud

TsMS § 419 järgi õigust esitada tema kohta teist korda tehtud tagaseljaotsuse peale kaja, kuid ta võis

TsMS § 420 lg 2 järgi esitada apellatsioonkaebuse. Samuti on õige ringkonnakohtu arusaam, et kuna

kostja kohta tehti uus tagaseljaotsus, saab selle tagaseljaotsuse tühistamise aluseks olla TsMS § 420

lg 2 järgi üksnes asjaolu, et maakohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi.

Kolleegiumi arvates tuleneb TsMS § 419 ja § 420 lg 2 mõttest, et teist korda tehtud tagaseljaotsuse

peale ei saa esitada apellatsioonkaebust samadel alustel nagu kaja esimest korda tehtud

tagaseljaotsuse peale. TsMS § 415 lg 1 järgi saab kostja esimese tagaseljaotsuse peale esitada kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või

esinesid TsMS § 415 lg 1 p-des 1!3 nimetatud asjaolud. TsMS § 420 lg-s 2 puudub viide kaja

esitamise alustele ning sellest sättest tuleneb üheselt, et kontrollida tuleb üksnes seda, kas

tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtteks ei ole anda

kostjale võimalus vaidlustada teist tagaseljaotsust samadel alustel nagu esimest.

Kolleegium juhib tähelepanu, et kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud

määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal

algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või

menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav

ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (vt ka Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).

Praeguses asjas ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Ringkonnakohus leidis vääralt,

et 30. aprilli 2008. a kohtuistungi kutse saab lugeda kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks

5. aprillil 2008, s.o päeval, mil kohtukutse toimetati kätte kostja emale.

13. Kolleegium leiab, et kohus võib TsMS § 410 järgi teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse juhul, kui

kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile (enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis asja

arutamiseks määratud kohtuistungile). Kohus ei või TsMS § 413 lg 3 p 1 järgi teha tagaseljaotsust aga

juhul, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Seega

on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see, et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

nõuetekohaselt teavitatud, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Õige ei ole aga ringkonnakohtu

järeldus, et kostjat oli praeguses asjas nõuetekohaselt kohtusse kutsutud.

14. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus TsMS § 343 lg 1 ja § 306 lg 5

järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama. Menetlusdokumendi, sh kohtukutse

kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga

oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument tuleb TsMS § 306 lg 2

järgi anda saajale üle seaduses sätestatud vormis ja üleandmine tuleb dokumenteerida.

Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud

ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Erandina võib

menetlusdokumendi toimetada kätte ka saajaga ühes eluruumis elavale isikule, kui isikut, kellele

tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte. Sellisel juhul loetakse

TsMS § 322 lg 1 järgi dokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kättetoimetatud isiku eluruumis

elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule.

Praeguses asjas saadeti kohtukutse aadressil Liiva 12, Toila vald, Ida-Viru maakond ja sellel aadressil

võttis kohtukutse vastu kostja ema. Kuigi ringkonnakohtu otsuse kohaselt selgitas maakohus selle

aadressi kostja faktilise elukohana välja kohaliku politseiprefektuuri ja kriminaalhooldusosakonna

abil, ei nähtu ringkonnakohtu viidatud toimikulehtedelt nimetatud asjaolusid. Ida Politseiprefektuuri

kirjast (tl 66) nähtuvalt ei ela kostja enam sel aadressil, kuhu talle varem menetlusdokumente kätte

toimetati, ning politseile on tema asukoht teadmata. Sellises olukorras pidi kohus kontrollima

kohtukutse TsMS § 317 järgi avalikult kättetoimetamise tingimuste olemasolu.

Kuna toimikust nähtuvalt ei saa kostja ema elukohta pidada kostja elukohaks, ei saanud kohtud

lugeda kohtukutset TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08).

15. Ülalnimetatut ei muuda ka asjaolu, et kostja möönis omakäelises apellatsioonkaebuses, et ta oli

teadlik kohtuistungi toimumise ajast. TsMS § 307 lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele

kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui kättetoimetamist ei ole

võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Kolleegiumi

arvates saab TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda kohtukutse kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui

menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud. Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et

lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Küll saab lugeda

kohtukutse TsMS § 307 lg 3 mõttes isikule kättetoimetatuks ka siis, kui isik on enne kohtuistungi

toimumist teadlik kohtukutse sisust, sh kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuistungilt puudumise

tagajärgedest. Selliseid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna kohtukutse toimetati kätte kostja emale aadressil,

mida ei saa pidada kostja eluruumiks, ja asjas ei ole teada, et kostja oleks teadlik kohtusse ilmumata

jätmise tagajärgedest ning oleks faktiliselt kohtukutse kätte saanud, ei olnud täidetud tagaseljaotsuse

tegemise eeldused TsMS § 413 lg 3 p 1 mõttes. Seega asus ringkonnakohus vääralt seisukohale, et

kostjale oli kohtukutse kättetoimetatud ja tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud.

Kuna maakohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi, sest tagaseljaotsuse

tegemise eeldused ei olnud täidetud, ja ringkonnakohus sellele rikkumisele tähelepanu ei juhtinud ega

tühistanud tagaseljaotsust, rikkus ringkonnakohus sellega ka ise oluliselt menetlusõiguse normi.

17. Vastuseks kassatsioonkaebuse teistele väidetele märgib kolleegium, et isiku vahi all viibimine ei

ole iseenesest TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata

jätmiseks, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Teatud asjaoludel võib vahi all viibimise tõttu olla

isiku vabadus piiratud siiski sedavõrd, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil ega ka sellest kohut

teavitada.

18. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu