3-3-1-66-09 · Riigikohus

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-

66-09

1. Olen nõus asja lahendamisel tehtud lõppjäreldusega - jätta OÜ Avoterm kaebus rahuldamata. Nõus

olen ka olulise osaga põhjendustest (p-d 12-15), mis viivad järeldusele, et asjas pole võimalik

tuvastada põhjuslikku seost kaebaja kahju ja vastustaja tegevusetuse vahel.

2. Ma ei saa nõustuda kohtukoosseisu enamuse arutlusega VÕS § 127 lg 2 kohaldamisest (p-d 16-21)

ja seisukohaga (p 18), et asjas tuleb vastavalt RVastS § 7 lg-le 4 kohaldada ka eraõiguslikke kahju

hüvitamise sätteid ja kontrollida, kas hüvitamine on lubatav vastavalt VÕS § 127 lg-le 2.

3. Olen seisukohal, et asi tuli lahendada Riigivastutuse seaduse alusel ja Võlaõigusseadus

kohaldamisele ei kuulunud.

4. VÕS § 127 lg 2 seob kahju hüvitamise rikutud sätte eesmärgiga. Hüvitamisele ei kuulu kahju siis,

kui rikutud sätte eesmärgiks ei olnud ära hoida sellist kahju, mis tegelikult tekkis. Riigivastutuse

seaduse § 7 lg-st 1 aga nähtub, et kui isiku õigusi on rikutud avalik-õiguslikus suhtes, siis on esmane

eesmärk õiguste taastamine ja õiguserikkumise kõrvaldamine, mitte aga kahju hüvitamine. Seega ei

saa rikutud avalik-õigusliku sätte esmaseks eesmärgiks olla kahju ärahoidmine. Arvan, et see

erinevus eraõiguslikust põhimõttest kaitsta isikuid nende õiguste rikkumisel tekkinud kahju eest on

olemuslik (vt RVastS § 7 lg 4) ja peaks suunama halduskohtuid hoiduma Võlaõigusseaduse

läbimõtlematust kohaldamisest ja kohaldama ikkagi Riigivastutuse seadust.

5. Loomulikult on rikutud sättel lisaks riigivastutuse kontekstis esmasele eesmärgile ka teisi

eesmärke. Erinevalt esmastest eesmärkidest on aga teiste eesmärkide kindlakstegemine väga

keeruline või võimatu. Kohtupraktika suunamine sellele teele ähmastab minu arvates ka era- ja

avalikku õigust eristavaid põhialuseid - avaliku õiguse orienteeritust avalikule huvile, mitte isiku

kasule.

6. Lähtuda tuleks riigivastutusõiguse põhimõttest (vt RVastS § 7 lg 1), et kahju hüvitamise kohustus

peab vastama konkreetsele subjektiivsele õigusele, mida on rikutud. Selles asjas rikuti

enampakkumise menetluse nõudeid (otsuse p 9). Järelikult on hüvitamise kohustus piiratud

menetlusnõuete rikkumisega tekitatud kahjuga ja hüvitamise kohustus ei saa hõlmata rendilepingu

sõlmimata jätmise tõttu saamata jäänud kasu.

7. Vastutuse piiramisel tuleks halduskohtutel võtta aluseks RVastS § 13. Oluline on pöörata

tähelepanu § 13 lg 1 p-le 4, mille kohaselt arvestatakse eraõiguses sätestatud piiranguid vaid seoses

kannatanu osaga kahju tekitamisel. Arvan, et VÕS § 127 lg-s 2 on sätestatud RVastS § 13 lg 1 p-ga 4

hõlmatud piirang.