3-3-1-58-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus määras 14. mai 2004. a maksuotsusega nr 12-5/77 4. veebruaril 2004 surnud Ants Käsperi pärandvara arvelt tasumiseks 5 449 593 krooni
Legislator headnote
AI generated3-3-1-58-09 · Riigikohus: mai 2004. a maksuotsusega nr 12-5/77 4. veebruaril 2004 surnud Ants Käsperi pärandvara arvelt tasumiseks 5 449 593 krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-58-09
Otsuse kuupäev
22. oktoober 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Maret Lilleoru (Lilleorg) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja
maksu- ja tollikeskuse 2. juuli 2007. a maksuotsuse nr 12-5/424
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a otsus
haldusasjas nr 3-07-1602
Menetluse alus Riigikohtus
Maret Lilleoru kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. september 2009
Kohtuistungil osalenud isikud
Maret Lilleoru esindaja vandeadvokaat Merle Järvala
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse esindajad
Heili Kaares ja Uku Tampere
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maret Lilleoru kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. mai 2008. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri
2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1602.
Teha asjas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. juuli 2007. a maksuotsus nr 12-5/424.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Maret Lilleoru kasuks välja
kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus määras 14. mai 2004. a maksuotsusega
nr 12-5/77 4. veebruaril 2004 surnud Ants Käsperi pärandvara arvelt tasumiseks 5 449 593 krooni
tulumaksu ja 1 640 083 krooni intressi. Maksuotsuse adressaadiks märgiti Ants Käsperi pärandvara.
2. Riigikohus tühistas 6. juuni 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-25-07 nimetatud
maksuotsuse, kuna kehtiva õiguse kohaselt pole pärandvara maksusubjektiks ja ebaõige oli
maksuotsuse adresseerimine pärandvarale. Riigikohtu otsuse kohaselt on maksusubjekt
(maksukohustuslane) kuni pärandi vastuvõtmiseni pärandaja ning pärast pärandi vastuvõtmist pärijad.
Riigikohus märkis ka, et pärijad, kui nad on maksuhaldurile ja kohtule teada, peavad olema kaasatud
maksu- ja kohtumenetlusse, kui maksuvaidlus puudutab pärandaja maksukohustust, mille täitmist
nõutakse pärandvara arvelt ning vaidluse tulemus võib mõjutada näiteks pärandvara suurust, pärijate
kohustuste mahtu ja nende soovi pärandit vastu võtta.
3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 2. juuli 2007. a maksuotsusega nr 12-5/424
kohustati tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg-le 1 tuginedes Ants Käsperi pärandvara hooldajat Bo
Erik Ingemar Engströmi tasuma pärandavara arvelt 5 449 593 krooni tulumaksu
A. Käsperi 2001. aastal väärtpaberite võõrandamisest saadud kasult. Maksuotsuses märgiti järgmist:
1) 1993. ja 1994. aastal soetas A. Käsper 593 054 AS Tallegg lihtaktsiat kokku 427 000 krooni eest.
3. novembril 2000 sõlmisid seitse AS Tallegg lihtaktsiate omanikku, kellele kokku kuulus 65,08%
AS Tallegg aktsiakapitalist (4 555 324 lihtaktsiat) mandaatlepingu AS-ga Suprema Securities, keda
kohustati juhtima, nõustama ja abistama aktsiate omanikke aktsiate müügil eesmärgiga leida
võimalikult kõrget hinda pakkuv ostja. Nende aktsionäride hulka kuulus ka A. Käsper;
2) 6. detsembril 2000 registreeriti äriregistris OÜ Kase Invest, mille juhatuse ainsaks liikmeks ja
ainuosanikuks sai A. Käsper. Juba 10. novembril 2000 müüs A. Käsper OÜ-le Kase Invest, keda ta
müügilepingu sõlmimisel ka ise esindas, 593 054 AS Tallegg lihtaktsiat. Ühe aktsia hinnaks kujunes
2 krooni ja 27 senti. 6. veebruaril 2001 ostis OÜ Kase Invest veel 49 000 AS Tallegg lihtaktsiat OÜ-lt
Hoston hinnaga 1 kroon;
3) 25. juunil 2001 sõlmisid seitse AS Tallegg lihtaktsiate omanikku (sh OÜ Kase Invest) lepingu
54,72% aktsiate müümiseks HK Ruokatalo Oyj-le, kelle õigused ostjana omandas vastavalt lepingu
8. augusti 2001. a muudatustele AS Baltic Poultry. Ühe aktsia hinnaks kujunes 49,083 krooni.
27. juunil 2001 sõlmiti mandaatlepingu lisa nr 4, millega osapooled nõustusid, et A. Käsperi
lepingulised õigused ja kohustused kantakse üle OÜ-le Kase Invest. Mandaatlepingu osapoolte
teavitamine omaniku vahetusest alles pärast müügiprotsessi viitab sellele, et aktsiate tegelikuks
müüjaks oli A. Käsper ning selleks pidasid teda ka aktsiate müügiprotsessis osalenud isikud;
4) 13. augustil 2001 laekus OÜ Kase Invest kontole aktsiate müügist 25 450 093 krooni ja 50 senti
642 054 AS Tallegg aktsia müügi eest. 18. septembril 2001 laekus A. Käsperi arvelduskontole OÜ-lt
Kase Invest viimasele müüdud 593 054 aktsia eest 1 350 000 krooni;
5) A. Käsperi maksuhaldurile antud selgituste kohaselt oli aktsiate hind (2 krooni ja 27 senti) nende
müümisel OÜ-le Kase Invest 10. novembril 2000 mõistlik. Tema väitel oli aktsia hind AS-ga
Suprema Securities mandaatlepingu sõlmimise ajal (3. november 2000) umbes 10 krooni;
6) A. Käsper hindas OÜ-le Kase Invest aktsiaid müües neid põhjendamatult madalalt. AS-i Tallegg
pikka aega juhtinud inimesena teadis ta aktsiate tegelikku väärtust ja suutis prognoosida nende
müügihinna suurenemist. Mandaatlepingu sõlmimisele järgnenud toimingud viitavad üheselt sellele,
et A. Käsperi huvi oli hoiduda aktsiate müügist tekkivast tulumaksukohustusest;
7) OÜ Kase Invest sai aktsiate müügist tulu 24 113 088 krooni. Sellest kasutas ta 2001. a kinnistu
soetamiseks 750 000 krooni ning äritulud sel aastal puudusid. 2002. a majandusaasta aruande
kohaselt tehti investeeringud kinnisvarasse (1 929 421 krooni ulatuses talu renoveerimiseks ja
sisustamiseks). Vastupidiselt A. Käsperi seletustele leidis maksuhaldur, et renoveeritud talu ei
kasutatud ettevõtluseks (puhketeenuse osutamiseks), vaid isiklikuks otstarbeks;
8) OÜ Kase Invest investeerimistegevuseks ei saanud lugeda ka laenu andmist A. Käsperi enda ja
tema sugulastega seotud äriühingutele (OÜ Landmann ja OÜ Same Sport);
9) OÜ Kase Invest kohustus tasuma A. Käsperile aktsiate eest hiljemalt 1. oktoobril 2001.
Mandaatlepingu kohane müügiprotsess pidi lõppema 20. aprillil 2001. Sellest nähtub, et A. Käsper
määras tasumise tähtaja OÜ Kase Invest jaoks selliselt, et eelnevalt laekuks OÜ-le Kase Invest tasu
aktsiate müügist AS-lt Baltic Poultry, kuna OÜ-l Kase Invest puudusid iseseisvad vahendid
A. Käsperile aktsiate eest tasumiseks;
10) A. Käsperi ja OÜ Kase Invest vaheline tehing tehti maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil ning
sellele tuleb MKS § 84 kohaselt kohaldada niisuguse tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu
tegelikule majanduslikule sisule. Tulumaksuseaduse kohaselt pidanuks A. Käsper deklareerima kogu
AS Tallegg aktsiate võõrandamisest saadud tulu 2001. a tuludeklaratsioonis ja maksma
võõrandamisest saadud kasult tulumaksu maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
Maksuotsuse kohaselt oli A. Käsperi tulu suuruseks 593 054 aktsia võõrandamisest saadud kasu
22 275 108 krooni, millest tuleb maha arvata 2001. a aktsiate müügist OÜ-le Kase Invest saadud ja
juba deklareeritud kasu (888 136 krooni) ning soetamismaksumus (427 000 krooni). Deklareerimata
kasu on 20 959 972 krooni, millelt tuli tasuda tulumaks 5 449 593 krooni 1. oktoobriks 2002.
Perioodi 2. oktoober 2002 kuni 4. veebruar 2004 eest määrati ka intress. Seoses A. Käsperi surmaga
peatus MKS § 119 lg 1 p 4 alusel intressiarvutus pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt.
4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus adresseeris 2. juuli 2007. a maksuotsuse nr 12-
5/424 pärandvara hooldajale B. E. I. Engströmile. Maksuotsusest nähtuvalt saadeti maksuotsuse
ärakirjad väljastusteatega ka pärijatele (L. Käsper, A. Engström, P. Tilk ja M. Lilleorg) ning
pärimismenetlusega seotud notarile.
5. A. Käsperi seadusjärgne pärija Maret Lilleorg esitas halduskohtule kaebuse, milles palus
maksuotsus tühistada. Kaebuses väidetakse järgmist:
1) maksuhaldur eiras Riigikohtu lahendis antud juhiseid ning jättis endiselt maksumenetlusse
kaasamata pärijad ja pärandvara hooldaja, rikkudes seejuures nende õigust olla ära kuulatud ning
esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid;
2) maksuhaldur on OÜ Kase Invest poolt AS Tallegg aktsiate võõrandamisest saadud tulu
põhjendamatult omistanud A. Käsperile kui füüsilisele isikule. Tulu, mille A. Käsper sai 2001. a oma
aktsiate müügist OÜ-le Kase Invest, on deklareeritud ja tulumaks saadud kasult on tasutud;
3) AS-le Baltic Poultry aktsiate müügist osaühingule laekunud tulu ei läinud A. Käsperi isiklikku
tarbimisse, vaid äriühing kasutas seda oma ettevõtluses;
4) maksuotsus rajaneb spekulatiivsel väitel, et A. Käsper teadis aktsia võiamlikku turuhinda. Uuem
kohtupraktika on asunud seisukohale, et kui tehingutel oli majanduslik sisu ning nende eesmärgiks
polnud maksude tasumisest kõrvalehoidmine, on majandusliku tõlgendamise reeglit kohaldatud
vääralt;
5) A. Käsperi pärijate maksumenetlusse kaasamine olnuks oluline ka topeltmaksustamise ohu
vältimiseks;
6) tehingute tegemise ajal kehtinud õigus ei võimaldanud A. Käsperil aru saada, et aktsiate selliste
müügitehingutega tekib temal kui füüsilisel isikul tulumaksukohustus. Seega on tulumaksu
määramine vastuolus põhiseaduse §-des 113 ja 10 sätestatud seaduslikkuse ning õigusselguse ja
õiguskindluse põhimõttega.
6. Tallinna Halduskohus jättis 6. mai 2008. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis järgmist:
1) kuigi MKS § 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud
maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu
tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule, jõustus 1. juulil 2002,
tulenes majandusliku tõlgendamise reegel ka tehingute toimumise ajal kehtinud MKS § 14 lg-st 2 ja
§ 22 lg-st 1;
2) A. Käsperi tahe oli suunatud aktsiate müümisele ja tulu saamisele. Aktsiate paigutamine
osaühingusse ei mõjutanud aktsiate väärtust ega aidanud kaasa müügikavatsuste elluviimisele;
3) pole usutav, et A. Käsper polnud müügitehingu ajal piisavalt kindel, et aktsiate müügihind kujuneb
oluliselt kõrgemaks 10. novembri 2000. a müügilepingus kokku lepitud hinnast. Äriühingu
pikaajalise tegevjuhina omas A. Käsper vaieldamatult head ülevaadet AS Tallegg aktsiate tegelikust
väärtusest;
4) A. Käsper saavutas samasuguse majandusliku tagajärje, nagu ta oleks ise OÜ Kase Invest asemel
aktsiaid müües saavutanud, kuid on tasunud tulumaksu ainult selle kasu pealt, mille ta sai aktsiate
müügist OÜ-le Kase Invest hinnaga 2 krooni ja 27 senti aktsia kohta. On väheusutav, et A. Käsper
oleks sama hinnaga müünud aktsiad äriühingule, mille üle tal kontroll puudub. Aktsiate hind nende
müümisel AS-le Baltic Poultry kujunes umbes kuusteist korda kõrgemaks;
5) Riigikohus tühistas praegusega identse maksuotsuse üksnes seetõttu, et otsus oli adresseeritud
valele adressaadile. Kuna pärandvara hooldaja sai varasemas menetluses esitada oma väiteid kolmes
kohtuastmes, oleks ebamõistlik olnud läbi viia uuesti kogu maksumenetlus vaid selleks, et kaebaja
kolmanda isikuna saanuks esitada samu väiteid ja arvamusi, mida on esitanud juba pärandvara
hooldaja. Pealegi on pärandvara hooldajat senises kohtumenetluses esindanud samad advokaadid, kes
esindavad praeguses menetluses kaebajat ning nad pole varasemaga võrreldes esitanud maksuotsusele
uusi vastuväiteid.
7. Apellatsioonkaebuses palus M. Lilleorg tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega
tema kaebus. Apellandi väitel on pärijate ja pärandvara hooldaja kaasamata jätmine oluline
menetlusviga, mida ei saa õigustada menetlusökonoomiaga. Pärijatel polnud võimalik anda seletusi
ega täita kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur pole kontrolli läbi viinud A. Käsperi kui füüsilise isiku
suhtes. Tema eluajal antud seletusi on tõlgendatud meelevaldselt. Puuduvad alused majandusliku
tõlgendamise meetodi kohaldamiseks. A. Käsperi käitumises puudus tahtlus, mis on tehingu
majandusliku tõlgendamise puhul maksude tasumisest kõrvalehoidmise tuvastamise oluline tingimus.
Ärakuulamisõiguse tagamine olnuks vajalik ka topeltmaksustamise vältimise seisukohalt.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse
rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused:
1) pärijate maksumenetlusse kaasamata jätmine on küll menetlusviga, kuid ei too kaasa maksuotsuse
tühistamist. Kaebaja pole esitanud uusi tõendeid ega asjaolusid, mis võinuks viia teistsugusele
tulemusele maksumenetluses;
2) maksumenetlus viidi paralleelselt läbi nii OÜ Kase Invest kui ka A. Käsperi osas ning asja
materjalidest nähtuvalt osales A. Käsper maksumenetluses aktiivselt;
3) tehingute eesmärk oli vähendada tulumaksukohustust aktsiate müügist saadud kasult. Aktsiad kanti
füüsilise isiku kontrolli all olevale äriühingule üle siis, kui müük oli piisava tõenäosusega ette nähtav.
A. Käsperi aktsiate müük OÜ-le Kase Invest ei mõjutanud aktsiate kontrollpaki lõpliku hinna
kujunemist;
4) mandaatlepingust nähtuvalt pidasid lepinguosalised aktsia võimalikuks ja soovitavaks lõplikuks
hinnaks 30-40 krooni. Mandaatlepingu järgne eesmärk oli A. Käsperile teada enne tema tehingut OÜ-
ga Kase Invest;
5) maksukohustuse vältimise eesmärki kinnitavad ka tehingud A. Käsperi ja OÜ Hoston ning OÜ
Hoston ja OÜ Kase Invest vahel, mis kujutasid endast sisuliselt aktsiate tagasiostu;
6) A. Käsper saavutas aktsiate müümisega OÜ-le Kase Invest ja viimase vahendusel AS-le Baltic
Poultry samasuguse majandusliku tagajärje, nagu ta oleks saavutanud ise aktsiaid AS-le Baltic
Poultry müües;
7) tehingute majanduslikul tõlgendamisel ei ole määrav, kas A. Käsper teadis aktsiaid OÜ-le Kase
Invest müües, milliseks täpselt kujuneb nende lõplik hind mandaatlepingu järgsel võõrandamisel.
Maksu tasumisest kõrvalehoidmiseks tuleb tuvastada isiku tahtlus ja tuvastada, kas isik oli teadlik, et
tema maksukohustus võib kujuneda suuremaks, kui ta jätab tegemata vahepealsed tehingud aktsiate
võõrandamisel. Konkreetne summa pole tahtluse tuvastamisel oluline;
8) tähendust ei oma, milleks OÜ Kase Invest aktsiate müügist saadud raha kasutas;
9) kuigi MKS § 84 jõustus alles pärast praeguses vaidluses määrava tähendusega tehingute
toimumist, tulenes majandusliku tõlgendamise reegel ka tehingute toimumise ajal kehtinud
maksukorralduse seadusest (§ 14 lg 2 ja § 22 lg 1) ning seda aktsepteeris maksuõiguse üldise
põhimõttena ka Riigikohtu praktika (4. oktoobri 1999. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-99).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kassatsioonkaebuses palub M. Lilleorg tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning
teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kassaator väidab järgmist:
1) pärijate ning pärandvara hooldaja maksumenetlusse kaasamata jätmine on oluline menetlusviga,
millega on rikutud kaebaja õigust olla maksumenetluses ära kuulatud;
2) MKS § 11 kohaselt tuleb arvestada maksusummat vähendavaid asjaolusid. Pärijad tulnuks selleks
kaasata ja ära kuulata, anda neile võimalus tõenditega tutvuda ja neid ise esitada. Põhjendamatu oli
õigustada pärijate kaasamata jätmist menetlusökonoomia põhimõttega;
3) maksuhaldur tegi maksuotsuse ainult OÜ Kase Invest kontrollimise tulemusena ega teostanud
kontrolli A. Käsperi kui füüsilise isiku suhtes. Ringkonnakohtu vastupidine arvamus ei põhine asjas
kogutud tõenditel;
4) põhjendamatu on lugeda OÜ Kase Invest poolt aktsiate müügist saadud tulu A. Käsperi tuluks ja
sellest tulenevalt talle tulumaksu määrata. Aktsiate müügist OÜ-le Kase Invest laekunud raha on
paigutatud osaühingu majandustegevusse;
5) A. Käsper ei saanud ühegi allika põhjal ette näha, milliseks kujuneb lõplik aktsiate hind tehingus
AS-ga Baltic Poultry ega saanud hinnakujundust mõjutada. Samuti ei olnud talle teada, kas aktsiate
müük üldse toimub. Aktsiate müük mandaatlepingu alusel oli efektiivsem, omades seega
majanduslikku sisu, ja toimus kohases juriidilises vormis;
6) aktsiate hinna kujunemisega seonduvalt on ringkonnakohus omistanud teiste tõenditega võrreldes
põhjendamatult olulisema tähenduse A. Käsperi seletusele, mille kohaselt ta kinnitas, et AS Tallegg
aktsiate hind mandaatlepingu sõlmimise ajal oli umbes 10 krooni;
7) ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti MKS §-s 84 sätestatut ja jättis põhjendamatult kontrollimata
selle sätte põhiseaduspärasuse. Käesolevas asjas on tuvastatud, et A. Käsperil puudus võimalus
kasutada oma huvides OÜ-le Kase Invest AS Tallegg aktsiate müügist laekunud raha ning selle
tehingu tulemusena ei suurenenud A. Käsperi vara;
8) tulumaksu määramine vaidlustatud maksuotsuse alusel toob kaasa topeltmaksustamise ohu ja ka
selle vältimiseks olnuks vajalik maksumenetlusse kaasata pärijad;
10) pärijate kaasamata jätmine kohtumenetlusse on vastuolus Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsusega
haldusasjas nr 3-3-1-25-07.
10. Maksu- ja Tolliameti PMK palub kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
Vastuse kohaselt ei oleks pärijate maksumenetlusse kaasamine 2007. a maksuotsust sisuliselt
mõjutanud. Vaidlus taandub suuresti tõendite hindamise õiguspärasuse analüüsimisele. Kaebaja pole
kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis tingiksid maksuotsuse tühistamise. Asja menetlemisel ei ole
rikutud ka kohtumenetluse norme. Maksuhaldur on MKS § 84 abil lugenud AS Tallegg aktsiate
tegelikuks võõrandajaks A. Käsperi, kes oli ka aktsiate müügilepingust kasu saavaks isikuks, ning
jõudnud järeldusele, et aktsiate müük kujutas endast maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud
tehingut. Maksuhaldur ei nõustu väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti kontrollimata MKS § 84
põhiseaduspärasuse. Topeltmaksustamine või vastav oht on välditav, kui pärijad korrigeerivad pärast
pärandi vastuvõtmist OÜ Kase Invest raamatupidamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kassaatori väitel on pärijate ning pärandvara hooldaja maksumenetlusse kaasamata jätmine
oluline menetlusviga, millega rikuti kaebaja õigust osaleda maksumenetluses ja välistati võimalus
täita kaasaaitamiskohustust. Kassaator peab oluliseks menetlusõiguslikuks rikkumiseks ka pärijate
kaasamata jätmist halduskohtumenetlusse. Seejuures rõhutab kassaator, et maksuhaldur ega kohtud
pole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega halduskolleegiumi 6. juuni 2007. a otsuses haldusasjas
nr 3-3-1-25-07.
Riigikohus tühistas nimetatud lahendiga alama astme kohtute otsused ning tegi asjas uue otsuse,
millega tühistas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14. mai 2004. a maksuotsuse
nr 12-5/77. Riigikohus märkis, et maksuotsus adresseeriti valele maksusubjektile (pärandvarale).
Samuti rõhutas kolleegium, et pärijad, kui nad on maksuhaldurile ja kohtule teada, peavad olema
kaasatud maksu- ja kohtumenetlusse, kui maksuvaidlus puudutab pärandaja maksukohustust, mille
täitmist nõutakse pärandvara arvel ning vaidluse tulemus võib mõjutada näiteks pärandvara suurust,
pärijate kohustuste mahtu ja nende soovi pärandit vastu võtta.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 74 kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad
seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Praegusel
juhul on küll formaalsest aspektist võetuna vaidlustatud viidatud haldusasjas tühistatust erinev
haldusakt, kuid nii 14. mai 2004. a maksuotsusega nr 12-5/77 kui ka 2. juuli 2007. a maksuotsusega
nr 12-5/424 kohustatakse täitma samadest õigussuhetest tekkinud maksukohustust. Mõlemad aktid
puudutavad A. Käsperi pärandvaraga seonduvat tulumaksukohustust, mis tuleneb AS Tallegg aktsiate
müügist saadud kasu maksustamisest ning nende sisus ei ole olulisi erinevusi. Vastavalt Riigikohtu
6. juuni 2007. a otsuses antud suunisele on muudetud maksuotsuse adressaati.
Lisaks Riigikohtu lahendite seisukohtade kohustuslikkusele sama asja piires on neil ka oluline roll
ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguse edasiarendamisel (HKMS § 60 lg 1 p 2). Riigikohtu
seisukohtade järjepidevuse tagamiseks sätestab HKMS § 67 lg 2, et kui asja läbivaatava kohtu
koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, tuleb asi
anda läbivaatamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule.
Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemaid seisukohti, mis puudutavad pärijate kaasamist
pärandvaraga seonduvas maksumenetluses ja halduskohtumenetluses.
13. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja
efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse
üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
Nii MKS § 43 p 3 kui ka HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või
kohustusi haldusakt puudutab või võib puudutada.
Vastavalt Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-25-07 on maksusubjekt
(maksukohustuslane) kuni pärandi vastuvõtmiseni pärandaja ning pärast pärandi vastuvõtmist pärija.
Osundades ka oma varasemale praktikale (näiteks halduskolleegiumi 8. oktoobri 2002. a määrus asjas
nr 3-3-1-56-02), mille kohaselt tuleb kaasata haldusmenetlusse iga isik, kelle puhul on
haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi, võttis
Riigikohus 6. juuni 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-07 seisukoha ka pärijate
maksumenetlusse kaasamise kohustuslikkuse osas.
14. Maksumenetlus kujutab endast enamasti maksuhalduri algatatud menetlust, mis lõpeb koormava
haldusakti väljaandmisega. Seega tuleb pidada maksukohustuslase õiguste kaitse aspektist eriti
oluliseks võimaldada tal olla ära kuulatud, esitada omapoolseid täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid,
tutvuda asjas kogutud materjaliga ja kasutada muid menetlusõigusi. Kuigi pärandvaraga seonduva
maksukohustuse puhul ei saa pärijat, kes pole veel pärandit vastu võtnud, pidada
maksukohustuslaseks, tuleb ka teda pidada menetlusosaliseks, kelle huve maksu määramine võib
puudutada põhjustel, millele kolleegium osutas juba haldusasjas nr 3-3-1-25-07 (vt käesoleva otsuse
p 11).
Vaidlustatud maksuotsuses viitas maksuhaldur küll kohtuasjas nr 3-3-1-25-07 väljendatud pärijate
kaasamist puudutavale seisukohale, kuid pole sellest hoolimata pärijaid ka uues menetluses kaasanud
ega selgitanud, miks pärijad taas kaasamata on jäetud. Pärijate kaasamiseks haldusmenetluse (sh
maksumenetluse) tähenduses ei saa pidada asjaolu, et maksuotsus adresseeriti pärandvara hooldajale
ning maksuotsuse ärakirjad saadeti väljastusteatega ka pärijatele. Maksuotsuse saatmine toimus
menetluse lõppemisel ega võimaldanud pärijatel või pärandvara hooldajal enam realiseerida
menetlusosalise õigusi, mida nad oleksid saanud kasutada nende kaasatuse korral menetluse vältel.
15. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti
andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud
rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
Ringkonnakohtu hinnangul kujutas pärijate maksumenetluses ära kuulamata jätmine endast küll
olulist menetlusviga, kuid kohus, leides, et kaebaja pole esitanud uusi tõendeid ega asjaolusid, mis
võinuks viia teistsugusele tulemusele maksumenetluses, ei pidanud ainuüksi seda rikkumist akti
tühistamise aluseks.
16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu lähenemisega. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et
pärijate, kellest teadasaamine on halduse mõistlike jõupingutuste juures võimalik, kaasamata jätmine
maksumenetlusse kujutab endast sellist menetluslikku rikkumist, mis toob kaasa vaidlustatud
maksuotsuse tühistamise.
Käesoleva vaidlusega seotud pärijad olid maksumenetluse ajal teada juba hiljemalt 18. veebruaril
2004, kui notar tõestas pärandi vastuvõtmise avalduse ning määratud oli ka pärandvara hooldaja.
Kaasamata jätmise kaudu kahjustati eelkõige pärijate õigust olla informeeritud asjas kogutud teabest
ning olla menetluses ära kuulatud ja esitada pärandvara arvel täidetava võimaliku maksukohustuse
suhtes oma vastuväiteid. Kolleegium on ka varasemas praktikas pidanud ärakuulamisõiguse
mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis sõltumata haldusakti
sisule antavast hinnangust toob kaasa akti tühistamise (vt näiteks halduskolleegiumi 29. mai 2006. a
otsus asjas nr 3-3-1-23-06).
Kuigi ringkonnakohtuga võib nõustuda selles, et M. Lilleorg pärijana pole otsesõnu kohtumenetluses
osutanud tõenditele või seletustele, mida tema või teised pärijad oleksid soovinud maksumenetluses
esitada, on kaebaja väitnud, et pärijate, pärandavara hooldaja ja pärandi inventuuritegija seletused
võinuksid aidata paremini välja selgitada maksukohustuse loonud tehingutega seotud asjaolusid,
sealhulgas A. Käsperi tahet aktsiate müümisel.
17. HKMS § 14 lg 3 kohaselt kaasatakse halduskohtumenetlusse kolmas isik, kui asja arutamisel
võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. 6. juuni 2007. a otsuses
haldusasjas nr 3-3-1-25-07 märkis kolleegium, et maksuvaidluse korral, mis puudutab
maksukohustuse täitmist pärandvara arvel, tuleb kohtumenetluse ajaks teadaolevad pärijad kaasata ka
kohtumenetlusse. Riigikohus rõhutas, et HKMS § 45 lg 1 p-st 2 ja § 64 lg-st 3 tulenevalt on
kohtulahendi tegemine isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud,
menetlusnormi rikkumine, mille korral kohtulahend tühistatakse kaebuse ja vastuväidete
põhjendustest ja nõudmistest olenemata.
Olukorras, kus pärandit pole veel vastu võetud, ei ole pärandvara arvel täidetava maksukohustuse üle
toimuvas vaidluses võimalik teha otsust vaid üht pärijat ja tema võimaliku pärandiosa arvel täidetavat
maksukohustust puudutavas osas. Seega puudutab otsus pärandvaraga seonduva maksukohustuse
kohta igal juhul ka teiste pärijate huve. Kolleegium ei pea põhjendatuks muuta oma senist lähenemist
ka teadaolevate pärijate kohtumenetlusse kaasamise osas ning peab seda jätkuvalt oluliseks
menetlusnormi rikkumiseks, mis toob endaga kaasa alama astme kohtute otsuste tühistamise.
18. Eeltoodule tuginedes tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab halduskohtu ja
ringkonnakohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldatakse M. Lilleoru kaebus ja
tühistatakse vaidlustatud maksuotsus. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS
§ 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada.
M. Lilleorg on taotlenud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (5000 krooni, toimiku I kd lk 25) ning
apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (5000 krooni, toimiku II kd lk 74) väljamõistmist
vastustajalt. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt tuleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt
Maret Lilleoru kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 10 000 krooni.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann