3-1-1-68-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-68-09

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Viktor Balabini süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-08-10004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Balabini kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2009. a kohtuotsus muutmata ja Viktor Balabini kaitsja kassatsioon

rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Sikuti Advokaadibüroo kasuks välja 1274 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli)

krooni ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 194 (ükssada üheksakümmend neli) krooni ja 40 senti, Viktor Balabinile

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Viktor Balabinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1274 (üks

tuhat kakssada seitsekümmend neli) krooni ja 40 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Balabin tunnistati Tartu Maakohtu 14. novembri 2008. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta 1.

septembril 2007 kella 22.00 paiku omandas koos U. K.-ga Tallinnas Keskturu juures ebaseaduslikult väikeses koguses, s.o

vähemalt 5 grammi amfetamiini, millest 0,9 grammi andis ta 2. septembril 2007 kella 00.30 paiku Viljandimaal X

kultuurimajas ebaseaduslikult edasi B. E.-le. Ka omandas ta kohtueelses menetluses tuvastamata ajal ja viisil suures koguses,

s.o vähemalt 53 grammi narkootilist ainet amfetamiini ja andis seda 2007. a jaanuarist kuni septembrini Viljandis edasi

alljärgnevalt: A. T.-le ühe grammi kaupa kokku vähemalt viiel korral, K. P.-le ühe grammi kaupa kokku vähemalt kahel korral,

J. T.-le kokku viis grammi kümnel korral, E. V.-le ühe grammi ja U. K.-le nelikümmend grammi. V. Balabinit karistati nende

tegude toimepanemise eest 6 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

Maakohus leidis, et V. Balabini süü suures koguses narkootilise aine omandamises ja ebaseaduslikus edasiandmises on

tõendatud ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Narkootilise aine tuvastamisel lähtus kohus

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg-s 3 sätestatust ja kriminaalasjas nr 3-1-

1-121-06 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses väljendatud põhimõtetest. V. Balabini poolt edasiantud narkootilisest ainest

saadi kätte ja uuriti eksperdi poolt vaid B. E.-le edasiantud 0,9 grammi amfetamiini sisaldavat segu. Teistele süüdistuses

märgitud isikutele edasiantud narkootilise aine osas ei olnud võimalik ekspertiisi läbi viia, sest aine oli ära tarvitatud.

Tunnistajad E. V., K. P., K. T. ja J. T. andsid aga kohtus ütlusi selle kohta, mitu korda ja millistes kogustes nad V. Balabinilt

saadud ainet narkootilise joobe saavutamise eesmärgil tarvitasid. Kohus leidis, et tunnistajaid saab käsitada vähemalt

keskmiste narkootilise aine tarvitajatena, ja märkis, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt said nad V. Balabinilt saadud ühte

grammi seguainet tarvitada narkojoobe saamiseks keskmiselt neljal korral. Sellest tegi kohus järelduse, et tunnistajatele E. V.-

le, K. P.-le, K. T.-le ja J. T.-le kokku edasiantud kolmeteistkümnest grammist amfetamiinist piisas narkootilise joobe

tekitamiseks viiekümne kahele keskmisele tarvitajale - seega käitles V. Balabin narkootilist ainet suures koguses. U. K.-le

edasiantud neljakümnest grammist amfetamiinist piisas narkootilise joobe tekitamiseks lisaks veel kümnetele inimesele.

Eeltoodut arvestades asus maakohus seisukohale, et V. Balabini tegevus on käsitatav narkodiilerlusena.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav V. Balabin ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes taotlesid

maakohtu otsuse osalist tühistamist ja kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 183 lg 1 järgi. Apellandid leidsid, et U. K.-le

väidetavalt 40 grammi amfetamiini edasiandmine ei ole tõendatud ja maakohtu järeldused käideldud narkootilise aine puhta

koguse kohta on vastuolus Riigikohtu otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06.

3. Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtuga selles, et V. Balabini süü U. K.-le 40 grammi amfetamiini edasiandmises on

tõendatud tunnistajate T. T. ja U. K. omavahel riimuvate ütlustega, ja märkis, et neid isikuid on põhjendatult käsitatud

tunnistajatena. Ringkonnakohtu hinnangul ei irdunud maakohus narkootilise aine suure koguse tuvastamisel ka Riigikohtu

praktikas väljendatud põhimõtetest. Kriminaalasjas tehti ekspertiis V. Balabini poolt vaid B. E.-le edasiantud pulbri osas, mis

eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas amfetamiini. Teistele isikutele edasiantud narkootilist ainet ei olnud eksperdil võimalik

uurida ja seetõttu andis maakohus hinnangu amfetamiini sisaldusele selles aines tunnistajate ütlustele tuginedes.

Ringkonnakohus märkis, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on ka tunnistaja ütlused tõendiks, mida tuleb hinnata kogumis teiste

tõenditega. Ka leidis ringkonnakohus, et V. Balabinile mõistetud karistus vastab süü suurusele ja isikule.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Balabini kaitsja vandeadvokaat M. Sikut, kes leiab, et see otsus on

ebaseaduslik. V. Balabini süüdimõistmine U. K.-le narkootilise aine edasiandmises on rajatud oletustele. Kassaator leiab

jätkuvalt, et tunnistajatena üle kuulatud T. T. ja U. K. käsitamine usaldusväärse tõendiallikana ei ole põhjendatud - sisuliselt on

tegemist kaassüüdistatavatega. Kaitsja märgib kassatsioonis, et V. Balabini süüküsimuse lahendamisel eirati kriminaalasjas nr

3-1-1-121-06 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse punktis 12 toodud seisukohta, mille kohaselt on keskmiseks

narkootilist joovet tekitavaks koguseks ca 1 gramm puhast amfetamiini ühe keskmise isiku kohta. Kaitsja taotleb V. Balabini

kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 183 lg 1 järgi ja karistuse kergendamist.

5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marju Persidskaja märgib kassatsioonivastuses, et kohtuotsused on

seaduslikud ja põhjendatud ning kassatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Prokuröri hinnangul vastavad T. T. ja U. K. KrMS §

66 lg 1 tunnustele ning nende ülekuulamine tunnistajatena ei ole rikkunud V. Balabini õigust õiglasele kohtupidamisele.

V. Balabini kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtute järeldused amfetamiini suure koguse kohta on põhjendatud ning

kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Samuti ei ole alust V. Balabinile mõistetud karistuse vähendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsiooni väited ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Taotledes

kaitsealuse tegude ümberkvalifitseerimist KarS § 183 lg 1 järgi ja sellest tulenevalt ka mõistetud karistuse kergendamist,

soovib kassaator Riigikohtult sisuliselt maa- ja ringkonnakohtu otsustega kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist ja V.

Balabini kaitseversiooniga haakuvate uute faktiliste asjaolude tuvastamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus aga

faktilisi asjaolusid tuvastada. Küll on Riigikohus KrMS § 362 p 2 alusel pädev tühistama kohtuotsuse, kui ilmneb

kriminaalmenetlusõiguse

oluline

rikkumine.

Seejuures

hõlmab

kriminaalmenetlusõiguse

järgimise

kontroll

ka

kassatsioonikohtu järelevalvet selle üle, kas tõendite hindamisel on menetlusõigusest kinni peetud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08 - RT III, 2008, 31, 211, p 7).

7. Kassaator leiab, et V. Balabini süüditunnistamine U. K.-le narkootilise aine edasiandmises on rajatud oletustele, sest T. T. ja

U. K. käsitamine usaldusväärse tõendiallikana ei ole põhjendatud - sisuliselt on tegemist kaassüüdistatavatega. Kolleegium

nende väidetega ei nõustu.

7.1 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistajatele U. K.-le ja T. T.-le esitatud teises kriminaalasjas (nr 08260103639)

kahtlustus V. Balabinilt 60 grammi amfetamiini ebaseaduslikus omandamises. U. K. tunnistajana ülekuulamist taotles

kohtuistungil prokurör, kaitsja sellele vastuväiteid ei esitanud (kd 2, lk 66). T. T. kuulati kohtus tunnistajana üle aga kaitsja

enese taotlusel kui oluline tõendi allikas (kd 2, lk 78-79). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitati nendele tunnistajatele ka

ütluste andmisest keeldumise võimalusi ja hoiatati seejärel ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest

(kd 2, lk 64, 72 ja 79). Kriminaalkolleegium märgib, et tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antavate ütluste erinevus

seisnebki eeskätt selles, et esimesel juhul hoiatatakse isikut valeütluste andmise eest, teisel juhul aga mitte. Samas on

kolleegium varasemas praktikas leidnud, et sellel erinevusel ei ole tõendite hindamisel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS § 61

lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu - kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja alles selle tulemusena

teeb järelduse ütluste usaldusväärsuse kohta. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2009. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08 - RT III 2009, 9, 57, p 12). Osundatud kohtuotsuses märkis kriminaalkolleegium sedagi, et

KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav.

7.2 Käesolevas kriminaalasjas ei ole U. K. ja T. T. kahtlustatavad ega süüdistatavad ning kohus on hinnanud nende poolt

tunnistajatena kohtus antud ütlusi kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seda, millised tõendamiseseme asjaolud ja millistele

tõenditele tuginedes maakohus tõendatuks luges, on maakohtu otsuse põhiosas ka kajastatud. Kohtu siseveendumuse

kujunemine on kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav, kohtu seisukohad on selged, ammendavad ja vastuoludeta.

Väiteid selle kohta, et V. Balabini süüditunnistamine rajaneb oletustele, sest T. T.-d ja U. K.-d ei saa käsitada usaldusväärse

tõendiallikana, esitas kaitsja juba apellatsioonis. Ringkonnakohus kontrollis neid väiteid ja põhjendas oma otsuses, miks ei ole

T. T. ja U. K. ütluste arvestamisel tegemist menetlusõiguse rikkumisega (kd 2, lk 151). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole

kohtud seega käesolevas asjas tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

8. Kassaator väidab, et kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuse kohaselt on keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks

koguseks ca üks gramm puhast amfetamiini isiku kohta, mistõttu saab suurest kogusest narkootilisest ainest KarS § 184 lg 1

tähenduses rääkida alates kümnest grammist puhtast amfetamiinist, käesolevas asjas ei ole kohtud aga Riigikohtu neid

seisukohti järginud. Kriminaalkolleegium kassaatori sellise käsitlusega ei nõustu ja märgib järgmist.

8.1 Kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuses (RT III 2007, 9, 73) rõhutas Riigikohus, et narkootilise aine koguse

määratlemisel on tähtsus vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3

esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele inimesele. Sellest tulenevalt selgitas Riigikohus, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise

aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda

toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna

tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule

või mitte (vt viidatud otsuse p 11). Seda, et narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üksnes NPALS §

31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab seda, et seguaine

mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses, on

Riigikohus selgitanud hiljem korduvalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-52-07 -

RT III 2007, 33, 266, p 10, nr 3-1-1-101-07 - RT III 2008, 15, 100, p 8, 3-1-1-67-08 - RT III 2008, 49, 341, p 12). Seega on

kriminaalkolleegium jätkuvalt seisukohal, et narkootilise aine segu puhul saab aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui

segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

8.2 Kassaatori väide selle kohta, nagu oleks Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuses asunud seisukohale, et

ühele keskmisele isikule on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik üks gramm puhast amfetamiini, on ekslik ja seda on

Riigikohus selgitanud ka kriminaalasjas nr 3-1-1-67-08 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 14 selgitas kriminaalkolleegium

järgmist: "Kriminaalasi nr 3-1-1-121-06 vaadati Riigikohtus läbi kaitsja kassatsiooni alusel. Selles väideti, et kohtud on

kohaldanud vääralt materiaalõigust. Faktilisi asjaolusid, s.h maakohtu järeldust, et keskmiseks narkojoovet tekitavaks

amfetamiini koguseks on 1 gramm puhast ainet, kohtumenetluse pooled ei vaidlustanud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude

ümberhindamine Riigikohtu lahendis oleks olnud ebaseaduslik, sest KrMS § 352 lg 6 lubab Riigikohtul kassatsiooni piiridest

väljuda vaid siis, kui ilmnenud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on süüdistatava olukorda raskendanud või kui on oluliselt

rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nimetatud aluseid selles kriminaalasjas ei esinenud. Samuti keelab KrMS § 363 lg 5

Riigikohtul ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Vastavasisulise kassatsiooni puudumise tõttu polnud Riigikohtul õigust kohtute

poolt tuvastatut ka sisuliselt kontrollida ning seetõttu pidi Riigikohus tegema ja tegigi otsuse maakohtus tõendatuks loetud

faktiliste asjaolude põhjal. Seda arvestades on eksitav väide, nagu oleks Riigikohus kõnealuses otsuses asunud seisukohale, et

ühele keskmisele isikule on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini." Osundatud otsuse p-s 13

rõhutas kolleegium sedagi, et narkootilise aine suur kogus kui KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus

on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid.

8.3 Käesolevas asjas tegid kohtud kindlaks, et V. Balabin omandas tuvastamata ajal ja viisil vähemalt 53 grammi narkootilist

ainet amfetamiini ja andis seda 2007. aastal edasi alljärgnevalt: A. T.-le ühe grammi kaupa kokku vähemalt viiel korral, K. P.-

le ühe grammi kaupa kokku vähemalt kahel korral, J. T.-le kokku viis grammi kümnel korral, E. V.-le ühe grammi ja U. K.-le

nelikümmend grammi. Nendelt tunnistajatelt narkootilist ainet ära ei võetud, sest A. T., K. P., J. T. ja E. V. olid aine ära

tarvitanud ja U. K.-le antud aine oli müüdud edasi tundmatutele isikutele. Seega oli käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus

tuvastati küll narkootilise aine müük tarvitajatele, kuid seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, ei olnud

võimalik tuvastada. V. Balabinilt saadud narkootilist ainet õnnestus ära võtta vaid B. E.-lt. Eksperdiarvamuse kohaselt sisaldas

see valge pulbriline aine massiga 0,9 grammi amfetamiini. Puhta amfetamiini kogust ekspert aga ei tuvastatud, sest sellist

küsimust eksperdile ei esitatud.

8.4 Lahendamaks küsimust sellest, kas V. Balabini poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust saab pidada

suureks karistusseadustiku eriosa tähenduses, hindas ja analüüsis maakohus põhjalikult tunnistajate ütlusi nende kogumis.

Tunnistajad selgitasid, et ostsid V. Balabinilt amfetamiini ja andsid ühtlasi ütlusi selle kohta, kui mitme narkojoobe

tekitamiseks neile piisas ühest grammist ostetud ainest. Neid ütlusi analüüsides tuvastas kohus, et V. Balabini poolt

ebaseaduslikult käideldud narkoaine ühest grammist piisas ühele isikule keskmiselt nelja narkojoobe tekitamiseks. Sellest tegi

kohus järelduse, et tunnistajatele E. V.-le, K. P.-le, K. T.-le ja J. T.-le kokku edasiantud kolmeteistkümnest grammist

amfetamiinist piisas narkootilise joobe tekitamiseks viiekümne kahele keskmisele tarvitajale - seega käitles V. Balabin

narkootilist ainet suures koguses. U. K.-le edasiantud neljakümnest grammist amfetamiinist piisas narkootilise joobe

tekitamiseks lisaks veel kümnetele inimesele. Ringkonnakohus märkis apellatsiooni väidetele vastates, et maakohtu selline

järeldus põhineb maakohtus uuritud tõenditel ja on matemaatiliste arvutuste pinnalt loogiliselt põhjendatud.

8.5 Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele

ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest

loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06, p 13). Käesolevas asjas on kohtud kohtus uuritud tõenditele

tuginedes tuvastanud nii narkootilise aine annused, mida V. Balabin tunnistajatele edasi andis kui ka selle, mitu korda sai nende

annuste abil narkojoobe tekitada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kohtud seega kõiki tõendamisreegleid järgides

tuvastanud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise V. Balabini poolt koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam

kui kümnele inimesele. Seetõttu on V. Balabinile KarS § 184 lg 1 järgi süüksarvatud kuriteo tunnus - narkootilise aine suur

kogus - kohtute poolt nõuetekohaselt tuvastatud.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi

2009. a kohtuotsuse muutmata ja V. Balabini kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

10. V. Balabini kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja

1080 krooni väljamõistmist, millele lisandub käibemaks 18 %, s.o 194,40 krooni, seega kokku 1274 krooni ja 40 senti. Esitatud

taotlus vastab justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg-s 2, § 2 lg 3 p-s 1 ja § 8 lg-s 1

kehtestatud tasumääradele ja tuleb rahuldada. KrMS § 186 lg 2 alusel tuleb see summa välja mõista V. Balabinilt.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi