Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-94-09 AI generated

3-1-1-94-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-94-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2009. a määrusega jäeti läbi vaatamata A.B. apellatsioon Harju Maakohtu 16. jaanuari 2009. a otsuse peale tema karistamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ja

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-94-09 · Riigikohus: rahuldamata. Taotluse riigi õigusabi saamiseks jätab kriminaalkolleegium RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Keywords

AI generated
abuse of authority qualified narcotics offenses substance abuse allegations of abuse police misconduct market abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-94-09

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 20. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi A.B. karistamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 151 ja KarS § 218 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2009. a määrus väärteo-asjas nr 4-08-7273

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.B., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2009. a määrus A.B. väärteoasjas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta A.B. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2009. a määrusega jäeti läbi vaatamata A.B. apellatsioon Harju Maakohtu 16. jaanuari

2009. a otsuse peale tema karistamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ja

karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leidis, et A.B. ei teavitanud Harju Maakohut apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ja lisaks sellele esitas ta apellatsiooni pärast seaduses ettenähtud tähtaega. A.B. taotluse apellatsioonitähtaja

ennistamiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata, sest mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks ei esinenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2. 8. juulil 2009. a esitas A.B. Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Menetlusalune isik leiab, et ringkonnakohtu määrus on ebaseaduslik. Tema hinnangul on apellatsiooni esitamise tähtaeg lastud

mööda mõjuval põhjusel, sest menetlusaluse isikuna ei olnud ta kohustatud kontrollima Harju Maakohtu otsuse seaduslikkust,

mistõttu avastas selle otsuse ebaseaduslikkuse alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 kohaselt peab apellatsiooniõigust kasutada sooviv kohtumenetluse pool

teatama sellest maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. A.B.

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule ei teatanud. Ka ei järginud A.B. VTMS § 137 lg-s 3 sisalduvat nõuet

esitada apellatsioon maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. A.B. taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata, sest

objektiivseid takistusi, mis oleksid teinud võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, ei esinenud. Ringkonnakohtu hinnangul

võinuks selliste objektiivsete takistustena kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms

- kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Kriminaalkolleegium

nõustub sellise järeldusega ja märgib, et seega jättis Tallinna Ringkonnakohus õigesti apellatsioonitähtaja ennistamata ja

apellatsiooni läbi vaatamata.

4. A.B. esitas Riigikohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Selle taotluse lahendamisel on oluline tähtsus asjaolul, et

apellatsioonitähtaeg on jäänud ennistamata, mistõttu ei saaks A.B-le riigi õigusabi andmise korral ka tema kaitsja enam

apellatsiooni esitada. Seetõttu ei ole riigi õigusabi andmine A.B-le põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 2

juhindudes jätab kriminaalkolleegium menetlusaluse isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, sest taotlejal ei ole

õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 1. juuli 2009. a määruse A.B. apellatsiooni läbivaatamata jätmise kohta muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata. Taotluse riigi õigusabi saamiseks jätab kriminaalkolleegium RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi