3-1-2-4-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-4-09

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi A.V. süüdistuses KarS § 331 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-09-3872

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri riigiprokurör Jaan Naaber, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a kohtuotsus A.V-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Prokuröri teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

3. Vabastada viivitamatult A.V. Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a kohtuotsusega KarS § 331 järgi mõistetud 2-kuulise

vangistuse tähtaja möödumisega 30. juulil 2009.

4. A.V-lt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustub 19. oktoobriks 2009. a 81 (kaheksakümmend üks) päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a otsusega mõisteti A.V. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti

karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu

29. augusti 2007. a määrusega vabastati ta KarS § 76 alusel vangistusest ennetähtaegselt tingimisi 1-aastase katseajaga ühes

kohustusega järgida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid.

2. Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a otsusega mõisteti A.V. kokkuleppe menetluses tehtud otsusega süüdi KarS § 331 järgi

selles, et ta kinnipeetavana omandas narkootilist ainet, mis võeti temalt ära 27. augustil 2007. A.V-le mõisteti KarS § 331 järgi

karistuseks 2 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 19 päeva vangistust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

3. Riigiprokuratuuri riigiprokurör Jaan Naaber esitas teistmisavalduse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a

otsuse A.V-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Avaldaja leiab, et KarS § 331 järgi mõistetud karistuse

suurendamine eelmise kohtuotsusega kandmata jäänud karistuse võrra KarS § 65 lg 2 alusel on ebaõige, sest A.V. ei ole

katseajal pannud toime uut tahtlikku kuritegu ja ei ole rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid.

Avalduse esitaja möönab, et vaadeldavas asjas ei ole KrMS §-s 366 ammendavalt sätestatud teistmisaluseid. Kuid Riigikohtu

praktika kohaselt saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal on võimalik muul tõhusal viisil kasutada

Põhiseaduse (PS) §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. Kõnealuses asjas pole isikul mingit muud võimalust taotleda

kohtult põhiõiguse - õigus vabadusele - väidetava rikkumise kontrollimist.

4. A.V. kaitsja advokaat Talvi Vaske toetab vastuses teistmisavaldust, leides, et A.V-le Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a

kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus tuleb tühistada ja A.V. tuleb karistuse edasisest kandmisest

vabastada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Teistmisalused on sätestatud ammendavalt KrMS §-s 366. Prokuröri teistmisavalduses nimetatu nende alla ei mahu.

Tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 on Riigikohus oma varasemas praktikas tõepoolest märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku

kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule

kaitsele (vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95). Teistmisavalduses

palutakse kontrollida A.V. põhisõiguse - vabadusõiguse - võimalikku jätkuvat rikkumist Harju Maakohtu 4. aprilli 2009. a

jõustunud kohtuotsuse alusel. Kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas puudub muu tõhus viis kontrollida A.V.

vabadusõiguse võimalikku jätkuvat rikkumist ja nendib, et seda saab teha vaid teistmismenetluses.

6. A.V. vabastati Harju Maakohtu 29. augusti 2007. a määrusega Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a kohtuotsusega mõistetud 2-

aasta ja 3-kuulisest vangistusest (kohtuotsuse järgi karistusaja algus 30. jaanuar 2006, karistusaja lõpp 30. aprill 2008)

tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 alusel. KarS § 74 lg 4 alusel määrati katseaja pikkuseks ärakandmata jäänud karistusaja

pikkus tegeliku vabanemise aja seisuga, kuid mitte vähem kui üks aasta. A.V. kohustati järgima KarS § 75 lg -s 1 ning lg 2 p-

des 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu määruses leiti, et A.V. kuriteod ei ole rasked ega üldohtlikud,

vangistuses olles ta õppis. Kohus leidis, et esinevad nii formaalsed (KarS § 76 lg 1 ja 2) kui ka materiaalsed eeldused (KarS §

76 lg 3) tema vabastamiseks KarS § 76 alusel.

7. Kuna aga hiljem selgus, et A.V. pani vangistuse kandmise ajal toime uue, KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ei

vastanud ta 29. augustil 2007. a KarS § 76 lg-s 3 sätestatud tingimustele ja objektiivselt puudus Harju Maakohtul seaduslik

alus tema karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

8. KarS § 76 lg 4 kohaselt määras kohus A.V. katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa tema tegeliku vabanemise seisuga,

kuid mitte vähem kui üks aasta. Sisuliselt määras kohus katseaja näol kindlaks tähtaja, millal loetakse A.V. nõuetekohase

käitumise korral Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a kohtuotsusega mõistetud vangistusest lõplikult vabanenuks.

Menetlusosalised määrust ei vaidlustanud ning see jõustus pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. A.V. vabanes

kinnipidamiskohast 11. septembril 2007. Katseaeg lõppes seega 11. septembril 2008. Katseaja tingimuste rikkumisi teada ei

ole.

9. Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a otsusega karistati A.V. KarS § 331 järgi 27. augustil 2007 toimepandud kuriteo eest ja talle

mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik, kuid mõistetud

karistuse suurendamine KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a kohtuotsusega mõistetud karistuse selle osa

võrra, millest A.V. oli Harju Maakohtu 29. augusti 2007. a jõustunud määrusega KarS § 76 alusel vabastatud, on ebaõige.

Kriminaalkolleegium põhjendab oma järeldust järgmiselt.

10. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse

täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja sätestatut.

11. Vaidlust ei ole selles, et A.V. pani pärast Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne selle

otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist vanglas toime uue kuriteo. Materiaalõigusest lähtuvalt tekkis kohtul uue

kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus kaaluda liitkaristuse mõistmist kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg 2 alusel.

Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul. Kuna aga A.V. oli Harju Maakohtu 29.

augusti 2007. a määrusest tulenevalt 11. septembril 2008. a lõplikult vabanenud talle Pärnu Maakohtu 1. juuni 2006. a

kohtuotsusega mõistetud karistusest, siis puudus Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a kohtuotsuse tegemisel vajalik liidetav KarS

§ 65 lg 2 kohaldamiseks. Konkreetse kriminaalasja tehiolusid arvestades puudub kriminaalkolleegiumi arvates alus ja ka

õiguslik võimalus selle liidetava taastamiseks kitsalt vaid viitega KarS § 65 lg-le 2.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes § 373 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a

otsuse A.V. karistamises KarS § 65 lg 2 järgi. Prokuröri teistmisavalduse rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

13. A.V. asus Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a otsusega mõistetud liitkaristust kandma 30. mail 2009. Seega saabus KarS §

331 järgi mõistetud 2-kuulise vangistuse kandmise lõpptähtaeg 30. juulil 2009. Riigikohus sedastab, et A.V-lt alusetult

vabaduse võtmise päevade arv moodustab 19. oktoobri 2009 seisuga 81 päeva. Tal on õigus taotleda hüvitist "Riigi poolt

isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse" (RT I 1997, 48, 775) alusel rahandusministeeriumi

kaudu.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg