3-1-1-90-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-90-09

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi E.K. süüdistuses KarS § 120 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-08-12968

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. oktoober 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2009. a otsus E.K. süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 120 järgi jätta muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 5. veebruari 2009. a otsusega tunnistati E.K. süüdi KarS § 120 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuuks.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28. mai 2007. a otsusega mõistetud ja kandmata 2

kuu vangistuse võrra, mõistes E.K-le liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse

kantuks E.K. poolt 9. juunist kuni 27. novembrini 2008 eelvangistuses viibitud ajaga, s.o 5 kuu ja 18 päevaga. Lisaks märkis

kohus, et E.K-lt alusetult vabaduse võtmise päevade arvuks tuleb lugeda 48 päeva.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak ja E.K. kaitsja

Vello Luik.

Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist, E.K. süüditunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi ja tema karistamist 3 kuu ja 18

päeva pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks palus prokurör E.K-le KarS § 65 lg 2 alusel mõista 5 kuud ja 18 päeva vangistust

ja lugeda KarS § 68 lg 1 alusel see karistus kantuks.

Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja E.K. õigeksmõistmist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja mõlemad apellatsioonid rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palub E.K. KarS § 120 järgi õigeks mõista.

Kassaator leiab kokkuvõtlikult, et ei ole tõendatud, nagu oleks E.K. pannud toime KarS § 120 sätestatud kuriteokoosseisu

tunnustele vastava teo. Kaitsja arvates rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuse

resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, samuti on rikutud poolte võistlevuse ja võrdse

kohtlemise printsiipi.

5. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör Ü. Hõrak, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

kassatsiooni rahuldamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Sisuliselt taotletakse kassatsioonis Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist ja maa- ning ringkonnakohtu otsustes

kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

Kolleegium ei jaga kaitsja arvamust, nagu oleksid kohtud tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel

rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtute siseveendumuse kujunemine tõendite hindamisel on täielikult jälgitav.

Faktiliste asjaolude tuvastamisel on järgitud kriminaalmenetluse norme ja näidatud piisava põhjalikkusega need tõendid, mis

kinnitavad, et E.K. on talle süüksarvatud kuriteo toime pannud. Ühtlasi märgib kolleegium, et kassaator on vääralt mõistnud

KrMS § 339 lg 1 p-s 8 ette nähtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise sisu. Olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa

järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks

loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas

põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest,

olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni

rahuldamata.

II

8. Kohtupraktika ühtlustamiseks juhib kolleegium väljaspool kassatsiooni piire tähelepanu sellele, et lugedes 48 päeva, mille

võrra E.K. eelvangistusaeg ületas talle mõistetud liitkaristust, ajaks, mil E.K-lt oli alusetult vabadus võetud, kohaldas Tartu

Maakohus vääralt kriminaalmenetluse seadustikku ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamise seadust (AVVKHS).

9. KrMS § 314 p 6 kohaselt märgitakse õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas muu hulgas õigeksmõistetule

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. KrMS § 313, mis sätestab süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa sisu,

analoogilist punkti ette ei näe. Vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleeriva AVVKHS § 2 lg 1 sätestab, et

hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise

otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. AVVKHS

§ 2 lg 2 ls 1 kohaselt peab kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb sama paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse

või määruse, selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Viidatud sätetest järeldub, et

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel puudub kohtul alus näidata otsuse resolutiivosas päevade arv, millal isikult oli alusetult

vabadus võetud. See, et süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aeg ületab talle mõistetava karistuse kestust, ei tähenda seda,

et karistust ületav eelvangistuse osa oleks käsitatav ajana, mil isikult on alusetult vabadus võetud. AVVKHS § 1 lg 1, mis

loetleb ammendavalt isikute ringi, kellele hüvitatakse AVVKHS-s sätestatud korras alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju, ei nimeta süüdimõistetuid, kellele mõistetud karistus ei kata nende poolt kriminaalmenetluse käigus kohtu loal vahi all

viibitud aega.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi