3-2-1-111-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-111-09

Määruse kuupäev

Tartu, 14. oktoober 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Artur Antropovi hagi Sergei Karakai vastu 3 500 000 krooni

suuruse võlgnevuse, 261 785 krooni 16 sendi suuruse intressi

ja viivise (0,1% tasumata põhivõlast kuus kuni põhivõlas

kohustuse täitmiseni) väljamõistmiseks;

Sergei Karakai vastuhagi Artur Antropovi vastu

lepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

06-24350

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Karakai määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Artur Antropov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja Sergei Karakai (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Karakai määruskaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a

määrus tsiviilasjas nr 2-06-24350 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Antropov (hageja) esitas 12. septembril 2006 Viru Maakohtule hagi Sergei Karakai (kostja)

vastu 3 500 000 krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus nõudis hageja lisaks põhivõlale ka

261 785 krooni 16 sendi suuruse intressi ja viivise (0,1% tasumata põhivõlast kuus kuni põhivõlas

kohustuse täitmiseni) väljamõistmist kostjalt. Kostja esitas 3. augustil 2008 vastuhagi lepingujärgse

kohustuse puudumise tuvastamiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2008. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja kokku 3 740 683 krooni ja 18 senti, millest põhivõlg oli 3 500 000 krooni, intress

87 500 krooni ja viivis 23. detsembri 2008. a seisuga 153 183 krooni 18 senti, ning alates

24. detsembrist 2008 viivise 0,1% kuus kuni põhivõla kohase täitmiseni. Vastuhagi jättis maakohus

rahuldamata. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 96% kostja kanda. Kostja menetluskulud

jättis maakohus täielikult kostja kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning menetlusabi taotluse, paludes end

vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Riigilõiv hagetavalt summalt on 160 000 krooni. Kostja

taotluse kohaselt töötab ta töölisena OÜ-s Viruvili. Taotleja elab koos abikaasa Leila Farahi ja kahe

alaealise tütrega. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuine netosissetulek on

22 487 krooni ja lastetoetus 600 krooni, kokku 23 087 krooni. Menetlusabi taotleja sissetulekult

arvatakse maha tasu OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks 5262 krooni ja tasu

menetluskulude eest Eesti Vabariigi kasuks 5262 krooni ning riigilõiv kuumaksetena 4343 krooni

75 senti. S. Karakaile ja tema abikaasale L. Farahile kuuluvad ühisvarana järgmised kinnistud:

1) korteriomand (68,4 m2) Vilmsi 29, Tallinn, väärtus 1 500 000 krooni; 2) väikeelamumaa (655 m2)

Xxxxxxx xxx, Rakvere, väärtus 1 200 000 krooni (eluase); 3) 1/2 mõttelist osa väikeelamumaast

(1248 m2) Seminari 5, Rakvere, väärtus 350 000 krooni. S. Karakai pangakontol AS-s SEB Pank on

308 krooni 25 senti. Taotlejale kuulub 1988. a Mazda B2600 (väärtusega 20 000 krooni). Menetlusabi

taotlejal ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel on järgmised varaliselt hinnatavad kohustused:

1) laen AS-st SEB Pank kuumaksega 1407 krooni 95 senti (lõpptähtaeg september 2010);

2) autoliising AS-st Sampo Pank kuumaksega 3705 krooni 30 senti (lõpptähtaeg mai 2011);

3) püsimaksega krediitkaart AS-st SEB Pank kuumaksega 900 krooni; 4) täiskasko kindlustus AS-st

Parex banka Eesti Filiaal kuumaksega 500 krooni; 5) krediitkaart Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaalist kuumaksega 1000 krooni. Kokku on kostjal ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel

varaliselt hinnatavaid kohustusi 7513 krooni 25 senti kuus. Kostjal ja temaga koos elavatel

perekonnaliikmetel on järgmised igakuised vältimatud püsikulutused: 1) eluasemekulud 3350 krooni;

2) kulutused toidule 5500 krooni; 3) transpordikulud 1500 krooni; 4) sidekulud 400 krooni;

5) tervishoiukulud 250 krooni; 6) kulutused laste koolikohustuse täitmisele 1700 krooni; 7) kulutused

olmekaupadele 500-1000 krooni.

Ringkonnakohtu järelepärimise peale teatas kostja täiendavalt, et Tallinnas Vilmsi 29-105 ja 29-26

asuvad korteriomand ja garaaþiboks, mis on antud üürile Ukraina saatkonnale. Saadava üüri

5000 (6500) krooni kuus arvel tasub L. Farah kostja laenulepingu nr 9500224480210 järgseid

makseid 6948 krooni kuus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. aprilli 2009. a määrusega osaliselt kostja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel,

vabastades kostja riigilõivu tasumisest 80 000 krooni ulatuses ning võimaldades kostjal tasuda

ülejäänud riigilõiv 80 000 krooni kuumaksetena. Esimese osamakse suuruseks määras

ringkonnakohus 20 000 krooni ja tasumise tähtpäevaks 1. juuni 2009. Edaspidised osamaksed

suuruses 6000 krooni kuus pidi kostja tasuma iga järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kuni riigilõivu

täieliku tasumiseni.

S. Karakai esitatud apellatsioonkaebuselt tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1

ja riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi tasuda riigilõivu 160 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et

tulenevalt TsMS § 181 lg-st 2 on praegusel juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas ning asjas ei esine menetlusabi andmise piiranguid TsMS § 182 lg 2 järgi.

Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt oli kostjale tehtud 2008. a väljamakseid 82 973 krooni ja tema

abikaasale L. Farahile 298 879 krooni, seega kokku keskmiselt 31 820 krooni kuus. Perekonnas on

kaks alaealist last. Tallinnas asuvad kinnistud ja Rakveres Seminari 5 asuv kinnistu on koormatud

erinevate hüpoteekidega. Tallinnas asuv korteriomand ja garaaþiboks on antud üürile lepingu alusel

Ukraina saatkonnale 6500 krooni eest kuus. Lisaks kuulub perekonnale 1988. a sõiduauto Mazda.

Menetlusabi taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuised vältimatud püsikulutused

on 13 200 krooni. Lisaks on menetlusabi taotlejal laenukohustus SEB Pangale 1407 krooni 95 senti

kuus (kuni septembrini 2010), ta maksab autoliisingut Sampo Pangale 3705 krooni 30 senti kuus

(kuni maini 2011) ja kaskokindlustust 500 krooni kuus.

Viidates TsMS § 186 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08, ei arvestanud

ringkonnakohus kostja majandusliku seisundi hindamisel tema laenukohustusega SEB Pangale

6948 krooni kuus, kuna kostja maksab seda Tallinnas asuva korteriomandi eest, mis ei ole perekonna

kasutuses. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus taotleja makseid 900 krooni kuus püsimaksega

krediitkaardi kasutamise eest SEB Pangale ja makseid 1000 krooni kuus krediitkaardi kasutamise eest

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, kuna need ei ole perekonna jaoks mõistlikud ja vajalikud.

Ringkonnakohus ei arvestanud kostja majandusliku seisundi hindamisel TsMS § 186 lg 1 alusel ka

kostja kohustust tasuda tsiviilasjas nr 2-06-86-96 riigilõivu (kuumaksena) 4343 krooni 75 senti ning

tasu advokaadibüroole U. Feldschmidt 5262 krooni ega tasu menetluskulude eest Eesti Vabariigi

kasuks 5262 krooni kriminaalasjas nr 1-04-193. Kostja pole märkinud ka nimetatud kulutuste kestust.

Taotleja perekonna tulud on kuus keskmiselt 38 768 krooni (31 820 + 6948) ja vältimatud kulud kuus

keskmiselt 18 813 krooni 25 senti (13 200 + 1407,95 + 3705,30 + 500). Lisaks on taotlejal võimalik

saada üüritulu Rakveres Seminari 5 asuvalt kinnistult, kuna kostja on kinnitanud, et kinnistu ei ole

ühegi isiku elukohaks. Kostja esitatud fotod ei tõenda, et nimetatud kinnistu oleks elamiskõlbmatu ja

et seda ei oleks võimalik üürile anda. Taotluse lahendamisel arvestab ringkonnakohus ka sellega, et

laenulepingu tähtaeg lõpeb septembris 2010 ja autoliisingu tähtaeg mais 2011.

Ringkonnakohus leidis, et kostja ja tema perekonna majanduslik seis ei võimalda tasuda kogu

160 000 krooni suurust riigilõivu. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tuleb kostja vabastada

80 000 krooni riigilõivu tasumisest ja määrata, et 80 000 krooni riigilõivu tuleb tal tasuda

kuumaksetena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada osas, millega jäeti kostja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata, ning teha uus määrus, millega vabastada kostja täielikult apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest. Alternatiivselt palub kostja vabastada ta apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest osaliselt ning määrata, et riigilõivu tuleb tasuda 3000 krooni suuruste

kuumaksetena kuni riigilõivu täieliku tasumiseni.

Kostjale on Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt tehtud 2008. a väljamakseid 82 973 krooni ja tema

abikaasale L. Farahile 298 879 krooni, seega kokku keskmiselt 31 820 krooni kuus. Ringkonnakohus

ei arvestanud, et tegemist on brutosummaga, millelt tuleb tasuda riiklikke makse. Perekonna igakuine

netosissetulek on kokku 23 087 krooni. Kostja ning tema perekonnaliikmete kulud on 35 581 krooni

kuus. Eeltoodust nähtuvalt ületavad kostja ning tema abikaasa igakuised kulutused nende

sissetulekuid, mistõttu on nad sunnitud enda kohustuste täitmiseks kasutama osaliselt L. Farahi ja

tema vanemate sääste.

Ringkonnakohus on kostja tuluna käsitanud ka Tallinnas Vilmsi 29 asuva korteriomandi ja

garaaþiboksi üürileandmisest saadavat 6500 krooni kuus, samas ei ole kohus kostja majandusliku

seisundi hindamisel arvestanud kõnealuse korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustust

6948 krooni kuus. Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks põhjendatud üüritulu arvestamine tema

majandusliku seisundi hindamisel üksnes juhul, kui arvesse võetakse ka nimetatud tuluallika - korteri

- soetamiseks võetud kohustusi. Arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kuivõrd korter ei ole

perekonna eluasemeks, on tegemist ebavajaliku ning ebamõistliku kuluga, mille arvestamine ei ole

TsMS § 186 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud. Lisaks ei ole võimalik ka kõnealust kinnisasja

võõrandada ning sellest saadava tulu arvel riigilõivu tasuda, kuivõrd korteriomandi käsutamise

keelamiseks on kinnistusraamatusse kantud märge Danske Bank AS Eesti filiaali (AS Sampo Pank)

kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul kõnealusest kinnisasjast saadava

tulu arvestamine menetlusabi taotluse lahendamisel põhjendatud. Kostja vältimatute kohustuste hulka

kuulub ka võlgnevus Danske Bank AS Eesti filiaalile (endise nimega AS Sampo Pank)

770 711 krooni 43 senti, millele lisanduvad väljamõistetud kohtukulud 102 314 krooni. Nimetatud

nõuete sundtäitmiseks on Harju piirkonna kohtutäitur Arvi Pink algatanud täitemenetluse, mille

käigus on oodata ka eelnimetatud korteriomandi enampakkumist.

Samuti jääb arusaamatuks Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja maksed

900 krooni kuus püsimaksega krediitkaardi kasutamise eest SEB Pangale ja 1000 krooni kuus

krediitkaardi kasutamise eest Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ei ole perekonna jaoks

mõistlikud ega vajalikud kulutused. Erinevalt tema kohustustest erinevate pankade jm asutuste vastu,

mis tuleb täita kindlaksmääratud ajal, ei ole laekumised tema pangakontole stabiilsed ning tihtipeale

need hilinevad. Samuti ei ole kostjal sääste, millest vajadusel enda kohustused õigel ajal täita,

mistõttu on krediitkaartide omamine tema jaoks vaieldamatult vajalik. Määruskaebuse esitaja teeb

aeg-ajalt perekonna huvides ka suuremaid makseid, mis tema abikaasa talle hiljem osaliselt

kompenseerib, kuid mida ta ilma krediitkaardita teha ei saaks. Lisaks aktsepteeritakse

veebikeskkonnas erinevate maksete tegemisel (hotellide broneerimisel, lennupiletite vms ostmisel)

maksevahendina vaid krediitkaarte. Krediitkaardi omamine on pigem tavapärane ega ole mingil juhul

käsitatav ebavajaliku või ebamõistlikuna.

Väär on ringkonnakohtu arusaam, et kostjal on võimalik saada Rakveres asuvalt kinnistult üüritulu.

Kinnisomand on kehvas seisus ning seda ei saa ilma eelneva remondita üürida.

Ringkonnakohus jättis vääralt arvestamata asjaolu, et kostja peab tasuma ka eelmises

kohtumenetluses ajatatud riigilõivu 4343 krooni kuus ja advokaaditasu 5262 krooni kuus ning

kriminaalasja menetluskulusid 5626 krooni. Tegemist ei ole ei ebavajalike ega ka ebamõistlike

kulutustega, mida saaks määruskaebuse esitaja vältida ning võiks taotluse lahendamisel tähelepanuta

jätta.

Samuti jääb selgusetuks ringkonnakohtu märkus, et ta arvestab taotluse lahendamisel ka sellega, et

laenulepingu tähtaeg lõpeb septembris 2010 ja autoliisingu tähtaeg mais 2011. Kostja tasuks nii

laenumakseid, liisingumakseid kui ka riigilõivu osamakseid samal ajal.

Kuivõrd praegusel juhul ületab ka pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast

riigilõivust, s.o 80 000 krooni määruskaebuse esitaja kahekordse ühe kuu sissetuleku suures ulatuses,

on S. Karakai hinnangul põhjendatud tema vabastamine kogu riigilõivu tasumisest.

Vastuhagi esitamisel vabastati ta kogu riigilõivu tasumisest. Tulenevalt TsMS § 184 lg-st 4, kui

menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi

andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et

kostja majanduslik olukord on võrreldes vastuhagi esitamisega muutunud.

Kui kohus siiski leiab, et määruskaebuse esitaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt,

palub määruskaebuse esitaja määrata osamaksete suuruseks 3000 kuni 4000 krooni kuus.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

8. Kostja väitel pole ringkonnakohus arvestanud asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti tõendis on kostja ja

tema abikaasa sissetulek märgitud brutosummana, millelt tuleb tasuda riiklikke makse. Kolleegium

märgib, et menetlusosalise sissetulekuna tuleb arvestada netosissetulekut. Samas leiab kolleegium, et

isegi kui ringkonnakohus arvestas brutosissetulekut, ei ole see praegusel juhul ringkonnakohtu

määruse tühistamise aluseks, kuna kostja ja tema abikaasa majanduslik seisund võimaldab riigilõivu

vähemalt osaliselt tasuda.

9. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust

omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates

taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata

menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases

suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kolleegium kordab oma varasemat

seisukohta, et lapsetoetust ei saa taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada. See tuleneb

lapsetoetuse olemusest (vt Riigikohtu 13. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06,

p 15).

Riigikohus on 13. jaanuaril 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et

TsMS § 186 lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid

laenukohustusi, mis hageja endale võtnud on. Seaduse mõtteks ei ole arvestada soovilaenu ja

väikelaenu olemasolu muude tähendust omavate asjaoludena. Ka eluasemelaenu olemasolu korral

tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega,

kuna TsMS § 186 lg 1 võimaldab arvestada majanduslikku seisundit hinnates taotleja eluasemele

tehtavaid mõistlikke, mitte ebamõistlikult suuri kulutusi. Kolleegium märgib, et eluasemele tehtavate

mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse

ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme

kasutamisega seotud kulusid (tasud vee, elektri, kütte jms eest). Kolleegiumi arvates võib eluasemele

tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus

ulatuses. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult

arvestanud kostja tuluna Tallinnas Vilmsi 29 asuva korteriomandi ja garaaþiboksi üürileandmisest

saadavat summat. Kuna tegemist ei ole kostja eluasemega, on ringkonnakohus jätnud põhjendatult

arvestamata korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustuse. Ringkonnakohus on siiski ekslikult

märkinud kostja üürituluna 6948 krooni, mis on tegelikult laenukohustuse suurus. Kostja tegelikuks

üürituluks oli 6500 krooni. See eksimus pole siiski ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus on jätnud põhjendatult arvestamata kostja igakuised maksed pankadele

krediitkaartide kasutamise eest, samuti kohustuse tasuda riigilõivu tsiviilasjas nr 2-06-86-96,

advokaadikulusid ning kriminaalasja menetluskulusid. Kolleegiumi arvates ei saa eelnimetatud

asjaolusid käsitada tähendust omavate asjaoludena TsMS § 186 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu

13. jaanuari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08, p 8).

10. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata kautsjon riigituludesse.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik