3-3-1-54-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-54-09

Otsuse kuupäev

14. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Heili-Mare Kubi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti 8. augusti 2008. a otsuse nr 1114 tühistamiseks,

uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ja pensioniõigusliku staaži

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-

08-2048

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2048 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heili-Mare Kubi esitas 11. märtsil 2008 Tartu Pensioniametile (edaspidi Pensioniamet) avalduse,

milles taotles riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel

vanaduspensioni määramist.

Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni (edaspidi

Pensionikomisjon) 8. augusti 2008. a otsusega nr 1114 otsustati mitte määrata H.-M. Kubile

soodustingimustel vanaduspensioni ning jäeti rahuldamata taotlus arvestada tema pensioniõigusliku

staaži hulka kaks aastat Kätlin Šahmatova ja kaks aastat Liisi Šahmatova kasvatamise eest.

2. Kaebuses halduskohtule palus H.-M. Kubi tühistada Pensionikomisjoni 8. augusti 2008. a otsus

nr 1114, tuvastada K. ja L. Šahmatova kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž ning kohustada Pensioniametit otsustama talle

soodustingimustel vanaduspensioni määramine alates 9. märtsist 2008.

Kaebuse esitaja arvates tulenes tema õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada RPKS § 10 lg 1

p-st 3 ning asjaolust, et ta on kasvatanud kolme last ja teine vanem on andnud nõusoleku, et loobub

pensioni saamisel laste kasvatamisest tuleneva soodustuse kasutamisest. Kaebaja hinnangul oli tal

tekkinud ka õigus arvata pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat nii K. Šahmatova kui ka

L. Šahmatova kasvatamise eest vastavalt RPKS § 28 lg 2 p-le 12. Kaebaja arvates on

Pensionikomisjoni otsus motiveerimata ja pensioniavalduse läbivaatamisel rikuti menetlustähtaegu.

3. Tartu Halduskohus jättis 8. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2048 kaebuse

rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Pensionikomisjoni otsus seaduslik ja motiveeritud,

vastab vorminõuetele ning on antud menetlustähtaegu järgides. RPKS § 10 lg 1 p 3 annab

soodustingimustel pensioni saamise õiguse isikule, kes on lapsi kasvatanud vanemana,

võõrasvanemana, eestkostjana või hooldajana vähemalt kaheksa aastat. Selle sätte alusel

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks ei ole piisav, kui isik on lapsi kasvatanud faktiliselt, st

kasuvanemana. Seetõttu puudub vajadus hinnata tõendeid, mis puudutavad laste faktilist kasvatamist

ja kaebuse esitaja ning laste isa kooselu enne abiellumist. Kaebaja on K. ja L. Šahmatova

võõrasvanem perekonnaseaduse mõistes alates 17. augustist 1994 kuni nende täisealiseks saamiseni

ning üksnes seda perioodi saab arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse üle

otsustamisel ning laste kasvatamise aja pensionistaaži hulka arvamisel. Tõendatud on, et kaebuse

esitaja on K. ja L. Šahmatovat võõrasvanemana kasvatanud vastavalt neli ja seitse aastat. Seetõttu on

põhjendatud Pensionikomisjoni seisukoht, et puudub alus RPKS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks ning nii

K. Šahmatova kui ka L. Šahmatova kasvatamise aja eest kahe aasta arvamiseks pensioniõigusliku

staaži hulka. Kuna sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrusega nr 167 vastu võetud riikliku

pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse

pensioniavaldus täiendavate dokumentide esitamisel läbi 10 päeva jooksul pärast täiendavate

dokumentide saabumist, järgiti avalduse menetlemiseks kehtestatud tähtaega.

4. Apellatsioonkaebuses palus H.-M. Kubi tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt sisustas halduskohus vääralt RPKS § 10 lg 1 p 3 ja § 28 lg 2 p 12 ning

rikkus seeläbi apellandi põhiseaduse §-dest 11 ja 12 tulenevaid õigusi. Apellant leidis ka, et

Pensioniamet rikkus tema avaldust menetledes seaduses sätestatud tähtaegu.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 9. aprilli 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse ja rahuldas

kaebuse tühistamis- ning kohustamisnõude osas, kuid jättis rahuldamata tuvastamisnõude. Kohus

leidis, et kuna rahuldatakse nõue arvestada pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat K. Šahmatova

ja kaks aastat L. Šahmatova kasvatamise eest, puudub apellandil iseseisev põhjendatud huvi

pensionistaaži tuvastamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel pensioni saamiseks peab isik

olema last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, kuid ta ei pea olema kogu selle aja vältel

võõrasvanem, st olema abielus lapse vanemaga. Selle sätte kohaldamiseks on oluline usaldusväärselt

tõendada lapse tegelikku kasvatamist kaheksa aasta jooksul. Abielu sõlmimine võib sõltuda

juhuslikest asjaoludest. Vaidlusaluse sätte eesmärk on aga väärtustada tegelikku panust laste

kasvatamisse. Ringkonnakohtu arvates pole seadusandja tahe kohelda erinevalt võõrasvanemat ja last

tegelikult kasvatanud isikut. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kaebaja

kasvatas vähemalt kaheksa aasta jooksul kaht V. Šahmatovi last ning oma tütart ning tal on õigus

RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saada. Laste kasvatamine on tõendatud

laste klassitunnistustega, millel on kaebaja allkirjad, ning perearsti teatisega, mille kohaselt kaebaja

hoolitses laste eest ja oli nende haiguse ajal töövõimetuslehel. Laste isa V. Šahmatov on esitanud

Pensioniametile täiendava kirjaliku seletuse. Asjaolu, et asutustes (kool, lasteaed) pole säilinud kõiki

dokumente ja lasteaia töötajad ei mäleta kaebaja osalemist laste kasvatamisel, ei saa ringkonnakohtu

arvates väärata kaebaja õigust soodustingimustel pensioni saada.

Vaidlus puudub selle üle, et H.-M. Kubi jõudis RPKS § 7 lg-st 2 ja § 10 lg 1 p-st 3 tulenevalt

soodustingimustel vanaduspensioni saamise ikka 9. märtsil 2008. Kuna pensioniavalduse esitas ta

kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast, tekkis tal RPKS § 32 lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 9. märtsist 2008.

Sarnaselt RPKS § 10 lg 1 p-ga 3 tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada ka RPKS § 28 lg 2

punkti 12, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ühel vanematest või

võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud

vähemalt kaheksa aastat. Seetõttu tuleb H.-M. Kubi pensioniõigusliku staaži hulka arvata ka kaks

aastat kummagi võõraslapse kasvatamise eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Tartu Pensioniamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et

võõrasvanem ei pea RPKS § 10 lg 1 p 3 kohaselt kogu perioodi vältel, millele ta tugineb

soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotledes, olema olnud võõrasvanem

perekonnaseaduse (PKS) § 68 lg 2 tähenduses, st olema lapse vanemaga abielus. Ringkonnakohus

leidis ekslikult, et soodustingimustel pensioni taotlemiseks on küllaldane, et isik on kasvatanud lapsi

kaheksa aastat ning et sätte sõnastus seab vaid miinimumnõude laste kasvatamise perioodile, mitte

aga võõrasvanemaks olemise kestusele. Pensioniameti arvates on soodustingimustel pensioni

saamiseks oluline, et oleks täidetud nii võõrasvanemaks olemise nõue (abielus olemine lapse

vanemaga) kui ka laste kasvatamine vähemalt kaheksa aasta jooksul. Pensioniamet märgib, et

kaebajal ja laste isal polnud õiguslikke takistusi abielluda juba 1988. aastal.

Pensioniameti arvates seab ringkonnakohtu lähenemine ebavõrdsesse olukorda isikud, kes on

vähemalt kaheksa aastat kasvatanud lapsi kasuvanemana (neil ei teki õigust soodustingimustel

pensioni saada) ja need, kes osa aega on kasvatanud last kasuvanemana, kuid seejärel abielluvad ja

saavutavad võõrasvanema staatuse. Seejuures pole ringkonnakohtu seisukoha järgi oluline, kui pikka

aega vähemalt kaheksa-aastasest perioodist oldi võõrasvanem.

7. H.-M. Kubi palub oma kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Ta on seisukohal,

et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel piisab sellest, kui ta on

kasvatanud kolme last nõutava pikkusega perioodi jooksul ning Pensioniametile ja kohtutele on

esitatud dokumendid, mis tõendavad laste tegelikku kasvatamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kassatsiooniastmes on vaidlus RPKS § 10 lg 1 p 3 ja RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaldamise üle.

9. RPKS § 10 lg 1 p 3 sätestab: "Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel,

kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: [---] emal, isal,

võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, -

üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist".

RPKS § 28 lg 2 p 12 näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühel vanematest või

võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud

vähemalt kaheksa aastat.

H.-M. Kubi on soovinud kasutada RPKS § 10 lg 1 p-st 3 tulenevat võimalust saada soodustingimustel

vanaduspensioni ning arvata pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel kaks aastat

iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

10. Selleks, et kasutada RPKS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud õigust soodustingimustel vanaduspensionile,

peab isikul olema vanaduspensioni määramiseks RPKS § 7 lg-st 1 tulenev vähemalt 15 aasta pikkune

pensionistaaž. Nii RPKS § 10 lg 1 p-s 3 kui ka RPKS § 28 lg 2 p-s 12 sätestatud hüvede saamiseks

peab isik kuuluma ühte neis normides loetletud isikute kategooriatest ning ta peab olema last (või

lapsi) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

RPKS § 10 lg-st 2 tuleneb veel täiendav tingimus. Kui samade laste suhtes on õigus taotleda

soodustingimustel vanaduspensioni mitmel isikul, lepivad need isikud kirjalikus vormis kokku, kes

õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2002. a

määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 15 lg 2 kohaselt esitatakse

ka lapse kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka üldjuhul teise vanema või

vanemate, võõrasvanema, eestkostja või peres hooldaja kirjalik nõusolek.

11. Perekonnaseadus (PKS) eristab võõrasvanema ja kasuvanema mõistet. PKS § 68 lg 2 kohaselt on

võõrasvanem lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes

last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (PKS § 68 lg 3).

12. Käesolevas asjas on tõusetunud vaidlus selle üle, kas isik, kes võõrasvanemana soovib riikliku

pensionikindlustuse seaduse eelnevalt viidatud sätetest tulenevaid hüvesid kasutada, peab olema kogu

nõutava perioodi (vähemalt kaheksa aastat) olnud abielus laste vanemaga võõrasvanemana või piisab,

kui ta on vaid osa sellest ajast olnud võõrasvanem, kuid on tõendatud, et ka ülejäänud osa nõutavast

perioodist on ta lapsi tegelikult kasvatanud, olemata lapse (laste) vanemaga abielus, st kasuvanema

staatuses.

Kassaator ei ole kahtluse alla seadnud ringkonnakohtu poolt tõendatud asjaolu, et H.-M. Kubi osales

V. Šahmatovi kahe lapse tegelikus kasvatamises vähemalt kaheksa aastat. Asjas on tõendatud, et

kaebuse esitaja, olles abielus K. ja L. Šahmatova isaga, on neid võõrasvanemana kasvatanud vastavalt

neli ja seitse aastat ning ülejäänud osa kaheksa-aastasest perioodist kasuvanemana. Samuti ei ole

vaidlust selles, et H.-M. Kubi on viidatud sätetes nimetatud perioodi jooksul kasvatanud ka enda last.

Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei puudu praegusel juhul ka RPKS § 10 lg 1 p-s 3 ja RPKS § 28 lg 2

p-s 12 nimetatud hüvede kasutamiseks vajalik nõusolek.

13. Kasuvanemat eelnevalt osundatud riikliku pensionikindlustuse seaduse normides esitatud

loeteludes ei märgita. Seadusandja pole aga lahendanud küsimust, kuidas toimida juhul, kui täidetud

on küll üks nende sätete kohaldamise eeldustest - laste (lapse) kasvatamine vähemalt kaheksa aasta

jooksul, kuid isik on nimetatud perioodi vältel kasvatanud last osa aega kasuvanemana ning

ülejäänud osa perioodist võõrasvanemana.

14. Põhiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on riigil õigus seadusega sätestada vanaduse korral isikule antava

abi liigid, ulatus ning saamise tingimused ja kord. Seega on seadusandja õigustatud piiritlema isikute

ringi, kelle vahel jaotatakse riigieelarvelisi pensionikindlustuse vahendeid. Samas ei tohiks

sotsiaalsete õiguste sfääris jaotatavate hüvede andmist piirata kriteeriumitega, mis rikuksid võrdse

kohtlemise nõuet (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas

nr 3-4-1-7-03).

15. Kuigi perekonnaõiguse kohaselt tuleb eristada kasu- ja võõrasvanemat, ei pea kolleegium

põhjendatuks RPKS § 10 lg 1 p 3 ja RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaldamist selliselt, et kogu nõutava

perioodi jooksul pidi pensionitaotleja kasvatama last (lapsi) võõrasvanemana.

16. Soodustingimustel pensioni saamise õigus RPKS § 10 lg 1 p 3 (aga ka p-de 1 ja 2) alusel sõltub

kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest ning võimaldab saada vanaduspensioni üks

kuni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. Nende sätete eesmärk on väärtustada lasterikkas

või puudega lapsega peres laste kasvatamisse antud panust pensioni saamiseks vajalike tingimuste

mõnetise leevendamise näol.

RPKS § 28 lg 2 p 12 eesmärgiks on arvestada panustamist iga lapse kasvatamisse pensioniõigusliku

staaži kujunemisel, kuna laste kasvatamine võib olla takistanud maksimaalselt soovitud ulatuses

töötada või muu pensionistaaži mõjutava tegevusega tegelda. Täiendavalt iga lapse kasvatamise eest

kahe staažiaasta lisandumine võib aidata isikul saavutada pensioni saamiseks vajaliku

miinimumnõude (15 aastat) täitmist või pikendada pensionistaaži, mõjutades seeläbi pensioni suurust.

17. Eelkirjeldatud viisil soodustingimustel pensioni saamist või pensionistaaži kujunemist

võimaldades on ühiskonnas arvesse võetud, et isik on eelduslikult panustanud laste kasvatamisse

ulatuses, mis võib olla mõjutanud tema võimalust osaleda töösuhetes või muus tegevuses, mille

kestusest või ulatusest sõltub pensioni saamise algusaeg, pensionistaaži pikkus või pensioni suurus.

Nimetatud eesmärke silmas pidades peab kolleegium põhjendamatuks nende normide tõlgendamist

viisil, mis võimaldab lapse tegelikku kasvatamisse panustanud isiku jätta ilma hüvedest, mida on

õigus saada isikul, kes kuulub RPKS § 10 lg-s 1 ja RPKS § 28 lg 2 p-s 12 nimetatute hulka, üksnes

põhjusel, et ta on last (lapsi) kasvatanud nii kasu- kui ka võõrasvanemana.

Regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt tuleb kolleegiumi arvates pidada nii RPKS § 10 lg 1 p 3 kui ka

RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaldamisel põhiseaduspäraseks tõlgendust, mille kohaselt on nende sätete

kohaldamise eeldused täidetud ka siis, kui vähemalt osa minimaalselt nõutavast ajast kasvatati last

(lapsi) võõrasvanemana (abielus olles lapse vanemaga), kuid osa aega lapse vanemaga mitte abielus

olles, st kasuvanemana.

18. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu tõlgendusega RPKS § 10 lg 1 p-le 3 ja

§ 28 lg 2 p-le 12. Seega tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus

muutmata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel

arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann