3-2-1-102-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-102-09

Määruse kuupäev

Tartu, 13. oktoober 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

K. A kaebus kohtutäitur E. K 3. detsembri 2008. a

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-90566

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja K. A (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtutäitur E. K

Asja läbivaatamise kuupäev

21. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-90566 ja Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2009. a määrus samas tsiviilasjas. Saata kaebus

kohtutäituri tegevuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada K. A määruskaebuselt 9. aprillil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. detsembril 2008 esitas K. A (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu tööpiirkonna

kohtutäitur E. K (kohtutäitur) 3. detsembri 2008. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale

täiteasjas nr 180/2008/1101.

2. Kaebuse kohaselt toimetas kohtutäitur 8. detsembril 2008 avaldajale kätte täitmisteate ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks oli Saare Maakohtu 9. veebruari 2004. a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1-383/03, sissenõudjaks K. A. Kohtuotsuse jõustumisest on möödas üle

nelja aasta. Kohe pärast kohtuotsuse jõustumist sõlmis avaldaja K. A suulise kokkuleppe, et kuna neil

mõlemal olid teineteise vastu rahalised nõuded, siis lugesid nad nõuded omavahel tasaarvestatuks.

K. A on määratud 80%-line töövõimetus. 2008. a novembris ja detsembri algul halvenes tunduvalt ta

rahaline seisukord ja ta esitas kohtutäiturile täitmisavalduse. K. A siirdus detsembri algul ravile

Kuressaare Haiglasse. Avaldaja võttis K. A telefoni teel ühendust ja viimane lubas kirjutada avalduse,

et soovib oma täitmisavaldust tagasi võtta, kuna avaldus on esitatud alusetult. Koos mindi

16. detsembril 2008 kohtutäituri vastuvõtule ja K. A esitas kirjaliku avalduse oma täitmisavalduse

tagasivõtuks, kuna nõuded on suulise lepinguga tasaarvestatud enne täitmisteate kättetoimetamist.

Kohtutäitur ütles, et täitmisavaldust ei saa tagasi võtta ja tema juhendamisel kirjutati kohapeal

avaldus, et avaldaja ja K. A omavahelised nõuded on tasaarvestatud. Avaldaja peab aga tasuma

täitekulud 6873 krooni 50 senti vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja ehk kümne päeva jooksul

täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates, pärast selle tähtaja möödumist 13 747 krooni.

Täitekulude väljamõistmine avaldajalt on ebaseaduslik. Avaldaja vaidlustas täitemenetluse alustamise

17 detsembri 2008. a e-kirjas kohtutäiturile, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 kohaselt,

kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või

kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või

kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud

täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Täitemenetluse aluseks

olevas kohtuotsuses mõisteti K. A avaldaja kasuks välja elatis kahele alaealisele lapsele ja

kohtukulude maksmine, mida K. A ei ole maksnud ja mida avaldaja ei ole nõudnud, kuna

omavahelised nõuded tasaarvestati. Eeltoodu tõttu olid täitemenetluse alustamise tingimused täitmata

ja TMS § 48 p 7 järgi tuli täitemenetlus lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

Kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt,

võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga.

Tema sissenõutud summa oli 0 krooni, kuid kohtutäitur nõudis jätkuvalt täitekulusid 120 000 krooni

suuruselt nõudesummalt, kuigi avaldaja ja K. A tõendasid, et nendevahelised võlad on tasaarvestatud

ja kohtutäitur mitte midagi sisse ei nõudnud.

3. Pärnu Maakohus jättis 9. jaanuari 2009. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata.

Määruse kohaselt koostas kohtutäitur 3. detsembril 2008 täiteasjas nr 180/2008/1101 avaldajale

täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudja K. A 3. detsembri 2008. a

täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel.

Avaldaja on e-kirjas kohtutäiturile selgesõnaliselt väljendanud oma taotlust, et ta vaidlustab

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Seega oleks kohtutäitur pidanud lahendama temale saadetud

kaebuse TMS §-st 217 juhindudes, mida aga kohtutäitur toimiku materjalide kohaselt teinud ei ole.

Samuti ei ole kohtutäitur selgitanud avaldajale, et ta ei loe temale e-kirjas esitatud avaldust kaebuseks

või millises vormis tuleks kaebus esitada. Kohtule esitatud avaldaja kaebusest nähtub, et avaldaja

pidas oma e-kirja kaebuseks kohtutäituri otsuse peale.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

TMS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse

kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või

toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta

tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne

päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 analoogia kohaselt ei võta kohus avaldust

menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega oleks avaldaja

pidanud esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile. Kuna kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, tuleb jätta kaebus menetlusse võtmata ja see

avaldajale tagastada.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus määruse

tühistada.

Kohtutäitur palus jätta määruse muutmata. Kohtutäituril on seadusest tulenev õigus saada

täitemenetluse alustamisel tasu. Täitemenetluse alus oli kehtiv täitedokument ja sissenõudja avaldus.

Avaldaja ja sissenõudja tunnistasid, et kohtuotsust ei ole kumbki pool täitnud, ja soovisid sõlmida

kohtutäituri juures kokkuleppe omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks. Kuna aga kokkulepped

elatisraha tasaarvestamiseks või sellest loobumiseks ei ole seaduslikud, siis seetõttu ei saanud

kohtutäitur poolte sellesisulist kokkulepet vormistada, vaid aitas koostada sissenõudjal avaldust

temale täitedokumendi tagastamiseks. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise korrast oli avaldaja

teadlik alates täiteteate kättesaamisest, täitmisteates on see kord ja viited õigusaktile selgelt toodud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2009. a määruse resolutsiooni kohaselt maakohtu

määruse muutmata.

Määruse põhjendava osa kohaselt tuleb maakohtu määrus materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja

protsessinormide rikkumise tõttu tühistada. Maakohtu keeldumine avaldaja kaebuse menetlemisest on

olnud põhjendamatu.

TMS § 217 lg 1 järgi ei saa täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja

pöördunud 17. detsembril 2008 kohtutäituri poole e-kirjaga, milles ta on väljendanud selgelt, et

vaidlustab kohtutäituri 3. detsembri 2008. a tasuotsuse (tl 11). Tõsi, kaebusel ei ole avaldaja allkirja

ning kaebus ei vasta seetõttu vorminõuetele. Vaatamata sellele ei ole kohtutäitur juhtinud avaldaja

tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlemisest keeldunud. Kohtutäitur on kaebuse

sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud avaldajale saadetud vastuses, et jätab tasuotsuse muutmata

(tl 12).

Kuna kohtutäitur on kaebuse kohta sisulise seisukoha võtnud ja selle avaldajale teatavaks teinud,

tuleb lugeda, et avaldaja on läbinud TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse. Teades

kohtutäituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse kohta, oli avaldajal õigus esitada kohtutäituri

tasuotsuse peale kaebus maakohtule ning maakohtul tuleb avaldaja kaebus sisuliselt lahendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

täitedokumendi ning jätta avaldajalt välja mõistmata kohtutäituri tasu 13 747 krooni.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendav osa vastuolus.

Hinnata tuleb kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust. Täitedokumendi tagastamise tõttu jääb

arusaamatuks tasu võtmise alus. Sissenõudja võib täitedokumendi uuesti esitada ja avaldaja peaks siis

jälle tasu maksma.

Kohtud oleksid pidanud kohaldama TMS § 21 lg-t 1 samaaegse vastastikuse täitmise eeltingimuste

kohta.

7. Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu ja maakohtu määrus

tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi

tuleb tagasi saata maakohtule kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

9. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määruse põhjendav osa ja

resolutsioon on omavahel vastuolus. Maakohus on jätnud menetlusse võtmata avaldaja kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale. Määruse resolutsiooniga on ringkonnakohus jätnud maakohtu määruse

muutmata, kuid määruse põhjendava osa kohaselt on maakohus jätnud kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale ebaõigesti menetlusse võtmata ja seetõttu on ringkonnakohus leidnud, et maakohtu määrus

tuleb tühistada.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on jätnud kaebuse ebaõigesti

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et avaldaja on saatnud 17. detsembril 2008. a

kohtutäiturile e-kirja, milles on vaidlustanud kohtutäituri 3. detsembri 2008. a otsuse. Samuti on

ringkonnakohus tuvastanud, et kohtutäitur on selle e-kirja kätte saanud ja selle läbi vaadanud. Pooled

ei vaidle ka selle üle, et allkirjastamata kaebuse oleks saatnud keegi teine isik kui avaldaja. Seetõttu

on TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause)

läbitud. Lisaks märgib kolleegium, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile

esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus.

Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus ning

avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

10. Kolleegium märgib, et kui asja läbivaatamisel tuvastatakse, et avaldaja vastu suunatud tsiviilnõue

oli faktiliselt täidetud enne täitemenetluse alustamist, siis on kohtutäituri tasu osas alust kaaluda

analoogia alusel KTS § 2518 lg 1 kohaldamist. Kohtutäituri tasu suuruse kohta juhtudel, mil

kohtutäituri ametitegevus piirdub enne sissenõudja esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldust

üksnes mõne täitetoiminguga (v.a juhtudel, mil avaldus põhineb sellel, et nõude rahuldamine on

toimunud kohtutäituri vahendusel nt vara arestimise ja müügi teel) vt ka Riigikohtu 13. oktoobri

2009. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09.

11. Kolleegium juhib kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et KTS § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur

avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohtutäitur

ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle

suhtes ta toiminguid teeb. Seetõttu peab kohtutäitur täitemenetluses suhtlema täitemenetluse

osalistega neutraalselt ning ilma halvustava alatoonita. Seda ka juhul, kui võlgniku või sissenõudja

seisukohad on ekslikud.

12. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve