3-1-1-75-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedLõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 15. septembri 2008. a otsusega karistati A. R. liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt A. R., juhtides Tartus X
Legislator headnote
AI generated3-1-1-75-09 · Riigikohus: protokollist nähtub, et 12. märtsil 2009 viibisid nad kohtusaalis ja kohtunik selgitas neile nende õigusi KrMS § 71 järgi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-75-09
Otsuse kuupäev
12. oktoober 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe
Kohtuasi
A. R. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-08-9571
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
9. september 2009
Istungil osalenud isikud
Lõuna Politseiprefektuuri komissar Hillar Leet
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsus A. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi ja saata
väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. A. R. poolt kaitsjale tasutud õigusabi kulud summas 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend ) krooni lugeda
menetluskulude hulka.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 15. septembri 2008. a otsusega karistati A. R.
liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt A. R., juhtides Tartus X
tänaval mootorsõidukit, pidurdas järsult ja selle tagajärjel sõitis tema poolt juhitud sõiduautole tagant otsa mopeed. Järsult
pidurdamisega rikkus A. R. LE § 128 p 2 nõudeid. Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalist kahju sõiduauto Opel Calibra
registreerimisnumbriga XXX YYY omanik ja mopeedi omanik K. K.
2. A. R. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus
VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.
3. Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. A. R. karistati LS § 7417 lg
1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni). Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et A.
R-le etteheidetav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse kergendamisel arvestas kohus seda, et tegemist on
segasüüga ja saabunud tagajärg ei olnud raske.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. R. kaitsja Pille Toom, kes leiab et LE § 128 p 2 rikkumine on tõendamata
ja LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud varaline kahju on tuvastamata. Liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid ei ole käesolevas asjas
lubatud tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Tunnistajate ülekuulamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust,
sest hoiatamisel ei ole järgitud KrMS § 68 lg-s 2 ettenähtud nõuet võtta tunnistajalt hoiatamist kinnitav allkiri kohtuistungi
protokolli või eraldi lehele. Kaitsja leiab, et eeltoodud rikkumisi ei ole võimalik edasise menetluse käigus kõrvaldada ja palub
seetõttu menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitsja palub välja mõista riigieelarvest A. R. kasuks õigusabi kulud
3540 krooni.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasjades nr 3-1-1-72-07 (RT III 2007, 42, 333) ja 3-1-1-49-08 (RT III 2008, 48,
327) selgitanud kohtu kohustuslikke toiminguid väärteoasja arutamise alustamisel VTMS § 95 alusel. Neis otsustes
osundatakse sellele, et muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 p 4 alusel tõlgi, eksperdi
ja tunnistaja, järgides seejuures kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS §-le 280 tuvastab kohus tunnistaja isikusamasuse,
selgitab tema õigust keelduda ütluste andmisest seaduses ettenähtud juhtudel ja hoiatab neljateistaastast või vanemat
tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Kohtu
nimetatud toimingud kantakse ka kohtuistungi protokolli. Kohtusse ilmunud tunnistajalt võetakse hoiatamise kohta allkiri
kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele (vt väärteoasja nr 3-1-1-49-08 otsuse p-d 7 ja 8). Kriminaalkolleegium jääb
seisukoha juurde, et tunnistajalt allkirja võtmine on käsitatav tema hoiatamise osana ka kohtuistungi rakendamisel,
veendumaks, et tunnistaja on mõistnud oma rolli süüteomenetluses ning on valmis andma vaid tõeseid ütlusi.
6. Vaadeldava väärteo materjalidest nähtub, et kohtusse on kutsutud tunnistajatena S. I., K. K., H. O. ja R. P. Kohtuistungi
protokollist nähtub, et 12. märtsil 2009 viibisid nad kohtusaalis ja kohtunik selgitas neile nende õigusi KrMS § 71 järgi.
Protokollis märgitu kohaselt hoiatas kohus tunnistajaid selle eest, et alusetult ütluste andmisest keeldumine ja teadvalt
valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Kohtuistungi protokollis on kirjas seegi, et tunnistajatele olid õigused,
kohustused ja vastutus arusaadavad, kuid sellekohast allkirja kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele kohus neilt ei
võtnud. Sellest hoolimata on nad kohtus tunnistajatena üle kuulatud ja nende ütlusi on A. R. väärteoasja otsustamisel tõendina
arvestatud.
7. Kriminaalkolleegium märgib, et A. R. väärteoasja lahendamisel on kohtud käsitlenud lubatud tõendiallikana tunnistajaid,
keda ei ole kohtuistungi rakendamisel nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise
eest KrMS § 68 lg 2 ja § 280 lg 4 tähenduses. Kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole lubatud tõend, sest
selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellel põhjusel tühistab
kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsuse.
8. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 2, tunnistab kriminaalkolleegium A. R. poolt kaitsjale tasutud summa
3540 krooni mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskuludesse. Tartu Maakohus peab uue otsuse tegemisel
lahendama ka küsimuse, kelle kanda menetluskulud jäävad.
9. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 174 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsuse
ja Alo R. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni rahuldab
kriminaalkolleegium osaliselt.
Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe