3-1-1-75-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-75-09

Otsuse kuupäev

12. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

A. R. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-9571

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2009

Istungil osalenud isikud

Lõuna Politseiprefektuuri komissar Hillar Leet

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsus A. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. A. R. poolt kaitsjale tasutud õigusabi kulud summas 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend ) krooni lugeda

menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 15. septembri 2008. a otsusega karistati A. R.

liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt A. R., juhtides Tartus X

tänaval mootorsõidukit, pidurdas järsult ja selle tagajärjel sõitis tema poolt juhitud sõiduautole tagant otsa mopeed. Järsult

pidurdamisega rikkus A. R. LE § 128 p 2 nõudeid. Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalist kahju sõiduauto Opel Calibra

registreerimisnumbriga XXX YYY omanik ja mopeedi omanik K. K.

2. A. R. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.

3. Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. A. R. karistati LS § 7417 lg

1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni). Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et A.

R-le etteheidetav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse kergendamisel arvestas kohus seda, et tegemist on

segasüüga ja saabunud tagajärg ei olnud raske.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. R. kaitsja Pille Toom, kes leiab et LE § 128 p 2 rikkumine on tõendamata

ja LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud varaline kahju on tuvastamata. Liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid ei ole käesolevas asjas

lubatud tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Tunnistajate ülekuulamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust,

sest hoiatamisel ei ole järgitud KrMS § 68 lg-s 2 ettenähtud nõuet võtta tunnistajalt hoiatamist kinnitav allkiri kohtuistungi

protokolli või eraldi lehele. Kaitsja leiab, et eeltoodud rikkumisi ei ole võimalik edasise menetluse käigus kõrvaldada ja palub

seetõttu menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitsja palub välja mõista riigieelarvest A. R. kasuks õigusabi kulud

3540 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasjades nr 3-1-1-72-07 (RT III 2007, 42, 333) ja 3-1-1-49-08 (RT III 2008, 48,

327) selgitanud kohtu kohustuslikke toiminguid väärteoasja arutamise alustamisel VTMS § 95 alusel. Neis otsustes

osundatakse sellele, et muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 p 4 alusel tõlgi, eksperdi

ja tunnistaja, järgides seejuures kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS §-le 280 tuvastab kohus tunnistaja isikusamasuse,

selgitab tema õigust keelduda ütluste andmisest seaduses ettenähtud juhtudel ja hoiatab neljateistaastast või vanemat

tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Kohtu

nimetatud toimingud kantakse ka kohtuistungi protokolli. Kohtusse ilmunud tunnistajalt võetakse hoiatamise kohta allkiri

kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele (vt väärteoasja nr 3-1-1-49-08 otsuse p-d 7 ja 8). Kriminaalkolleegium jääb

seisukoha juurde, et tunnistajalt allkirja võtmine on käsitatav tema hoiatamise osana ka kohtuistungi rakendamisel,

veendumaks, et tunnistaja on mõistnud oma rolli süüteomenetluses ning on valmis andma vaid tõeseid ütlusi.

6. Vaadeldava väärteo materjalidest nähtub, et kohtusse on kutsutud tunnistajatena S. I., K. K., H. O. ja R. P. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et 12. märtsil 2009 viibisid nad kohtusaalis ja kohtunik selgitas neile nende õigusi KrMS § 71 järgi.

Protokollis märgitu kohaselt hoiatas kohus tunnistajaid selle eest, et alusetult ütluste andmisest keeldumine ja teadvalt

valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Kohtuistungi protokollis on kirjas seegi, et tunnistajatele olid õigused,

kohustused ja vastutus arusaadavad, kuid sellekohast allkirja kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele kohus neilt ei

võtnud. Sellest hoolimata on nad kohtus tunnistajatena üle kuulatud ja nende ütlusi on A. R. väärteoasja otsustamisel tõendina

arvestatud.

7. Kriminaalkolleegium märgib, et A. R. väärteoasja lahendamisel on kohtud käsitlenud lubatud tõendiallikana tunnistajaid,

keda ei ole kohtuistungi rakendamisel nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise

eest KrMS § 68 lg 2 ja § 280 lg 4 tähenduses. Kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole lubatud tõend, sest

selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellel põhjusel tühistab

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsuse.

8. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 2, tunnistab kriminaalkolleegium A. R. poolt kaitsjale tasutud summa

3540 krooni mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskuludesse. Tartu Maakohus peab uue otsuse tegemisel

lahendama ka küsimuse, kelle kanda menetluskulud jäävad.

9. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 174 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 12. märtsi 2009. a kohtuotsuse

ja Alo R. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni rahuldab

kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe