3-1-1-78-09 · Riigikohus

RIIGIKOHS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-78-09

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 7. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi L. S. süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, vangistuse täitmisele

pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2009. a määrus kriminaalasjas

nr 1-08-1598

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2009. a määrus ja saata L. S. kaitsja määruskaebus samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. veebruari 2008. a otsusega mõisteti L. S. süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karistati kahekuulise

vangistusega. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga ja selle tegemise tähtajaks määrati 6

kuud. Süüdimõistetu allutati käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel.

2. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2009. a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja Tartu Maakohtu 4. veebruari 2008. a

kohtuotsusega mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt nähtus kriminaalhooldaja

erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetu ei täida käitumiskontrolli ajaks talle pandud ülesandeid.

3. L. S. kaitsja esitas 27. aprillil 2009 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

vabastada L. S. vangistusest. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1 Vaidlustatud määruse tegi kohtunik Helle Tamm, kes on samas kriminaalasjas teinud L. S. kohta süüdimõistva otsuse.

KrMS § 49 lg 1 p 1 kohaselt on kohtunik kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta on varem samas kriminaalasjas

teinud kohtulahendi. KrMS § 50 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kohtuniku taandamise taotluse, kuid

kohtuistungi toimumise ajal ei olnud L. S. teadlik taandamise õigusliku aluse olemasolust.

3.2 L. S. asja arutamisel ei arvestatud tema majanduslikku ja perekondlikku olukorda, mis takistas üldkasuliku töö tegemist.

Süüdimõistetule ei tutvustatud tema kohta koostatud erakorralist ettekannet. Samuti ei olnud ettekande koostamisel möödunud

üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, mistõttu vangistuse täitmisele pööramine ei olnud õigustatud.

3.3 L. S. sai kohtumäärusest teada 27. aprillil 2009 kaitsja vahendusel, seetõttu ei olnud tal võimalik kohtumäärust vaidlustada.

Kohus märkis küll määruses, et KarS § 432 lg 4 kohaselt saadetakse määruse koopia menetlusosalistele, kuid L. S-le seda kätte

ei toimetatud. Seega rikuti tema õigust tutvuda teda puudutava kohtumäärusega ning esitada selle peale määruskaebust.

KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

4. Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2009. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu.

4.1 Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaja sätestab KrMS § 387 lg 1, mille kohaselt esitatakse

määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Erakorraline ettekanne vaadati läbi kohtuistungil 16. märtsil 2009 ja istungiprotokolli kohaselt selgitas maakohus, et

kohtumäärus on kättesaadav 17. märtsil 2009 alates kella 15-st kohtu kantselei kaudu. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei

näe otseselt ette määruse teatavaks tegemist kantselei kaudu, ei ole see ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul selline

menetlusnormide rikkumine, mis pärsiks süüdimõistetu protsessuaalseid õigusi, sealhulgas kaebeõigust. Nii L. S-l kui tema

kaitsjal oli võimalik saada kohtumäärus kätte 17. märtsil 2009. Määruskaebus on aga esitatud 27. aprillil 2009, seega tähtaja

ilmse rikkumisega.

4.2 Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige määruskaebuse seisukoht, et erakorralist ettekannet ei saanud läbi vaadata kohtunik

H. Tamm, kuna ta tegi eelnevalt sama isiku suhtes süüdimõistva otsuse. Kohtulahendi teinud kohtuniku poolt selle täitmisel

tekkivate küsimuste lahendamine (kriminaalmenetluse seadustiku 18. peatüki 4 jagu) ei ole kohtuniku taandamise alus KrMS §

49 lg 1 p 1 mõttes. L. S. pidi olema teadlik sellest, et kohtuotsuse langetas tema suhtes sama kohtunik, kes vaatas läbi

erakorralist ettekannet.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, kes

taotleb määruse tühistamist ja asja uut sisulist läbivaatamist Tartu Ringkonnakohtus.

5.1 Kaitsja leiab, et asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdimõistetu ei saanud kätte vaidlustatavat kohtumäärust. Maakohus ei

kuulutanud kohtumäärust ega teinud seda muul viisil L. S-le teatavaks. Viidates KrMS § 432 lõigetele 1 ja 4 leiab kassaator, et

kohtumääruse kuulutamata jätmine ja L. S-le saatmata jätmine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2

tähenduses.

5.2 Kassaator märgib, et KrMS § 315 lg 1 alusel kuulutab kohtuotsuse kohtunik või KrMS § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul

eesistuja KrMS § 304 kohaselt teatavaks tehtud ajal. Põhiseaduse § 24 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise

juures. Samuti on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule. Kassaatori arvates on kohtumääruse kuulutamine kohtuasja arutamise üks osa, seega pidanuks kohus

kohtumääruse igal juhul kuulutama süüdimõistetu juuresolekul.

5.3 KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses. Kassaatori arvates kuuluvad samad sätted kohaldamisele ka kohtumääruse puhul, millega pööratakse

karistus täitmisele. L. S. sai teda puudutavast kohtumäärusest teada kaitsja vahendusel 27. aprillil 2009, mil süüdimõistetu oli

toimetatud karistuse kandmiseks Viljandi arestimajja. Määruskaebus on esitatud 27. aprillil 2009, s.o 10 päeva jooksul alates

sellest

teadasaamisest,

seega

tähtaegselt.

Käesoleval

juhul

pöörati

täitmisele

jõustumata

kohtumäärus,

kuna

määruskaebetähtaeg ei olnud möödunud.

6. Määruskaebusele on esitanud vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merike Tikk, kes leiab, et Tartu

Ringkonnakohtu kohtumäärus on seaduslik ja määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Määruskaebemenetluse üldist korda

reguleerib KrMS § 387 lg 1, mille kohaselt tuleb määruskaebus esitada 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Erakorraline ettekanne vaadati kohtuistungil läbi 16. märtsil 2009.

Istungi protokolli kohaselt selgitas kohus L. S-le, et kohtumäärus on kättesaadav 17. märtsil 2009 alates kell 15-st kohtu

kantselei kaudu. KrMS § 432 lg 4 kohaselt on kohus kohustatud saatma määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab,

vaid kirjalikus menetluses. L. S. üldkasuliku tööga seonduvat lahendas kohus süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja osavõtul.

Süüdimõistetul ja tema kaitsjal oli reaalne võimalus tutvuda määrusega 17. märtsil, mida aga ei kasutatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et täitmiskohtunik saab lahendada kohtuotsuse täitmisega seonduvaid

küsimusi ka juhul, kui ta on eelnevalt samas asjas teinud süüdimõistva otsuse. Kohtunikul ei teki taandumiskohustust KrMS §

49 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle. Kohtunik hindab vangistuse

täitmisele pööramise otsustamisel vaid seda, kas isik on järginud kohtuotsusega määratud nõudeid.

8. Kaitsja leiab, et määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleb selgitada, millisest päevast tuleb

hakata lugema määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist. KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava

kohtumääruse teinud kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama. Kohtuotsus oli pooltele kantselei kaudu tutvumiseks kättesaadav 17. märtsil 2009.

8.1 Kolleegium märgib, et KrMS § 432 näeb ette kaks võimalust kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamiseks.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused üldjuhul kirjalikus

menetluses. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadetakse sellisel juhul määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

KrMS § 432 lg 3 näeb ette erandid, mil asi vaadatakse läbi süüdimõistetu osavõtul. Nendeks on KrMS §-des 425-426

sätestatud või süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvad küsimused. Käesolevas asjas on tegemist vangistuse täitmisele

pööramisega, s.o isikult vabaduse võtmisega. KrMS § 432 lg 3 ei näe üheselt ette, kuidas tehakse kirjeldatud menetluses

määrus menetlusosalistele teatavaks, kuid kolleegium leiab, et kuna asja läbivaatamine hõlmab ka lõpliku otsustuse

teatavakstegemist ehk kuulutamist, peab ka see toimuma süüdimõistetu osavõtul. Kohtumääruse kuulutamine süüdimõistetu

osavõtul võimaldab tal saada selgitusi määruse sisu ja selle vaidlustamise korra kohta.

8.2 Käesoleval juhul vaadati asi läbi kohtuistungil prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja juuresolekul, kuid vangistuse

täitmisele pööramise määrus kuulutati kantselei kaudu. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse täitmise menetluses ei ole

kirjeldatud olukorras tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingiks maakohtu

määruse tühistamise. Kuna aga isikul on õigus sellele, et tema suhtes tehtud kohtulahend kuulutatakse seaduses sätestatud

viisil, tuleb selle tingimuse rikkumisel arvutada kaebetähtaega päevast, mil isik sai määrusest tegelikult teada. Käesolevas asjas

on kaitsja kinnitanud, et süüdimõistetu sai määruse sisust teada 27. aprillil 2009. Määruskaebus esitati samal päeval, seega

tähtaegselt ehk kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu määruse, millega jäeti L. S. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja saadab asja samale ringkonnakohtule

uueks arutamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe