3-2-1-96-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-96-09

Määruse kuupäev

Tartu, 7. oktoober 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

AS Epikart (pankrotis) hagi Meelis Mölderi vastu

644 753 krooni 40 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-03-87

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Mölderi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Epikart (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja

pankrotihaldur Peeter Sepper

Kostja Meelis Mölder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-87 muutmata.

2. Jätta Meelis Mölderi määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Epikart (pankrotis) esitas hagi Meelis Mölderi vastu, paludes kostjalt kui hageja endiselt

juhatuse liikmelt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 644 753 krooni 40 senti.

2. Harju Maakohus andis 19. aprilli 2007. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustusega hüvitada

see kahe aasta jooksul. Osamakse suurus ei võinud ületada 1400 krooni kuus. Riigi õigusabi osutas

kostjale kohtu määruse alusel vandeadvokaat Brigitta Mõttus.

3. Harju Maakohus rahuldas 27. septembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 644 753 krooni 40 senti. Samal kuupäeval tehtud määrusega määras maakohus kostja esindajale

makstavaks õigusabi tasuks 2973 krooni 60 senti (koos käibemaksuga) ja kohustas kostjat hüvitama

selle summa riigile osamaksetena, mille suuruseks ei tohi olla rohkem kui 1400 krooni kuus.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja kostja esindaja jätkas

apellatsioonimenetluses kostjale õigusabi andmist. 17. aprillil 2009. a esitas kostja esindaja

ringkonnakohtule taotluse hüvitada talle riigi õigusabi tasuna 9664 krooni 20 senti (koos

käibemaksuga). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja

saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. aprilli 2009. a määrusega kostja esindaja taotluse ja määras

kostja esindajale makstavaks õigusabi tasuks 9664 krooni 20 senti (koos käibemaksuga) ja kohustas

kostjat hüvitama selle summa riigile 1000-krooniste kuumaksetena. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt tuli viidatud summa tasuda arvates määruse jõustumisest.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3

alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusele nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord" (alates 31. maist 2008. a kehtivas sõnastuses). Riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramine vaatamata sellele, et riigi õigusabi osutamine asjas ei ole veel lõppenud, on

kooskõlas RÕS § 22 lg-ga 4. Samal ajal riigi õigusabi tasu määramisega tuleb RÕS § 25 lg 1 järgi

kindlaks määrata riigi õigusabi saaja kohustus hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile

makstav summa. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse

suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel

RÕS § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt

nõutud ettemaksu arvestades. Kostja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et

maakohus otsustas osutada kostjale riigi õigusabi ühes kohustusega hüvitada õigusabitasu

osamaksetena, mille suurus ei ületa 1400 krooni kuus, samuti seda, et edasises menetluses ei ole

esitatud andmeid, mis võimaldaksid RÕS § 25 lg 3 järgi selle hüvitamiskohustuse ulatust muuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, mis puudutab

õigusabi tasu riigile hüvitamise korda (õigusabi tasu maksmine arvates vaidlustatava määruse

jõustumisest). Kostja palub teha uue määruse, millega kohustada kostjat hüvitama riigile advokaadile

makstav õigusabi tasu kuumaksetena alates kuupäevast, mil jõustub praeguses asjas tehtav lahend,

mille järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus määras põhjendamatult õigusabi tasu hüvitamise alguseks tähtaja, mil

ringkonnakohtu vaidlusalune määrus jõustub. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei

põhjendanud, millistele seadusesätetele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus

viitas maakohtu 19. aprilli 2007. a määrusele, kuid tõlgendas seda valesti. Samuti leidis

ringkonnakohus ebaõigesti, et talle ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid kostja

hüvitamiskohustuse ulatust muuta. Kostja teatas ringkonnakohtu istungil, et viibib palgata puhkusel.

Ringkonnakohus pidanuks enne hüvitamiskorra kindlaksmääramist arvestama kostja majanduslikku

olukorda (kostja ei saanud neli kuud palka) ja tõlgendama maakohtu 19. aprilli 2007. a määrust

selliselt, et kaheaastane hüvitamise tähtaeg algab asjas tehtud lahendi, mille järgi jäävad

menetluskulud kostja kanda, jõustumisest.

7. Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1

ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

9. Ringkonnakohus ei rikkunud määruse tegemisel menetlusõiguse norme, kui määras õigusabi tasu

hüvitamise alguseks tähtaja, mil ringkonnakohtu vaidlusalune määrus jõustub.

Menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks sätestab TsMS § 179.

Viidatud paragrahvi lg 1 järgi mõistab asja lahendav kohus asjas tehtavas lahendis või eraldi

määrusega kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Sama sätte lg 2 määrab tähtaja, mille jooksul võib

kõnealused menetluskulud välja mõista pärast asjas tehtud lahendi jõustumist, samuti kohtud, kelle

pädevuses on sellekohast määrust teha. Kolleegium järeldab viidatud sätetest, et riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud saab kohus välja mõista asjas tehtavas lahendis või määrusega ja seda nii

enne kui ka pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Riigi kasuks menetlusabikulude väljamõistmise

lahendi täitmise kord määratakse kindlaks TsMS § 179 lg-s 5 (samuti RÕS § 26 lg-s 2). Nende sätete

kohaselt peab kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend tuleb viivitamatult täita või kui

lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Praeguses asjas on ringkonnakohus lahendanud menetlusabikulude riigi kasuks väljamõistmise

määrusega menetluse kestel (s.o enne asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist). Kostja

hüvituskohustuse alguseks on ringkonnakohus määranud määruse jõustumise (TsMS § 466 lg 3).

Selliselt on ringkonnakohtu määrus kooskõlas TsMS §-s 179 viidatud sätetega. Kostja märgib

määruskaebuses, et juhul, kui asjas tehtava lõpliku lahendi kohaselt tuleb menetlusabikulud tasuda

vastaspoolel, siis on keeruline ja eeldatavasti võimatu kostja kantud kulusid välja nõuda ning sellega

tekitatakse talle kahju. Kolleegiumi arvates on selline seisukoht põhjendamatu. Juhul kui asjas

tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja

kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi kanda hagejal. Kui

kostja on enne menetlusabikulud riigile tasunud, tekib tal nõudeõigus hageja vastu kantud kulude

hüvitamiseks. Kostja taotlusel saab kohus otsustada kostja kantud menetlusabikulude väljamõistmise

hagejalt asjas tehtava lõpliku lahendi resolutsioonis.

10. Määruskaebuse väide, et ringkonnakohtul tuli muuta hüvitamiskohustuse ulatust, on

põhjendamatu.

Tulenevalt RÕS § 25 lg-st 3 võib riigi õigusabi saaja taotlusel hüvitamiskohustuse ulatust ja korda

muuta tema majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral. Asjas ei nähtu, et

kostja oleks taotlenud hüvitamiskohustuse ulatuse muutmist, põhjendades, et tema majanduslik

seisund või maksevõime on oluliselt muutunud. Seega märkis ringkonnakohus otsuse põhjendustes

õigesti, et menetluses ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid viidatud sätte järgi

hüvitamiskohustust muuta. Kohtuistungil isikuandmete kontrolliks esitatud teavet, et kostja on

müügiesindaja, kes on hetkel määramata ajani palgata puhkusel (II kd, lk 114) ei saa käsitada

RÕS § 25 lg 3 järgi kostja põhjendatud taotlusena muuta hüvitamiskohustuse ulatust.

11. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata kostja tasutud kautsjon riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa