3-4-1-13-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-13-09

Määruse kuupäev

6. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev,

Indrek Koolmeister ja Harri Salmann

Kohtuasi

Harku Vallavolikogu 7. mai 2009. aasta taotlus tunnistada kehtetuks

maareformi seaduse § 25 lõige 3, maakatastriseaduse § 18 lõige 7 ja Vabariigi

Valitsuse 23. oktoobri 2008. aasta määruse nr 155 "Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" §-d 4, 6, 7 ja 8

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Harku Vallavolikogu 2. juuni 2009. aasta taotlus tõendite võtmiseks asja

materjalide juurde.

2. Jätta Harku Vallavolikogu 4. septembri 2009. aasta taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu esitas 7. mail 2009 Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks maareformi

seaduse § 25 lõige 3, maakatastriseaduse § 18 lõige 7 ja Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. aasta

määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" §-d 4, 6, 7 ja 8

vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

2. Harku Vallavolikogu esindaja esitas 2. juunil 2009 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seadustiku (RT I 2002, 29, 174; PSJKS) §-le 50 tuginedes Riigikohtule ärakirjad Harku Vallavalitsuse

26. augusti 2008. aasta korraldusest nr 1181, Maa-ameti 31. oktoobri 2008. aasta otsusest, Maa-ameti

15. detsembri 2008. aasta otsusest, Harku Vallavalitsuse 13. jaanuari 2009. aasta korraldusest nr 39,

Maa-ameti 2. veebruari 2009. aasta otsusest, Harku Vallavolikogu 18. detsembri 2008. aasta otsusest

nr 138, Maa-ameti 3. märtsi 2009. aasta otsusest ning Maa-ameti 27. novembri 2008. aasta kirjast

nr 12.1-5/12010. Taotleja selgitas kohtule, et tema hinnangul illustreerivad esitatud dokumendid

vaidlusaluste sätete rakendamisel tõusetunud probleeme.

3. Harku Vallavolikogu esitas 4. septembril 2009 viidates PSJKS §-le 50 tuginedes Riigikohtule

ärakirjad Saue Vallavalitsuse 29. juuli 2009. aasta kirjast nr 5.1-1.4/2001, Jõelähtme Vallavalitsuse

12. augusti 2009. aasta kirjast nr 18.2-13/2995-1, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 31. augusti

2009. aasta kirjast nr 6-7/1740, Tallinna Linnavaraameti 3. septembri 2009. aasta kirjast

nr 2.2-1/2525 ja selle lisast. Viidatud kirjad sisaldasid nende organite arvamust, kas Harku

Vallavolikogu Riigikohtule esitatud taotlus on põhjendatud ja kirjeldasid probleeme, mis

vaidlusaluste sätete kohaldamine on praktikas tekitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Harku Vallavolikogu esindaja taotlustest nähtuvalt on ta esitanud Riigikohtule tõendid maareformi

seaduse § 25 lõike 3, maakatastriseaduse § 18 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. aasta

määruse nr 155 §-de 4, ja 6-8 põhiseadusele vastavuse hindamiseks. Need tõendid kinnitavad taotleja

hinnangul viidatud sätete vastuolu põhiseadusega.

5. PSJKS § 50 lõike 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses on PSJKS § 10 lõike 1 punkti 4 järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt taotluse

esitamisel menetlusosaliseks kohaliku omavalitsuse volikogu. Harku Vallavolikogu volitas 29. aprillil

2009 end kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses esindama advokaadibürood.

Advokaadibüroo kui Harku Vallavolikogu esindaja esitas 2. juunil 2009 ja 4. septembril 2009

Riigikohtule taotluse tõendite asja juurde võtmiseks. Kuna advokaadibürool oli kõnealuses

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses Harku Vallavolikogu esindamiseks volitus, tuleb

pidada taotluse esitamist advokaadibüroo poolt lubatavaks.

6. PSJKS § 50 lg 1 järgi on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tõenditeks kõik

tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 järgi on

tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende

puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda

asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis

ei ole antud vande all.

7. Taotleja esitas 2. juunil 2009 oma taotluse illustreerimiseks Harku valla taotlused, millega sooviti

maakatastris muuta katastriüksuste sihtotstarvet, samuti nendele antud Maa-ameti vastused. Lisaks

esitas taotleja Maa-ameti kirja, millega Maa-amet teavitas kohalikke omavalitsusüksusi

katastriüksustest, mille registreeritud sihtotstarvete nimetused ei vastanud kehtivale õigusele. Need

dokumendid käsitlesid peamiselt katastriüksuste maakatastris kirjendamisel tekkinud erimeelsuseid.

Taotleja peamine eesmärk on tõendada erimeelsuste olemasolu.

8. Arvestades asjaolu, et kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on vaidluse ese

nende sätete põhiseaduspärasus, mis reguleerivad katastriüksuste kirjendamist maakatastris, on nende

dokumentide puhul tegemist tõenditega PSJKS § 50 lõike 1 mõttes. 2. juuni 2009. aasta taotlus tuleb

seega rahuldada.

9. Dokumendid, mis taotleja esitas 4. septembril 2009, ei ole tõendid PSJKS § 50 lõike 1 mõttes.

Nende alusel ei ole võimalik teha kindlaks taotleja nõuet põhjendavaid asjaolusid ning selgitada välja

muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Esitatud kirjad sisaldasid omavalitsusorganite

arvamust, kas Harku Vallavolikogu Riigikohtule esitatud taotlus oli põhjendatud. PSJKS § 10 lõike 2

järgi küsib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses vaidlustatud normide kohta arvamuse

Riigikohus. Menetlusosaline ei saa küsida arvamust teistelt isikutelt ning sedakaudu kaasata nad

menetlusse arvamuse andjatena. 4. septembri 2009. aasta taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Harri Salmann