3-4-1-23-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-23-09

Otsuse kuupäev

5. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Henn Jõks ja Harri Salmann

Kohtuasi

Heino Junolaineni kaebus Kuusalu Valla valimiskomisjoni 11. septembri

2009. aasta otsuse nr 6 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 23. septembri

2009. aasta otsuse nr 28 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Heino Junolaineni kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Valla valimiskomisjon jättis 11. septembri 2009. aasta otsusega nr 6 H. Junolaineni

Kuusalu valla volikogu valimistel Eesti Keskerakonna kandidaadiks registreerimata. Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 2002, 36, 220; 2007, 44, 316; KOVVS) § 5 lõike 5

kohaselt on kandideerimisõiguslik isik, kelle püsiv elukoht asub valimisaasta 1. augustil vastavas

vallas või linnas. H. Junolaineni püsiv elukoht ei asunud 1. augustil 2009 Rahvastikuregistri andmetel

Kuusalu vallas. Siseministeeriumi andmetel sai H. Junolainenist Kuusalu valla elanik 4. augustil

2009.

2. H. Junolainen esitas 13. septembril 2009 eelmises punktis nimetatud otsuse peale kaebuse Harju

Maakonna Valimiskomisjonile ja palus selle otsuse tühistamist, seadust rikkunud valla

valimiskomisjoni liikme tegevuse peatamist valimiskomisjonis ja kaebuse rahuldamise korral

seisukoha võtmist Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse osas kandidaatidele registreerimisnumbrite

andmise kohta.

H. Junolainen märkis, et ta on elanud Kuusalu vallas püsivalt alates 1997. aastast. Valla

valimiskomisjoni seisukoht, mille kohaselt loetakse püsiva elukoha tunnuseks rahvastikuregistri

kannet, on ekslik ning seadusandja mõtte kohaselt puudub rahvastikuregistri andmetel õiguslik

tähendus kandideerimiseks seatud tingimuste osas. Õiguslik tähendus rahvastikuregistri kandel on

näiteks KOVVS § 5 lõike 1 rakendamisel, mille kohaselt rahvastikuregistri andmed seostatakse

hääletamisõiguse teostamisega. Kuusalu Valla Valimiskomisjon on põhjendamatult kitsendanud

"püsiva elukoha" mõistet ja ei ole selle tõlgendamisel lähtunud seadusest ega sisulistest asjaoludest.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja elektroonse tahteavalduse elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse

31. juulil 2009 ja kinnitas selle 4. augustil 2009, kuid valla valimiskomisjon luges rahvastikuregistri

kande tegemise päevaks 4. augustit 2009. Selline põhjendus kandideerimisavalduse

mitteregistreerimiseks on formaalne, mis takistab tema kodanikuõiguste teostamist ning on vastuolus

tsiviilõigusliku tahteavalduse põhimõtetega. Kaebuse kohaselt esitas ta oma selgesisulise

tahteavalduse rahvastikuregistri kandeks elektrooniliselt 31. juulil 2009. Sellega oli ta väljendanud

oma soovi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 69 ja 72 tähenduses rahvastikuregistri kande

tegemiseks 31. juulil 2009.

Lisaks leidis kaebaja, et Kuusalu Valla Valimiskomisjon oleks saanud KOVVS § 5 lõikes 5 sätestatud

nõude mittetäitmisel kandidaadi registreerimise vaid tühistada (KOVVS § 37 lõige 5 punkt 3).

Samuti vaidlustas kaebaja Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse ja selle tegemise vormilist külge.

3. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebuse 16. septembri 2009. aasta otsusega nr 6

rahuldamata.

Püsiva elukoha mõiste kohta leidis Harju Maakonna Valimiskomisjon, et seadusandja on selle

KOVVS § 5 lõikes 1 defineerinud: püsiv elukoht selle seaduse tähenduses on elukoht, mille

aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Väljendi "püsiv elukoht" tähenduse

laiendavaks tõlgendamiseks võrreldes KOVVS § 5 lõikes 1 ammendavalt avatud püsiva elukoha

mõistega ei ole alust. Kui seaduse ühes sättes mingi termin defineeritakse, on täiendava viite või

definitsioonita mõistlik eeldada, et järgnevalt kasutatakse sama terminit varemdefineeritud

tähenduses kogu seaduse ulatuses. Valimisõiguse teostamisel ei ole alust analoogia põhimõttest

johtuvalt kohaldada TsÜS §-s 14 sätestatavat elukoha ja selle muutmise mõistet. KOVVS § 5 lõikes 1

sätestatav püsiva elukoha mõiste täpsustab erinormina kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel

aktiivse ja passiivse valimisõiguse teostamisel olulist tähendust omavat elukoha mõistet.

Rahvastikuregistrile esitatud avalduse kohta leidis Harju Maakonna Valimiskomisjon, et elukohateate

täitmist ja salvestamist ei saa samastada selle teate digitaalallkirjastamisega. Rahvastikuregistri

seaduse (RRS) § 40 lõikes 1 nähakse ette, et elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab

isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. RRS § 40

lõike 3 kohaselt võib isik esitada elukohateate digitaalallkirjaga. Elektrooniliselt teostatud ning

allkirjastamist nõudev tahteavaldus omab õiguslikku tähendust alles pärast selle digitaalset

allkirjastamist, kusjuures digitaalallkirja andmise aega saab lugeda ka toimingu või tahteavalduse

esitamiseks.

H. Junolaineni kandidatuuri registreerimata jätmise otsuse kohta leidis valimiskomisjon järgmist.

KOVVS § 33 lõike 2 punkti 2 kohaselt kinnitab isik kandideerimisavalduses muuhulgas, et vastab

volikogu liikmekandidaatidele esitatud nõuetele. Kaebaja allkirjastatud kandideerimisavaldusel

kinnitati, et kaebaja vastab seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatuid nõuetele, s.h et kaebaja

püsiv elukoht (s.t elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse) asus 1. augusti 2009

seisuga Kuusalu vallas. Kuivõrd 8. septembril 2009 (kandidaatide esitamise viimasel päeval) selgus,

et kaebaja ei ole Kuusalu vallas kandideerimisõiguslik põhjusel, et tal ei olnud 1. augusti 2009. aasta

seisuga KOVVS § 5 lõigete 1 ja 5 kohast püsivat elukohta Kuusalu vallas, tähendas see, et kaebaja

kandideerimisavalduses ilmnes kaebaja esitatud püsiva elukoha andmete viga. Arvestades kaebaja

kandideerimisdokumentides teatavaks saanud vea olemust ei olnud seda võimalik parandada. Seetõttu

puudus valla valimiskomisjonil ka alus KOVVS § 36 lõike 6 kohase vigade paranduse ettepaneku

tegemiseks ning ta sai sedastada kandidaadi registreerimata jätmist tingiva vea olemasolu ning selle

põhjal teha ka kandidaadi registreerimata jätmise otsustuse KOVVS § 37 lõike 4 alusel. KOVVS § 37

lõike 5 punkt 3 ei ole selles juhtumis kohaldatav, sest see rakendub kandideerimisõiguse puudumise

tõendamisel pärast kandidaadi registreerimist, s.t juhul, kui registreerimiseelse kontrolli käigus ei

tuvastatud kandidaadi registreerimata jätmise aluste olemasolu. Kõnealusel juhul sai Kuusalu Valla

Valimiskomisjon kaebaja kandideerimisõiguse puudumisest teada enne võimaliku

registreerimisotsuse tegemist.

Kuusalu Valla Valimiskomisjon on kaevatavat otsust õiguslikult ja faktiliselt kohaselt motiveerinud.

Faktilisest motivatsioonist nähtub muuhulgas ka, et komisjon on järginud haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, mis kohustab välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Valla

valimiskomisjoni esimehe selgitustest ilmneb, et 8. septembril 2009 teavitati kaebajat telefonitsi

valimiste infosüsteemi andmete sisestamisel selgunud kaebaja kandideerimisõiguse teostamise

probleemidest ning teavitamise juures oli muuhulgas ka Eesti Keskerakonna esindaja. Maakonna

valimiskomisjon sedastab, et valla valimiskomisjonil tulnuks kaebajat teavitada tema

mitteregistreerimise otsuse tegemise ajast ja kohast. Samas ei muuda kaebaja mitteosalemine valla

valimiskomisjoni 11. septembri 2009 koosolekul tema suhtes tehtud otsustust õigusvastaseks.

Kaebaja sai 8. septembril 2009 telefonitsi teada tema kandideerimisõiguse teostamise probleemidest

ning tal tekkis sellest tulenevalt õigus ja võimalus esitada valla valimiskomisjonile asjas oma

seisukohad ja vastuväited. Valla valimiskomisjon on kaebajat tema suhtes 11. septembril 2009 tehtud

otsusest viivitamatult teavitanud ning seega sai kaebaja ka kasutada kohaliku omavalitsuse

volikogude valimise seaduse kohast kaebetähtaega.

4. H. Junolainen esitas 16. veebruaril 2009 Harju Maakonna Valimiskomisjoni eelmises punktis

osundatud otsuse peale kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile.

Kaebaja leidis, et ta vastab KOVVS § 5 lõike 5 nõuetele. Kehtivates õigusaktides ei ole püsiva

elukoha legaaldefinitsiooni. KOVVS § 5 lõikes 1 toodud püsiva elukoha määratlust läbi

registreerimise rahvastikuregistris ei saa pidada legaaldefinitsiooniks KOVVS § 5 lõike 5 jaoks. See

on iseseisev tingimus ainult aktiivse valimisõiguse teostamisel. Seadusandja on hääletusõigusele

täiendava tingimuse seadmisel lähtunud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 156 lõike 2 analoogiast, mille

puhul püsiva elukoha määratlus seostatakse vaid aktiivse valimisõiguse teostamisega. Seetõttu ei ole

passiivse valimisõiguse teostamine seotud rahvastikuregistris registreerimise kohustusega, vaid on

seotud ainult "püsiva elukoha" olemasoluga selle omavalitsuse territooriumil. Püsiva elukoha

määratlemisel lähtuda TsÜS §-st 14 kui üldnormist, mis rakendub KOVVS §-le 5 lõikele 5. RRS § 6

lõike 2 rakendamisel on õiguslik sisu ainult juhul kui see on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduses väljendatud expressis verbis ning KOVVS § 5 lõike 5 puhul ei ole seda tehtud.

Kaebaja leiab, et ta esitas 31. juulil 2009 elektroonse avalduse rahvastikuregistri kandeks, millega

väljendas otseselt oma tahet TsÜS § 69 lõike 1 mõttes. Ei ole asjaolusid, mis kinnitaksid, et avaldaja

poolt tehtud tahteavaldust ei ole kätte saadud või et tahteavaldust oleks muudetud või see tagasi

võetud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes on tegemist kehtiva tahteavaldusega. Maakonna

valimiskomisjon on jätnud tähelepanuta, et riik on kehtestanud digitaalallkirja andmiseks ainult kaks

võimalust - ID-kaardi ja mobiil-ID ning on asunud seisukohale, et kui nimetatud vahendeid ei ole

võimalik kasutada, siis ei olegi võimalik tahteavaldust teostada, et see on avaldaja risk ja avaldaja

poolt esitatud avaldust ei saa võrdsustada avaldaja tahtega. Kaebaja selgitab, et viibis

rahvastikuregistrile avalduse esitamise ajal Venemaal ning digitaalallkirja andmine ei olnud võimalik.

Lisaks leidis kaebaja, et Kuusalu Valla Valimiskomisjon ei informeerinud teda puudustest. See et

kaebajaga võttis 8. septembril 2009 ühendust erakonna volitatud esindaja, ei ole puudustest

teavitamisega võrdsustatav.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis H. Junolaineni kaebuse 23. septembri 2009. aasta otsusega nr 28

rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et

kandideerimisõiguse määratlemisel KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt tuleb lähtuda KOVVS § 5 lõikes 1

toodud püsiva elukoha definitsioonist ning asjaolust, et KOVVS § 5 lõikes 5 ei ole püsiva elukoha

definitsiooni uuesti ära toodud, ei järeldu, et selle määratlemisel tuleks lähtuda mingitest muudest

alustest.

Rahvastikuregistrile elukohateate esitamisele kohaldatakse rahvastikuregistri seadust ja selle teate

menetlemisele RRS § 1 lõike 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätteid. HMS § 14 lõike 3 punkti 3

kohaselt peab kirjalik taotlus muuhulgas sisaldama taotleja allkirja. Kaebaja viidatud tsiviilseadustiku

üldosa seaduse sätted ei ole antud juhul asjakohased.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Harju Maakonna Valimiskomisjoni järeldustega Kuusalu Valla

Valimiskomisjoni 11. septembri 2009. aasta otsuse põhistatuse ja vormistuse osas. Vabariigi

Valimiskomisjon märkis täiendavalt, et erakond volitab end esitama vallas või linnas KOVVS § 31

lõike 5 kohaselt volitatud esindaja(d). Kandideerimisdokumente ei saa esitada kandidaat ise, vaid

seda teeb volitatud esindaja, vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 7. juuli 2009. aasta määruse nr 17

"Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel" § 11 lõikele 3. Seetõttu teavitab valla valimiskomisjon kandideerimisdokumentide

puudustest samuti erakonna volitatud esindajat (KOVVS § 36 lg 6). Kaebuse kohaselt informeeriti

kaebajat tema kandideerimisõiguslikkuse küsimusest volitatud esindaja kaudu 8. septembril 2009,

seetõttu puudus vajadus veel kord kandidaati sellest teavitada.

6. H. Junolainen esitas 27. septembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse,

milles ta palus tühistada Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 6 ja Vabariigi Valimiskomisjoni

23. septembri 2009. aasta otsuse nr 28. Kaebus laekus Riigikohtusse 28. septembril 2009.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. H. Junolainen palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni ja

Kuusalu Valla valimiskomisjoni otsused, kuna need rikuvad tema õigust kandideerida kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel.

H. Junolainen leiab, et KOVVS § 5 lõikes 5 kasutatud mõistet "püsiv elukoht" tuleb sisustada

lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 14 esitatud "elukoha" definitsioonist. Kehtivas õiguses

ei ole "püsiva elukoha" definitsiooni. KOVVS § 5 lõikes 1 on püsiv elukoht defineeritud

Rahvastikuregistri kande kaudu üksnes aktiivse valimisõiguse kasutamise jaoks. Passiivse

valimisõiguse jaoks ei ole püsivat elukohta KOVVS § 5 lõikes 5 sellisel viisil defineeritud. Kuna

rahvastikuregistri seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik

tähendus vaid seaduses ettenähtud juhtudel, aga KOVVS § 5 lõige 5 sellist õigusliku tähendust

sõnaselgelt ette ei näe, siis ei saa lähtuda püsiva elukoha määratlemisel rahvastikuregistri kandest.

Rahvastikuregistrile tehtud avalduse kohta märgib H. Junolainen, et kuigi selle kinnitamine oleks

pidanud toimuma rahvastikuregistri seaduse kohaselt, ei saanud ta seda Eestist eemalviibimise tõttu

teha. Sellises olukorras oleks valimiskomisjonid pidanud lähtuma haldusmenetluse seaduses

sätestatud uurimispõhimõttest ja lähtuma tema avalduses väljendatud tegelikust tahtest.

Kandidaadi registreerimise kohta leiab H. Junolainen, et kui kandidaat ei vasta KOVVS § lõike 5

tingimustele, siis saab valimiskomisjon kandidaadi registreerimise KOVVS § 37 lõike 5 punkti 3

alusel tühistada, aga mitte jätta kandidaadi registreerimata KOVVS § 37 lõike 4 alusel. Viimati

nimetatud sätte alusel saab kandidaadi jätta registreerimata vaid siis, kui esineb mõni KOVVS § 37

lõikes 3 toodud olukord. H. Junolaineni dokumendid vastasid nõuetele ja oleks tulnud registreerida,

enne mitteregistreerimise otsuse tegemist keegi temaga kandideerimisdokumentides esinevate vigade

pärast ühendust ei võtnud.

8. Vabariigi Valimiskomisjon märgib oma kirjalikes selgitustes, et ta jääb oma otsuses toodud

seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon lisab, et kuigi H. Junolainen on kaebuses märkinud,

et tema püsiv elukoht on Kuusalu vallas alates 1997. aastast, on ta 2005. aasta kohaliku omavalitsuse

volikogude valimistel kandideerinud Viimsi vallas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega ja selles esitatud põhjendustega, mille

kohaselt jäeti H. Junolaineni kaebus rahuldamata. Kuivõrd H. Junolainen ei ole esitanud Riigikohtule

eelnevas menetluses esitamata väiteid, siis ei pea kolleegium vajalikuks käesolevas otsuses korrata

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses esitatud ja viidatud põhjendusi.

10. Eelnevat arvestades tuleb H. Junolaineni kaebus jätta rahuldamata.

Märt Rask, Henn Jõks, Harri Salmann