3-2-1-97-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-97-09

Määruse kuupäev

Tartu, 30. september 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Vjatðeslav Gorbunovi hagi Sergey Mikhalchenko vastu

115 955 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

08-21914

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatðeslav Gorbunovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vjatðeslav Gorbunov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Eduard Bulattðik

Kostja Sergey Mikhalchenko (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-21914 ning

saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Tagastada Veera Gorbunovale Vjatðeslav Gorbunovi eest määruskaebuselt 3. aprillil 2009. a

tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatðeslav Gorbunov (hageja) esitas 30. mail 2008 Viru Maakohtule hagi Sergey Mikhalchenko

(kostja) ning Feliks Simakovi vastu, paludes kostjatelt välja mõista 115 955 krooni. Menetluse käigus

loobus hageja nõudest F. Simakovi vastu.

2. Viru Maakohus rahuldas 5. jaanuari 2009. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 2000 krooni. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

kummagi poole enda kanda. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb otsus 2000 krooni väljamõistmise osas

täita viivitamatult.

3. 11. veebruaril 2009 esitas hageja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

otsuse peale.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. märtsi 2009. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse käiguta, kuna

apellatsioonkaebus ei olnud esitatud tähtaegselt, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlust ei olnud esitatud ega ennistamise kautsjoni tasutud ning apellatsioonkaebuselt oli tasumata

riigilõiv.

Määruse kohaselt nähtub tsiviilasja toimikust (tl 89), et kohtuotsus on hagejale kätte toimetatud

10. jaanuaril 2009 (otsuse võttis vastu abikaasa). Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev

9. veebruaril 2009. Apellatsioonkaebus saabus Tartu Ringkonnakohtusse posti teel 11. veebruaril

2009, s.o tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus andis hagejale 16. märtsini 2009 tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

5. Hageja teatas 13. märtsil 2009 Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult, et kuna ta postitas

apellatsioonkaebuse 9. veebruaril 2009, s.o tähtaja viimasel päeval, on apellatsioonkaebus esitatud

tähtaegselt ning puudub vajadus taotleda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning

tasuda tähtaja ennistamise kautsjoni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus keeldus 18. märtsi 2009. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on

kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha

kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

Seega erinevalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei saa kehtiva

tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi lugeda dokumenti tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele

edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeva enne kella 24.00.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

lugeda apellatsioonkaebus õigel ajal esitatuks.

Määruskaebuse kohaselt sai hageja maakohtu otsuse kätte laupäeval (10. jaanuar 2009). Seega tuleb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 kohaselt lugeda otsus kättesaaduks esimesel tööpäeval,

s.o 12. jaanuaril 2009. Seetõttu saabus kaebuse esitamise tähtpäev 11. veebruaril 2009 ning kaebus on

esitatud õigel ajal. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, et apellatsioonkaebus peab olema

kaebetähtaja jooksul saabunud ringkonnakohtusse.

Hageja on esindaja kaudu esitanud apellatsioonkaebuse tähtaja jooksul. Hageja esindaja sai otsuse

kätte 26. jaanuaril 2009 ja ringkonnakohtusse jõudis kaebus 23. veebruaril 2009. Ringkonnakohus ei

ole seda asjaolu tähele pannud.

8. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsÜS § 135 lg-t 1 tuleks tähtaja kulgemise

alguse osas kohaldada nii, et kui tähtaja algust määrav kalendripäev või sündmus ei lange tööpäevale,

algab tähtaja kulgemine järgmisel tööpäeval. Seadusandja ei ole tähtaja alguse kulgemise kohta

pidanud vajalikuks sellist reeglit kehtestada. Selline kord on kehtestatud ainult tähtpäeva saabumise

kohta TsÜS § 136 lg-s 8.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme

kohtu otsus kätte hageja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja,

toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale,

kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Riigikohus on sellele

sättele korduvalt tähelepanu juhtinud, vt nt 15. jaanuaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 tehtud

otsuse p 32, 31. jaanuaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06 tehtud otsuse p 22 ja 11. oktoobril 2007

tsiviilasjas nr 3-2-1-84-07 tehtud määruse p 10. Kolleegium selgitab, et üks menetlusdokumendi

esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi

kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg.

Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

12. Määruskaebuse kohaselt on hageja esindaja saanud esimese astme kohtu määruse kätte

26. jaanuaril 2009 ning esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 23. veebruaril 2009.

Ringkonnakohtul tuleb kontrollida, millal toimetati hageja esindajale kätte maakohtu otsus. Kui

hageja väited on õiged, on hageja esindaja kaudu esitatud apellatsioonkaebus esitatud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul. Kolleegium märgib, et toimiku lehel 92 on väljastusteade, mille kohaselt

on hageja esindaja saanud teatud menetlusdokumendi kätte 20. jaanuaril 2009. Samas ei nähtu

väljastusteatest, milline menetlusdokument hageja esindajale kätte toimetati.

Kolleegium juhib kohtute tähelepanu vajadusele tagada toimikusse ainult korrektselt täidetud

kättetoimetamist tõendavate dokumentide lisamine. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle

asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte.

13. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsuse resolutsioon on edasikaebeõiguse

osas piisavalt selge ja vastab seadusele.

14. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

hagejale tagastada tasutud kautsjon. Hageja on 17. juulil 2009 esitatud avalduses palunud kautsjoni

tagastada V. Gorbunovale.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve