3-2-1-82-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-82-09

Määruse kuupäev

Tartu, 29. september 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Pii S.r.l hagi Abdullah (Risto Olavi) Tammi ja Sulev Schultsi

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-7382

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pii S.r.l määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Pii S.r.l (registrikood xxxxxxx, asukoht Via Sitya Yomo

11, 200080 Pasturago di Vernate, Itaalia), esindaja vandeadvokaat

Nele Tammemäe

Kostja Abdullah (Risto Olavi) Tammi (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Sulev Schults (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

31. august 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-7382.

2. Tallinna Ringkonnakohtul lahendada Pii S.r.l apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le Pii S.r.l määruskaebuselt 23. märtsil

2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pii S.r.l (hageja) esitas 8. märtsil 2007 Pärnu Maakohtule hagi Abdullah (Risto Olavi) Tammi ja

Sulev Schultsi (kostjad) vastu 404 467 krooni 38 sendi suuruse kahju hüvitamiseks (tasumata arved

296 782 krooni ja viivis 107 685 krooni 38 senti). Menetluse käigus suurendas hageja viivisenõuet

159 389 kroonini.

2. Pärnu Maakohus jättis 12. detsembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3. Hageja esitas 14. jaanuaril 2009 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse ning tasus riigilõivu 15 250 krooni.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest täiendavalt riigilõivu 34 750 krooni.

Ringkonnakohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 4 kohaselt võetakse

otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse

hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude

osas. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt

on põhivõlgnevus 296 782 krooni ning viivis 9. jaanuari 2008. a seisuga 159 335 krooni. Seega on

tsiviilasja hinnaks 456 117 krooni ning hagejal tuleb selliselt nõudelt tasuda alates 1. jaanuarist 2009

kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 50 000 krooni.

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale vastuväite ning põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse algatamise taotluse, milles leidis, et TsMS § 137 lg 4 on põhiseadusega (PS)

vastuolus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 4. märtsi 2009. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse koos lisadega hagejale.

Ringkonnakohus märkis, et TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Hageja ei ole esitanud kohtule

dokumenti 34 750 krooni riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist

võimaldavaid andmeid. TsMS § 3401 lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda, kuna ta jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata.

Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2009. a kohtumäärus, millega anti hagejale aega puuduse

kõrvaldamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks, ei ole kaevatav ka vastuväite esitamise vormis.

Seega ei saa ringkonnakohus vastuväite alusel oma määrust tühistada ega algatada ka

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse

ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse. Hageja palub ringkonnakohtu

määruse tühistada ning kohustada ringkonnakohut võtma hageja apellatsioonkaebus menetlusse.

Samuti palub hageja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning tunnistada

TsMS § 137 lg 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks palub hageja peatada

menetlus tsiviilasjas nr 2-07-7382 Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja

lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud jätma TsMS § 137 lg 4 kohaldamata ja

tunnistama selle põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastama lahendi Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. TsMS § 137 lg 4 on vastuolus ka TsMS § 137 lg-ga 1,

§ 133 lg-ga 2 ja seaduse üldise mõtte ja eesmärgiga. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-,

kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes,

arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 137 lg 1 sõnastust muudetud ei ole. TsMS § 133 lg 2 kohaselt

arvestab esimese astme kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades üksnes ulatuses, milles hagi

esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Ei ole põhjendatud ega ka

mõistlik kehtestada esimese ning teise astme kohtusse pöördujatele erinevad tingimused.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluses palub hageja, et juhul kui

Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, alternatiivselt algatada

hageja individuaalkaebuse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja kontrollida TsMS § 137

lg 4 kooskõla PS § 12 lg-ga 1 ja §-ga 14. Vastasel juhul ei ole määruskaebuse esitajale tagatud PS §-st

15 tulenev õigus saada kohtulikku kaitset. TsMS § 137 lg 4 rikub hageja võrdsuspõhiõigust, kuna

koheldakse ebavõrdselt maakohtusse pöördujat ja apellatsioonkaebuse esitajat.

8. Kostjad pole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3, § 691 p 2 ning § 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi

ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud

toimingud. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Praegusel juhul keeldus ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast põhjusel,

et hageja on jätnud täitmata ringkonnakohtu nõudmise tasuda apellatsioonkaebuselt täiendavat

riigilõivu 34 750 krooni. Ringkonnakohus tugines TsMS § 137 lg-le 4 ja lähtus alates 1. jaanuarist

2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonis märgitud riigilõivu määradest. Kolleegium leiab, et

sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Hageja esitas hagi 8. märtsil 2007, maakohus tegi otsuse 12. detsembril 2008 ning hageja esitas

apellatsioonkaebuse 14. jaanuaril 2009. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või

määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse

ulatust. TsMS § 137 lg 4, mille kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse

otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses,

sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas, jõustus 1. jaanuarist 2009. Kolleegium

leiab, et TsMS § 137 lg-t 4 ei saa kohaldada hagide suhtes, mis on esitatud enne nimetatud sätte

jõustumist ehk enne 1. jaanuari 2009. See tuleneb TsMS §-st 123, mille järgi võetakse tsiviilasja

hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Kuna hagi on esitatud 8. märtsil

2007, st enne TsMS § 137 lg 4 jõustumist, ei oleks ringkonnakohus tohtinud TsMS § 137 lg-t 4

kohaldada ega põhinõudest väiksemat viivisenõuet hagihinna arvutamisel arvestada.

Lisaks sellele polnud ringkonnakohtul alust lähtuda alates 1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud

riigilõivu määradest. Praegusel juhul on maakohus teinud otsuse 12. detsembril 2008, st enne

riigilõivuseaduse muudatuste kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleks arvutada

riigilõivu enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel,

kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul tasus hageja riigilõivu

15 250 krooni. Hageja põhinõude suurus oli 296 782 krooni, mis on tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1

ja 2 ka hagihinnaks. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi oli

riigilõivu täismääraks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluses kuni 300 000 krooni suuruse

hagihinna puhul 15 250 krooni. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu õiges

suuruses.

Kuna 1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud TsMS § 137 lg 4 ei kohaldu, ei ole alust selle sätte

põhiseaduspärasust hinnata.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kautsjon tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik