3-1-1-72-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-72-09

Otsuse kuupäev

24. september 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi AS X süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2009. a otsus kriminaalasjas

nr 1-07-8059

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS X kaitsja vandeadvokaadi abi Ramon Rask, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2009. a kohtuotsused AS X

süüditunnistamises ning karistamises KarS § 220 lg 2 järgi 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini 2007 toimepandud

kuritegudes ja tsiviilhagide rahuldamises.

2. Mõista AS X süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini 2007 toimepandud

kuritegudes õigeks.

3. Mõista AS-le X KarS § 220 lg 2 järgi 11. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteo eest karistuseks rahaline karistus

50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.

4. Rahuldada tsiviilhagid osaliselt, mõistes AS-lt X Eesti Autorite Ühingu kasuks välja 11 (üksteist) krooni ja 80

(kaheksakümmend) senti ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks välja 11 (üksteist) krooni ja 50

(viiskümmend) senti ning jättes perioodi

1. september 2002 kuni 10. jaanuar 2007 käsitlevad tsiviilhagid läbi vaatamata.

5. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2009. a kohtuotsused

muutmata.

6. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

7. Mõista Eesti Vabariigilt AS X kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni valitud kaitsjale makstud tasu

katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a otsusega tunnistati AS X süüdi KarS § 220 lg 2 järgi. Aktsiaseltsi karistati rahalise

karistusega 100 000 krooni ja tsiviilhagide rahuldamiseks mõisteti talt välja 23 075 krooni Eesti Autorite Ühingu ning 23 736

krooni MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks.

2. AS X tunnistati süüdi selles, et tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu, korraldas ta autoriõiguste valdaja loata 2001. a maist

kuni 11. jaanuarini 2007 Rehe Hotelli restoranis ärilisel eesmärgil restorani lahtioleku ajal külastajatele avalikult

muusikakeskuse vahendusel raadiost edastatavate muusikateoste esitamise. Sellega tekitas AS X Eesti Autorite Ühingule kahju

23 075 krooni. Samuti AS X, tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu ja korraldades Rehe Hotelli restoranis raadiost edastatava

muusika avalikku esitamist ärilisel eesmärgil, jättis ajavahemikul 2001. a maist kuni 11. jaanuarini 2007 fonogrammitootjatele

ja teose esitajatele fonogrammi kasutamise eest maksmata tasu 23 736 krooni. 11. jaanuaril 2007 esitati hotelli restoranis

muusikakeskuse vahendusel raadiojaamast Star FM edastatud ja autoriõigustega kaitstud ansambli Terminaator muusikateost

"Juulikuu lumi".

3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni AS X kaitsja vandeadvokaadi abi Ramon Rask, kes taotles maakohtu otsuse

tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja tsiviilhagide läbivaatamata jätmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a otsus, AS X mõisteti

õigeks ja Eesti Autorite Ühingu ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata. Eesti Vabariigilt

mõisteti AS X kasuks välja hüvitis süüdistatava poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör Marge Püss, taotledes õigeksmõistva otsuse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu osas, millega AS X mõisteti õigeks ajavahemikul 1. septembrist 2002 kuni 11. jaanuarini 2007 asetleidnud

tegudes, selle perioodi eest esitatud tsiviilhagide läbivaatamata jätmises ja kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises ning

kriminaalasi saadeti tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jäeti apellatsioonikohtu otsus

muutmata.

6.1 Kriminaalkolleegium leidis, et õigeksmõistva otsuse tegemisel tugineti ebaõigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.

detsembri 2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 väljendatud seisukohtadele. Nii järeldas ringkonnakohus vääralt, et

KarS § 220 lg 2 koosseisulise tunnuse "äriline eesmärk" süüdistusaktis sisustamata jätmisega rikuti süüdistuse

konkretiseerituse nõuet. Viide selles otsuses sisalduvatele põhjendustele ei olnud asjassepuutuv, kuna kõnealuses

kriminaalasjas ei käsitletud nõudeid süüdistusele ega kohtu volitusi seoses karistusõigusnormi muutumisega pärast karistatava

teo toimepanemist. Nendel põhjustel leidis ringkonnakohus ekslikult, et just süüdistuse puudulikkus välistab võimaluse AS X

suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Mõistes süüdistatava

eeltoodud põhjendustel õigeks, rikkus apellatsioonikohus oluliselt kriminaalmenetlus-õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

6.2 Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga selles, et ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002 kehtinud KrK §-s

278 nähti ette vastutus autori või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest, kuid

kriminaalkoodeksis ei sätestatud juriidilise isiku kriminaalvastutust. Nendel põhjustel märkis apellatsioonikohus õigustatult, et

maakohtul puudus seaduslik alus AS X kui juriidilise isiku süüditunnistamiseks autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate

õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002.

7. Kriminaalasja uuel läbivaatamisel tühistati Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2009. a otsusega Tartu Maakohtu 10. detsembri

2007. a kohtuotsus süüdistatavalt 23 075 krooni väljamõistmises Eesti Autorite Ühingu kasuks ja 23 736 krooni

väljamõistmises MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks. Ringkonnakohus mõistis AS-lt X tsiviilhagide katteks välja

18 531 krooni Eesti Autorite Ühingu kasuks ja 18 232 krooni MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks. Muus osas jäeti

maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhiseisukohad olid järgmised.

7.1 Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsuses väljendatud seisukohtadest tuleb süüdistatavale

karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist hinnata ajavahemikul 1. septembrist 2002 kuni 11. jaanuarini 2007 toimepandu

osas. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et 2001. a maist kuni 11. jaanuarini 2007 toimus AS-le X kuuluvas

Rehe Hotelli restoranis muusikakeskuse vahendusel raadiost edastatavate muusikateoste esitamine. Sealhulgas esitati 11.

jaanuaril 2007 raadiojaamast Star FM edastatavat ja autoriõigustega kaitstud ansambli Terminaator muusikateost "Juulikuu

lumi". Kohtuliku arutamise tulemina on tõendatud ka muusikateoste esitamine autoriõiguste valdaja loata ja

fonogrammitootjatele ning teose esitajatele fonogrammi kasutamise eest tasu maksmata.

7.2 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selleski, et autoriõigustega kaitstud teoste esitamine toimus ärilisel eesmärgil.

Kohtus antud ütlustes kinnitasid mitmed tunnistajad, et muusikakeskus mängis hotelli restoranis igapäevaselt alates 2001.

aastast. Ei ole tähtis, kui valjusti muusika mängis, millise tehnilise vahendi või protsessi vahendusel see toimus, mitu isikut

seda kuulis, nagu ka see, kui palju inimesi restoranis päeva jooksul käis. Autoriõiguse seaduse § 10 lg 3 kohaselt loetakse teos

avalikult esitatuks, kui see on ette kantud vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Tähtis on

vaid see, kas teose suunamine avalikkusele toimus või mitte.

7.3 Sündmuskoha vaatlusel tehti kindlaks, et Rehe Hotelli restoranis mängis 11. jaanuaril 2007 muusikakeskus, muusika kostus

üle saali, sealt tulid raadio Star FM uudised ja kella 18.51 paiku autoriõigusega kaitstud muusikateos "Juulikuu lumi" ansambli

Terminaator esituses. Ka AS M kirjast nähtuvalt mängis 11. jaanuaril 2007 raadiojaamas Star FM ansambli Terminaator lugu

"Juulikuu lumi". Lugu algas eetris kell 18.47.09 ja selle pikkus oli üle viie minuti. Eeltooduga on ringkonnakohtu hinnangul

tõendatud, et sündmuskoha vaatluse ajal kõlas sündmuskohal vähemalt üks autoriõiguslikult kaitstav laul ja teost esitati

avalikult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 6. mai 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 väljendanud seisukohta, et

"tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil fikseeritud ajahetkel edastati raadio vahendusel

konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Autoriõiguse seadust oleks rikutud ka sellega, kui kõnealuses ajavahemikus oleks

tõendatud vähemalt ühe autoriõiguslikult kaitstava laulu esitamine."

7.4 Muusikakeskus toodi hotelli restorani A. U. teadmisel ja heakskiidul, milline asjaolu nähtub eeskätt tema enda ütlustest.

Tunnistajate ütluste alusel tuvastati, et A. U. ei andnud korraldust raadio mängimapanekuks, ei keelanud töötajatel muusikat

mängimast ega andnud muusika esitamise lõpetamiseks korraldust. See tõendab, et muusikateoste esitamine toimus

süüdistatava ainsa juhatuse liikme heakskiidul. Ringkonnakohtu hinnangul andis eelkirjeldatud käitumiseks ajendi asjaolu, et

muusika esitamisega luuakse toitlustuskoha külastajatele lisaväärtust. Kohtulikul arutamisel tehti kindlaks, et raadiojaamade

vahetamine ja muusika otsimine toimus ka vastavalt klientide soovidele ja vajadustele, mis tähendab äriliste huvidega

arvestamist. Seega oli muusika esitamine hotelli restoranis lahutamatult seotud hotelli põhitegevuse, s.o majutusteenuse

osutamisega ja toime pandud juriidilise isiku huvides. Ainsa juhatuse liikmena oli A. U. pädev ja kohustatud korraldama

äriühingu tegevust. Juhatuse liige on kohustud tagama äriühingu õiguspärase käitumise. Ühtlasi nõustus ringkonnakohus

maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli A. U. teadlik autoritasu maksmise kohustusest. Otsustus mitte sõlmida lepingut ja

jätta Eesti Autorite Ühingule ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingule tasu maksmata oli teadlik ja läbimõeldud, millest

johtuvalt tegutses juhatuse liige süüteo toimepanemisel otsese tahtlusega ja äriühingu huvides.

7.5 Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus tuleb tühistada AS-lt X väljamõistetud tsiviilhagide osas ja mõista

süüdistatavalt Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks välja 18 232 krooni ning Eesti Autorite Ühingu kasuks 18 531 krooni.

Tsiviilhagides esitatud nõuete suuruse muutumise tingis asjaolu, et AS-le X ei saa süüks arvata autoriõiguse ja autoriõigusega

kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumist ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. Kuigi süüdistatava

kaitsja on muu hulgas leidnud, et tsiviilhagid tuleks jätta läbi vaatamata, sest tõendatud ei ole, milliseid autoriõigusega kaitstud

teoseid süüdistuses märgitud perioodi vältel avalikult esitati, on selline väide alusetu. Kuriteo kvalifitseerimisel KarS § 220

järgi on oluline tõendada vähemalt ühe autoriõigusega kaitstud teose esitamine. Muusika igapäevane avalik esitamine on aga

tõendatud tunnistajate ütlustega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni AS X kaitsja vandeadvokaadi abi R. Rask, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu

otsuste

tühistamist,

õigeksmõistva

otsuse

tegemist,

tsiviilhagide

läbivaatamata

jätmist

ning

kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad on lühidalt järgmised.

8.1 Alates 15. märtsist 2007, mil jõustusid karistusseadustiku muudatused, ei ole süüdistatava poolt toimepandu enam käsitatav

kriminaalkorras karistatava teona, sest vastavalt KarS §-le 223 on karistatav teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste

objekti ebaseaduslik esitamine, üldsusele näitamine, edastamine, taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel

eesmärgil. Mõiste "äriline eesmärk" kasutamine võimaldab järeldada, et seadusandja tahe oli üksnes selliste süütegude

kriminaalkorras karistatavaks tunnistamine, kus toimepanija rikub tulu saamise eesmärgil autori varalisi õigusi. Rehe Hotelli

restoranis autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslikku ärilisel eesmärgil esitamist aga ei toimunud.

8.2 Teose avalikuks esitamiseks saab lugeda olukorda, kus avalikkusel on võimalik esitatavat teost objektiivselt tajuda. See

omakorda eeldab, et teost esitatakse piisava helitugevusega. Käesoleval juhul ei võimaldanud heli edastamise viis ja

intensiivsus avalikkusel objektiivselt teost tajuda. Ühtlasi on eelkirjeldatud asjaolud tähtsad, hindamaks ärilise eesmärgi

olemasolu.

8.3 Maakohus ei selgitanud täpsemalt, milles seisnes A. U. kui AS X juhatuse liikme tegevus või tegevusetus.

Karistusõiguslikult etteheidetava tegevusetuse korral tuleb esile tuua seadusest, lepingust või muust õiguslikust alusest tulenev

kohustus, millest tulenes A. U. garandiseisund. Ringkonnakohus seevastu asus seisukohale, et A. U.-le on etteheidetav

tegevusetus, sest ta ei keelanud muusikateoste avalikku esitamist. Selline väide eeldab, et ringkonnakohus pidi esmalt

tuvastama juhatuse liikme garandiseisuse ja sisustama selle rikkumise, kuid seda ei tehtud. Otsuse lõpposas leidis

ringkonnakohus aga, et AS X, tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu, korraldas raadiost edastatava muusika avalikku

esitamist ärilisel eesmärgil. Kassaatorile jääb arusaamatuks, et kui esmalt heideti A. U.-le ette tegevusetust, siis miks

süüdistatakse teda kohtulahendi lõppjäreldustes aktiivses käitumises. Seejuures ei nähtu vaidlustatud otsustest konkreetset

tegevust, mis oleks A. U.-le omistatav.

8.4 Kuivõrd juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on derivatiivne, tuleb selle tekke eeldusena välja selgitada füüsilise isiku

tegu. Karistusseadustiku üld- ja eriosast ega autoriõiguse seadusest ei tulene juhatuse liikme kohustust teostada pidevat ja

intensiivset kontrolli oma alluvate suhtes. Samuti ei saa sellise järelevalve teostamise kohustust tuletada äriseadustiku juhatuse

liikme üldisest hoolsuskohustusest. Juhatuse liikme võimaliku vastutuse tegevusetuse eest välistavad olukorrad, kus juhatuse

liikmelt nõutava teo tegemine ei olnud objektiivselt eeldatav, kuna juhatuse liige ei suutnud või ei oleks olnud suuteline

nimetatud tegu toime panema. Oluline on silmas pidada, et A. U. juhtis Rehe Hotelli üksi ja ei olnud sel põhjusel võimeline

toimuvat kogu aeg kontrollima, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. A. U. ja töötajate vahel oli kokkulepe muusikakeskuse

kasutamiseks töötajate oma otstarbeks. Juhatuse liikmelt ei saanud eeldada, et ta kontrolliks oma alluvaid niivõrd intensiivselt,

et viimastel puudub üldse võimalus muusikakeskuse kuulamiseks või siis valjemalt, kui seda on tarvis töötajate tarbeks. Lisaks

juhtorgani liikmele tulnuks tuvastada ka teo vahetu toimepanija. Kokkuvõtlikult ei saa lugeda süütegu toimepanduks juriidilise

isiku huvides.

8.5 Karistusseadustiku § 223 lg 3 kohaselt eeldatakse teo toimepanemise motiivide osas kavatsetust, sest karistatav on vaid

selline koosseisus kirjeldatud tegevus, mille puhul seab süüdlane autori varaliste õiguste rikkumise eesmärgiks, teenimaks

majanduslikku kasu. Ülejäänud koosseisu realiseerimiseks on piisav kaudse tahtluse olemasolu. Kriminaalasjas tuvastatud

tehiolude pinnalt ei saa pidada tõenäoliseks, et Rehe Hotellis toimus muusikateoste avalik ja ebaseaduslik esitamine sihipärase

ja teadliku tegevusena ning selle eesmärgiks oli autori õiguste rikkumise pealt tulu teenimine. Kohtud ei ole selles osas

otsuseid põhistanud.

8.6 Karistusseadustik ei ava mõiste "äriline eesmärk" sisu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04

nõustunud madalama astme kohtu seisukohaga, mille kohaselt tähendab äriline eesmärk eelkõige tahet läbi konkreetse

juriidilise isiku põhitegevuse kasumit teenida. Käesolevas asjas ei olnud süüdistatava tahe suunatud vahetult muusikateoste

esitamisest saadava kasu teenimisele. Kassaatori hinnangul ei andnud töötajate tarbeks mängiv muusikakeskus söögikohale

lisaväärtust. Ringkonnakohus nende väidetega ei arvestanud.

8.7 Tsiviilhagidesse puutuvalt tulnuks hagejatel tõendada, et muusikateoste ebaseaduslik avalik esitamine toimus kogu

süüdistuses toodud perioodi vältel (1. septembrist 2002 kuni 11. jaanuarini 2007). Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, mille

kohaselt piisab sellest, kui teose esitamine on tõendatud vähemalt ühel korral. Kui muusikateost esitati ühel korral, saab vaid

see üksik kord olla nõude arvutamise aluseks. Arvestada tulnuks ka tsiviilhagejate tegevust (tegevusetust) nõuete

maksmapanekul.

8.8 Alternatiivselt palub kassaator juhul, kui kohus leiab, et AS X on toime pannud temale etteheidetava kuriteo, vähendada

mõistetud rahalist karistust sanktsiooni alammäärani.

9. Kassatsioonile esitatud vastuses palub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss jätta kassatsiooni

rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtu otsused muutmata. Kokkuvõtlikult leiab prokurör, et kohtud on põhjendanud, miks

esineb AS X käitumises süüteokoosseis. Kassatsioonis on küll põhjalikult analüüsitud tunnistajate ütlusi, kuid vastavalt KrMS

§ 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Kohtud on piisava üksikasjalikkusega tunnistajate ja süüdistatava

ütlusi ning muid asjas kogutud tõendeid hinnanud, tuvastades, et juhatuse liige A. U. tegutses äriühingu huvides ja

autoriõigusega kaitstud teoste üldsusele suunamine toimus ärilisel eesmärgil. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et raadio

kaudu esitati muusikat kogu süüdistuses toodud ajavahemiku vältel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kriminaalkolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb vastavalt KrMS § 362 p-le 1 tühistada materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise tõttu 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini 2007 toimepandud tegusid puudutavas osas. 11. jaanuaril

2007 toimepandud teole antud karistusõiguslik hinnang on aga põhjendatud.

11. Lähtuvalt eelöeldust käsitletakse käesolevas otsuses esmalt 11. jaanuari 2007. a teo koosseisupärasusele antud

karistusõiguslikku hinnangut (I), võetakse seisukoht autoriõigusega kaitstud teoste ebaseadusliku esitamise tõendatuses

ajavahemikul 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini 2007 (II), vaetakse tsiviilhagide rahuldamise põhjendatust (III) ja

lahendatakse viimaks kassatsioon ning taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (IV).

I

12. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus kohtulikul arutamisel uuritud tõendite pinnalt õigustatult

järeldanud, et süüdistatav pani 11. jaanuaril 2007 toime KarS § 220

lg-s 2 sätestatud koosseisu tunnustele vastava teo, esitades ebaseaduslikult raadio vahendusel autoriõigusega kaitstud teost.

Kohtuotsustes on nõutaval viisil näidatud tõendid, mis süüteo toimepanemist kinnitavad, analüüsitud vastavuses

deliktistruktuuriga teo koosseisupärasust ja tuvastatud kooskõlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega ärilise eesmärgi

olemasolu. Kassaatori väited, milles seatakse kahtluse alla ärilise eesmärgi esinemine, seisnevad eeskätt kohtulikul arutamisel

uuritud tõenditele antud hinnangu vaidlustamises, millise küsimuse lahendamine ei kuulu tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5

Riigikohtu pädevusse. Kohtud on õigustatult vaaginud AS-le X etteheidetava käitumise karistatavust alates 15. märtsist 2007

kehtiva KarS § 223 lg 3 redaktsiooni mõttes ja vastavalt KarS § 14 lg 1 nõuetele hinnanud juriidilise isiku vastutuse aluseks

olevaid asjaolusid. Kriminaalasjas uuritud tõenditele rajanevalt on kohtuotsustes näidatud, miks loetakse süütegu

toimepanduks juriidilise isiku huvides ja kes ning millisel viisil füüsilise isikuna vahetult KarS 220 lg 2 tunnustele vastava

käitumise realiseeris. Kohtuotsustes sisalduvad seisukohad on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi analoogilises

kriminaalasjas väljendatud juhistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 -

RT III 2005, 18, 184), mille tõttu ei pea kolleegium vastavalt KrMS § 363 lg 4 p-le 1 vajalikuks kohtute põhjendusi korrata ja

jätab ringkonnakohtu otsuse AS X süüditunnistamises KarS § 220 lg 2 järgi 11. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos

muutmata.

II

13. Süüdistusaktist nähtuvalt hõlmas AS-le X karistusõiguslikult etteheidetav käitumine ajavahemikku 2001. a maist kuni 11.

jaanuarini 2007. Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a otsusega tühistati maakohtu süüdimõistev otsus osaliselt ja mõisteti

süüdistatav 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002 asetleidnud käitumises õigeks, sest sellel ajal kehtinud kriminaalkoodeks ei

näinud ette juriidilise isiku kriminaalvastutust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-

1-39-08 (RT III 2008, 33, 226) jäeti ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata, ülejäänud osas aga saadeti kriminaalasi

samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuli apellatsioonikohtul võtta seisukoht 1.

septembrist 2002 kuni 11. jaanuarini 2007 toimepandud osategude karistatavuse suhtes. Käesoleva otsuse punktis 12 toodud

põhjendustel jätab kolleegium ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse 11. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos muutmata. Seoses

kassaatori seisukohaga, mille kohaselt peab konkreetsete autoriõigusega kaitstud teoste esitamine olema tõendatud kogu

süüdistuses toodud perioodi vältel, märgib kriminaalkolleegium aga järgmist.

14. Alates 1. septembrist 2002 kuni 15. märtsini 2007 kehtinud redaktsioonis sätestati KarS § 220 lg-s 2 juriidilise isiku

vastutus teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste

valdaja varaliste õiguste rikkumise eest. Karistus-seadustiku § 220 lg-s 2 kirjeldatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on

autorile ja autori-õigusega kaasnevate õiguste valdajale kuuluvad varalised õigused. Seega ei hõlmanud kõnealuse normi

esemeline kaitseala mitte igasuguste teoste avalikku esitamist. Sellele põhimõttele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium juba

6. mai 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 (RT III 2005, 18, 184) märkides, et autoriõiguslik ja selle kaudu ka

karistusõiguslik kaitse ei laiene raadio mängimisele üldiselt, vaid üksnes raadio vahendusel autoriõiguslikult kaitstavate teoste

avalikule esitamisele. Eelöeldu tähendab, et tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil

ajahetkel edastati raadio vahendusel konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Kriminaalkuritegu tuleb fikseerida kindlas

ajas ja ruumis ning seda tuleb käsitleda ainult vastavalt esitatud süüdistusele (otsuse p-d 11 ja 13).

15. Kohtuotsustest nähtuvalt tunnistati AS X süüdi 1. septembrist 2002 kuni 11. jaanuarini 2007 asetleidnud autori ja

autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises. Seejuures on kohtud kindlaks teinud vaid ühe

konkreetse autoriõigusega kaitstud teose, mis kõlas 11. jaanuaril 2007 sündmuskoha vaatluse ajal (s.o "Juulikuu lumi"

ansambel Terminaator esituses). Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt on see küll piisav, tunnistamaks AS X süüdi

KarS § 220 lg 2 järgi 11. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos, kuid mitte kogu süüdistuses kirjeldatud perioodi vältel. Selleks

tulnuks kohtutel tuvastada, milliseid autoriõiguslikult kaitstavaid teoseid ja millal süüdistatav ebaseaduslikult avalikult esitas

süüdistuses märgitud perioodi teistel kuupäevadel. Maa- ja ringkonnakohus ning prokurör on osutanud faktile, mille kohaselt

on muusika igapäevane esitamine süüdistuses märgitud ajal tõendatud tunnistajate ütlustega. Ka Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei ole varasemas praktikas KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt

välistanud võimalust, et KarS §-s 220 ettenähtud kuriteo toimepanemise tõendamisel tuginetakse tunnistaja ütlustele. Sel juhul

tuleb aga tunnistaja ütluste hindamisel võtta seisukoht, kas tunnistaja oli võimeline ära tundma ja eristama autoriõiguslikult

kaitstavaid teoseid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04, p 13). Kriminaalasja

materjalidest ei nähtu, kas tunnistajate arusaama kohasel oli tegemist autoriõiguslikult kaitstavate teostega või mitte. Samuti

pole tunnistajad osutanud ühelegi konkreetsele teosele, mida oleks süüdistuses märgitud ajal ebaseaduslikult esitatud. Seetõttu

pole ka kohtuotsuste põhistusest võimalik järeldada, millistele tõenditele tuginedes süüdistatav 1. septembrist 2002 kuni

10. jaanuarini 2007 asetleidnud tegudes KarS § 220 lg 2 alusel süüdi tunnistati. Jättes tuvastamata isiku karistusõigusliku

vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud, kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, mis vastavalt KrMS § 362 p-le 1

on kohtuotsuste kassatsiooni korras tühistamise aluseks. Seetõttu tuleb AS X 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini 2007

toimepandud osategude osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu õigeks mõista.

16. Arvestades, et süüdistatav tuleb temale etteheidetavas käitumises suures osas õigeks mõista, väheneb sellega oluliselt

süüdistuse maht. See omakorda toob kaasa vajaduse süüdistatavale kergema karistuse mõistmiseks. Kuriteo toimepanemise

ajal kehtinud KarS § 220 lg 2 sanktsioon nägi koosseisus kirjeldatud teo toimepanemise eest juriidilise isiku puhul ette rahalise

karistuse. Samasugune sanktsioon nähakse ette alates 15. märtsist 2007 kehtiva KarS § 223 lg-s 3. Vastavalt KarS § 44 lg-le 8

võib kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni.

Juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja arvestades kohtute poolt karistuse mõistmise alusena tuvastatud asjaolusid, peab

kriminaalkolleegium võimalikuks süüdistatavat karistada sanktsiooni alammääras, s.o rahalise karistusega 50 000 krooni.

III

17. Käesoleva otsuse punktis 15 toodud põhjendustel tuleb Eesti Autorite Ühingu ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu

esitatud tsiviilhagid kooskõlas KrMS § 309 lg-s 2 sätestatuga jätta vastavas osas läbi vaatamata. 11. jaanuaril 2007

toimepandud süüteo puhul on aga vajalik lahendada tsiviilhagides nõutava varalise kahju hüvitamise ulatusega seonduv.

18. Eesti Autorite Ühingu tsiviilhagist ja varalise kahju täpsustusest (I kd, lk 200-204, II kd, lk 14) nähtub, et AS-lt X nõuti

varalise kahju hüvitamist saamatajäänud litsentsitasu näol. 2002. a septembrist kuni detsembrini oli litsentsitasu suuruseks 284

krooni kuus (kokku 1136 krooni). Ajavahemikul 2003. a jaanuarist kuni 2007. a jaanuarini kujunes litsentsitasu kogusummaks

17 395 krooni. Tsiviilhagi lisa 2 "Muusika esitamise tasumäärad" punktist c nähtub, et mehaanilise muusika esitamise korral

kehtis kuriteo toimepanemise ajal, s.o 2007. a jaanuaris, kuutasu 355 krooni.

19. Et kriminaalkolleegium peab kuriteo toimepanemist tõendatuks vaid ühe päeva osas, tuleb sellest lähtuda ka tsiviilhagis

nõutava varalise kahju arvestamisel. Seega tuleb AS-lt X Eesti Autorite Ühingu kasuks VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel välja

mõista 11 krooni ja 80 senti (355:30?11,80).

20. Mittetulundusühingu Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tsiviilhagis nõutava varalise kahju hüvitamise arvutamisel lähtus

tsiviilhageja kuutasust suurusega 344 krooni (I kd, lk 47, 63). Lähtudes käesoleva otsuse punktides 17 - 19 märgitust ning

juhindudes VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleb tsiviilhagi rahuldada summas 11 krooni ning 50 senti (344:30?11,50).

IV

21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja

ringkonnakohtu otsused AS X süüditunnistamises ja karistamises KarS § 220 lg 2 järgi 1. septembrist 2002 kuni 10. jaanuarini

2007 toimepandud tegudes ning tsiviilhagide rahuldamises. Uue otsusega mõistab kriminaalkolleegium süüdistatava

eelnimetatud ajavahemikul toimepandud osategudes õigeks, jättes selle perioodi kohta esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata, kuid

selgitades, et vastavalt KrMS § 309 lg-le 3 on kannatanutel õigus tsiviilhagi läbivaatamata jätmise korral esitada hagi uuesti

tsiviilkohtumenetluse korras. Samuti tuleb kergendada AS-le X mõistetavat karistust ning rahuldada tsiviilhagid osaliselt.

Ringkonnakohtu otsuse AS X süüditunnistamises 11. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos jätab kriminaalkolleegium

muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

22. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud summas 92 440 krooni, s.h

käibemaks 18 %. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja

menetledes osaliselt maa- ja ringkonnakohtu otsused, on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis

küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud

menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06 - RT III 2007, 6,

44, p 10.2, 22. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08 - RT III 2008, 25, 165, p 14 ja 24. aprilli 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09 - RT III 2009, 23, 166, p 61). Võttes arvesse kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti

õigusabikulude suurust, mis on seotud ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise ning kassatsioonimenetlusega, tuleb maa- ja

ringkonnakohtu otsuste osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel süüdistatavale kriminaalmenetluses kantud

õigusabikulud hüvitada 25 000 krooni suuruses summas.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe