3-1-1-64-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-64-09

Otsuse kuupäev

21. september 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

K. P. väärteoasi jahiseaduse § 59 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-4017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus K. P. väärteoasjas jahiseaduse § 59 lg 1 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

2. Hüvitada Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe poolt K. P.

kaitsmisega seonduvad kulud 14 491 (neliteist tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 72 senti riigieelarve

vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. aprilli 2007 õhtul tuvastas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Vatslovas Budrikas, et X vallas X

külas riigile kuuluval maaüksusel metssigade söötmiskoha juurde ehitatud lahtisel kõrgistmel viibis K. P., kellel oli kaasas

jahirelv ? optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ?308WIN. Tema väärtegu

kvalifitseeriti jahiseaduse (JS) § 573, § 581, § 582 ja § 59 lg 1 järgi. Keskkonna-inspektsiooni 10. aprilli 2008. a otsusega

karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni).

2. K. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

väärteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a otsusega rahuldati K. P. kaebus osaliselt. Kohus jõudis järeldusele, et K. P. väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud, kuid K. P. uute süütegude toimepanemise võib ära hoida ka kergem karistus. Maakohus

tühistas kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja karistas K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut

(1500 krooni).

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kes taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märgib, et maakohus on tõendina arvestanud

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori poolt 19. aprillil 2007. a koostatud objekti kontrollimise protokolli

nr 152, kuigi selle kogumisel rikuti oluliselt tõendite kogumise korda. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, mis võimaldab

teha tõsikindlat järeldust, et K. P. tegevus on käsitatav jahipidamisena JS § 26 lg 2 tähenduses. Kaitsja selgitab, et K. P. viibis

metsas vaid A. K. julgestajana, kõnesolev jahirelv ei olnud tema oma ega tema valduses. Väärteoprotokoll ja kohtuvälise

menetleja otsus kajastavad 19. aprillil 2007 toimunud sündmust osaliselt, jättes välja olulised asjaolud, mis on määravad

väärteoasja objektiivseks lahendamiseks. Kassaator palub hüvitada menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud arvetele.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kuigi vaadeldava väärteo aegumistähtaeg

möödus 19. aprillil 2009 ja menetlus tuleks sellel alusel lõpetada, taotleb ta K. P. rehabiliteerimise eesmärgil maakohtu otsuse

tühistamist kassatsioonis toodud alustel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesolevas väärteoasjas karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi teo eest, mis leidis aset 19. aprillil 2007. Karistusseadustiku § 81 lg

3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks

aastat. Väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS § 81 p-s 7 loetletud süüteo aegumise peatumise aluseid. Seega aegus K. P.

väidetav väärtegu 19. aprillil 2009, s.o ajal, mil Viru Maakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, kuna K. P. kaitsja oli esitanud

maakohtu otsuse peale kassatsiooni. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja

alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

7. Seoses K. P.kaitsja taotlusega jätkata menetlust K. P. rehabiliteerimise eesmärgil ja tühistada maakohtu otsus VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg

3 kohustab menetlejat jätkama kriminaalmenetlust ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui süüdimõistetu taotleb seda

rehabiliteerimise eesmärgil. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub aga, et väärteomenetluses on aegumine

absoluutne menetlustakistust, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Väärteomenetluse seadustiku §-s 2 lubatud

kriminaalmenetluse analoogia käesolevas asjas ei kohaldu, sest väärteomenetluse seadustik näeb ette iseseisva regulatsiooni

väärteomenetluse alustamise ja alustatud menetluse lõpetamise kohta väärteo aegumistähtaja möödumisel. Seega on

seadusandja välistanud väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes,

sh ka menetlusaluse isiku rehabiliteerimise eesmärgil.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks

kogusummas 14 491 krooni ja 72 senti, lugedes selle asja keerukuse ja mahukuse astmest tulenevalt mõistlikuks.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 18. veebruari

2009. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel K. P. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe