3-1-1-60-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-60-09

Otsuse kuupäev

21. september 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

E. P. süüdistusasi KarS § 197 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2009. a otsus kriminaalasjas

nr 1-07-3499

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

22. juuli 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2009. a ja Tartu Maakohtu 20. novembri 2008 kohtuotsused E. P.

süüdistuses KarS § 197 lg 1 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

3. Rahuldada E. P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta kassatsioon osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. novembri 2008. a otsusega tunnistati E. P. süüdi KarS § 197 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1-

aastane vangistus. KarS § 73 lg 1 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. E. P. tunnistati süüdi

järgnevas.

Alates 16. oktoobrist 1997 kuni 9. märtsini 2005 oli ta X Kohviku AS-i (edaspidi kohvik), asukohaga Tartus Y 2, juhatuse

liige, kes tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-st 1 pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaseltsi

põhikirja punktide 4.6 ja 4.7 kohaselt oli ta kohustatud kohvikut juhtima ja esindama ning tegutsema seejuures majanduslikult

kõige otstarbekamal viisil. Ametikohast tulenevalt lasus E. P.-l kohustus täita tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusega

(TTOS) pandud kohustusi ning nende täitmisel informeerida ettevõtte nõukogu kord nelja kuu jooksul aktsiaseltsi

majandusetegevusega seotud olulistest asjaoludest. Ta jättis need nõuded täitmata ja vaatamata Tööinspektsiooni Tartumaa

Inspektsiooni 29. septembri 2002. a ettekirjutuse nr 8-11-42/18198-0090 punktis 6 viidatud puudusele, s.o kohviku köögi ja I

korruse abiruumi vahel oleva väikekaubalifti ohtlikkusele, ei korraldanud kohvikus tööprotsessi ohutuks. Ta rakendas töötajad

tööle ohutusnõuetele mittevastava ja kasutamiseks ohtliku, tehniliselt mittekorras ning mittekomplektse kaubaliftiga, jättes

samas töötajad töötervishoiu ja -ohutuse alaselt juhendamata. Samuti jättis ta ettevõtte nõukogu informeerimata vajadusest viia

väikekaubalift vastavusse ohutusnõuetega ning vajalikud remonditööd organiseerimata. E. P. rikkus TTOS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja

3; masina ohutuse seaduse § 5 lg 3, § 12 lg 1; Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 "Töövahendi kasutamise

töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded" § 1 lg 1, § 7 lg 9 sellega, et jättis kindlaks määramata isikud, kelle tööülesandeks on

tööohutuse nõuetest kinnipidamise jälgimine igapäevases tööprotsessis ega määranud isikute ringi, kellel on õigus ja vajadus

väikekaubalifti kasutada ega korraldanud töötajatele nõuetekohast väljaõpet kohvikus kasutusel oleva kaubalifti

ekspluateerimiseks. Nimetatud rikkumiste tagajärjel toimus 4. oktoobril 2004 kell 13.25 kohvikus tööõnnetus, mille käigus

vastava väljaõppeta nõudepesija E. K. asetas tööüleannete täitmisel kohviku ülakorrusel asuvasse kaubalifti puhtaid nõusid

samal ajal, kui keldrikorrusel asuvas köögis vajutas vastava väljaõppeta kokk V. M., kellel puudus võimalus kindlalt

kontrollida ega ülakorrusel kedagi lifti juures ei ole, lifti tellimisnuppu. Kaubalift hakkas liikuma ja surus E. K. pea liikuva lifti

vahele. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Tõendeid kogumis hinnates tuli kohus järeldusele, et E. P. jättis tahtlikult täitmata enda kui juhatuse liikme kohustused ja

põhjustas sellega ettevaatamatusest E. K. surma.

2. E. P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas apellatsiooni, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus ja E. P.

KarS § 197 lg 1 järgi õigeks mõista. Kaitsja leidis, et maakohus ei ole järginud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

tõendite hindamise põhimõtteid. Osade tõendite hindamata jätmisega rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses, mis tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse.

3. Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonis väidetud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Samuti ei rahuldanud

ringkonnakohus kaitsja taotlust hinnata ümber maakohtus käsitletud tõendid. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja arusaamaga

kohviku nõukogu liikme (aastatel 1997-2004) U. A. tegevuse mõjust saabunud tagajärge, leides, et tema käitumine ei lükka

ümber E. P. süüdistuse tõendatust. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et lifti väljavahetamine kuulub ettevõtte

igapäevase majandustegevuse hulka ja juhatuse liikmena oli E. P.-l volitus kaubalift remontida. Kuigi E. P. oli remondi

vajadusest teadlik, jättis ta selle tegemata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et õnnetuse toimumise ajal kohvikul tegevjuhti ei

olnud. Kaitsja viited P. R.-i kui väidetava tegevdirektori tegevusele õnnetuse toimumise ajal ei lükka samuti ümber E. P.-le

esitatud süüdistuse tõendatust. E. P. pidi alates 1. oktoobrist 2003, s.o ajast, mil tegevjuhi kohalt lahkus U. A., hoolitsema selle

eest, et Tööinspektsiooni Tartumaa Inspektsiooni 29. septembri 2002. a ettekirjutuse nr 8-11-42/18198-0090 punktis 6 toodud

kaubalifti ohtlikkus saaks likvideeritud. E. P. seda ei teinud ning 4. oktoobril 2004 toimus tööõnnetus, mis lõppes E. K.

surmaga. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et esineb põhjuslik seos E. P. süüdistuses märgitud rikkumiste, s.o

tegevusetuse ja E. K. surma vahel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. E. P. kaitsja S. Must esitas Riigikohtule kassatsiooni, milles taotletakse jätkuvalt E. P. õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et

ringkonnakohtu otsuses puuduvad põhjendused ja rikutud on kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Kassaatori seisukohad on järgmised.

4.1 Kohtute hinnang kuni 1. novembrini 2003 kohviku tegevjuhina töötanud U. A. tegevusele on ebaõige ning tema tööalaste

minetuste eest on tehtud vastutavaks E. P.. Selgitamata välja kohviku nõukogu liikme U. A. ÄS § 327 lg-st 1 ja üldisest hea usu

põhimõttest lähtuvat hoolsuskohustuse täitmist, ei ole võimalik võtta tõsikindlat seisukohta juhatuse liikme E. P. vastutuse

küsimuses.

4.2 Kohtu järeldus, et õnnetuse toimumise ajal ei olnud kohvikul tegevjuhti, on oletuslik ja põhjendamata.

4.3 Samuti on ebaõige järeldus, et E. P.-l oli pädevus otsustada ainuisikuliselt pärast tööinspektsiooni ettekirjutust kaubalifti

väljavahetamise küsimus, ei tulene uuritud tõenditest. See toiming ei kuulunud ettevõtte igapäevase majandustegevuse hulka.

Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid võis juhatuse liige äriühingu põhikirja punktist 4.7 ja ÄS § 306 lg-st

2 tulenevalt teha üksnes äriühingu nõukogu nõusolekul.

4.4 Pole tõendeid selle kohta, et E. K. otsesed töökohustused oleks eeldanud kaubalifti kasutamist. Õnnetuse hetkel kasutas

kannatanu kaubalifti omal algatusel teiste töötajate abistamiseks. Sellest tulenevalt puudub põhjuslik seos E. K. surma ja E. P.-

le etteheidetavate rikkumiste vahel.

5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioonis

esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste tühistamiseks ja E. P. õigeksmõistmiseks.

Kohtud on tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et E. P. tegevusetuse tõttu olid kohvikus tagamata

ohutud töötingimused. See põhjustaski tööõnnetuse, milles hukkus töötaja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 197 lg 1 ja kehtiv KarS § 197 lg 2 näevad ette kriminaalkaristuse töötervishoiu- või

tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimese surm. Nimetatud nõuete eiramine võib

väljenduda kohustuste täielikus eiramises või nende ebatäpses täitmises. See tähendab, et karistatav on nii tegevusetus kui ka

tegevus. E. P. süüdistuses kirjeldatakse tegusid, mis viitavad nii tegevuse kui tegevusetuse tunnustele. Nii on süüdistuses kirjas,

et rikkudes süüdituses loetletud töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, rakendas E. P. töötajad tööle ohutusnõuetele mittevastava

ja kasutamiseks ohtliku, tehniliselt mittekorras ning mittekomplektse kaubaliftiga. Süüdistuses kirjeldatud nõuete rikkumised

seisnevad E. P. poolt oma kohustuste mittetäitmises, s.o tegevusetuses. Süüdistuses märgitud - töötajate tööle rakendamine -

viitab aga aktiivsele teole, s.o tegevusele.

7. Taru Maakohtu otsusest ei nähtu, kas E. P.-le süüksarvatud tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos tuvastati

põhidelikti, s.o tegevusdelikti või sellest oluliselt erineva tuletise, s.o tegevusetusdelikti skeemi järgi. Kohus luges süüdistuses

kirjeldatud rikkumised tõendatuks ja leidis üldsõnaliselt, et nende tagajärjel jäi E. K. peadpidi lifti vahele ning suri. Tartu

Ringkonnakohus märkis, et E. P.-le süüksarvatud rikkumised on toime pandud tegevusetusega, kuid jättis tegevusetusdelikti

tuvastamiseks vajaliku skeemi kontrollimata. Kriminaalkolleegium leiab, et sellisel viisil ei ole võimalik teha tõsikindlaid

järeldusi süüdistatava käitumise vastavusest tegevusetusdelikti karistatavuse eeldustele, see aga võib viia materiaalõiguse

ebaõige kohaldamiseni.

8. Riigikohus on varasemas praktikas asunud seisukohale, et tegevusetusdelikti puhul tuleb süüdistuses ja kohtuotsuses näidata

ja põhistada nõutavat tegu ning selle objektiivset eeldatavust. Erinevalt põhideliktist, kus põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb

näidata, et isiku käitumise äramõtlemisel katkeks tagajärjeni viinud kausaalahel, tuleb tegevusetusdelikti korral põhjuslikkus

tuvastada põhimõtteliselt teisiti. Tegevusetusdelikti puhul tuleb tuvastada hüpoteetiline põhjuslikkus, ehk kas nõutava teo aset

leidmisel jäänuks tagajärg saabumata. Riigikohus on selgitanud, et põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel

tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud,

kui nõutav tegu juurde mõelda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304; 3-1-1-90-06

- RT III 2006, 44, 370; 3-1-1-13-07 - RT III 2007, 24, 195; 3-1-1-4-08 - RT III 2008, 15, 99). Vaadeldavas kriminaalasjas

tehtud kohtuotsused neid küsimusi ei analüüsi. Kohtuotsustest ei selgu samuti, milline konkreetne tegu, milleks E. P.-l oli

õiguslikult kohustatud ja mille toime panemine oli ka objektiivselt võimalik, jäi tal tegemata. Puudub ka põhistatud hinnang

sellele, kas ja kuidas oleks E. P. nõutav käitumine ära hoidnud kannatanu surma. Kohtuotsustes on põhjendamata, miks on õige

E. P.-le kui aktsiaseltsi juhatuse liikmele heita ette korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist ÄS § 315 lg 1 alusel.

9. Ka kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused on kohtuotsustes tuvastatud pealiskaudselt. Kohtud on märkinud, et E. P. jättis

juhatuse liikmena tahtlikult oma kohustused täitmata ja põhjustas sellega ettevaatamatusest kannatanu surma. Põhjendamata on

jäänud, millel selline järeldus põhineb. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas E. P. käitumise vastavuse talle

süüksarvatud süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele, kuid maakohtu otsusest tegelikult sellist kontrolli ei nähtu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maa- ja ringkonnakohtu otsused E. P. süüdistuses KarS § 197 lg 1 järgi on

nõuetekohaselt põhjendamata. Põhjenduste puudumine kohtuotsuses on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtulahendite tühistamise. Kassatsiooni ülejäänud väited tõendite vale

hindamise kohta jätab kriminaalkolleegium tähelepanuta.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tartu Maakohtu 20. novembri

2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2009. a kohtuotsused ning saadab kriminaalasja Tartu Maakohtule uueks

arutamiseks. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg