3-2-1-86-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-09

Määruse kuupäev

Tartu, 17. september 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Taavet Aava hagi Olev Kaldase vastu kinnistule

juurdepääsutee määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

08-11638

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Kaldase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Taavet Aava (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja Olev Kaldas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Asja läbivaatamise kuupäev

7. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11638. Teha

uus määrus, millega jätta rahuldamata Taavet Aava taotlus trahvida Olev Kaldast.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo TAMAR määruskaebuselt 18. mail 2009 tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taavet Aava (hageja) esitas 24. juulil 2007 Harju Maakohtule hagi Olev Kaldase (kostja) vastu,

paludes määrata põllutöömasinate ja autoga liiklemiseks juurdepääsutee hagejale kuuluvale Taaveti

kinnistule üle kostjale kuuluva Tamme kinnistu, kanda juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse

märkus, määrata juurdepääsutee kasutamise tasu ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2009. a otsusega hagi osaliselt. Kohus määras hagejale

sõidukitega, sh põllutöömasinatega viieks aastaks juurdepääsu Taaveti kinnistule üle kostjale kuuluva

Tamme kinnistu vastavalt kohtule esitatud asendiplaanile. Samuti kohustas kohus hagejat juurdepääsu

korras hoidma ja märkis, et juurdepääs tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lisaks kohustas

kohus hagejat maksma aastas 2000 krooni tasu juurdepääsu kasutamise eest ja leidis, et tasu suurus

ning maksmise kohustus tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena.

3. 22. aprillil 2009 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu

otsuse peale.

4. 22. aprillil 2009 saabus Tallinna Ringkonnakohtule ka hageja hagi tagamise taotlus, milles ta palus

reguleerida vaidlusalust õigussuhet selliselt, et määrata hagejale sõidukitega,

sh põllumajandusmasinatega juurdepääs Taaveti kinnistule üle Tamme kinnistu kraavi ja elektriliini

vahelise ala kaudu.

24. aprillil 2009 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hageja hagi tagamise taotluse.

5. 5. mai 2009. a määrusega kohustas Tallinna Ringkonnakohus kostjat taastama Tamme kinnistul

Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a hagi tagamise määrusega piiritletud juurdepääsutee alal

24. aprillil 2009 valitsenud olukord. Kostjal tuli viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

likvideerida omal kulul kõik takistused, mis pärsivad Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009

määruse täitmist. Samuti keelas kohus kostjal teha edaspidi toiminguid, mis takistavad Tallinna

Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a hagi tagamise määruse täitmist. Ringkonnakohus hoiatas kostjat,

et määruse täitmata jätmise korral võib kohus määrata kostjale kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahvi.

6. 15. mail 2009 saabus Tallinna Ringkonnakohtule hageja taotlus määrata kostjale trahv 5. mai

2009. a hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. mai 2009. a määrusega hageja taotluse ja trahvis kostjat

5000 krooniga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg 1 kohaselt võib kohus määrata TsMS-s sätestatud

juhul kuni 50 000 krooni trahvi. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja

muid asjaolusid.

Kostja sai Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2009. a hagi tagamise määruse kätte 7. mail 2009. Kostja

pidi määruse kohaselt taastama Tamme kinnistul Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a hagi

tagamise määrusega piiritletud juurdepääsu alal 24. aprillil 2009 valitsenud olukorra. 5. mai 2009. a

määrus oleks tulnud täita hiljemalt 12. mail 2009. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei olnud

asunud 14. mai 2009. a seisuga 5. mai 2009. a määrust täitma.

Tagamaks 24. aprilli 2009. a ja 5. mai 2009. a hagi tagamise määruste täitmine, tuleb eeltoodu põhjal

määrata kostjale TsMS § 46 lg 1 alusel rahatrahv. Kostjat on 5. mai 2009. a määruses hoiatatud, et

määruse täitmata jätmise korral võib kohus määrata kostjale kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahvi.

Ringkonnakohus pidas esmakordsel trahvimisel trahvi põhjendatud suuruseks 5000 krooni.

TsMS § 46 lg 3 kohaselt ei vabasta kohustuse rikkumise eest määratud rahatrahv kostjat kohustuse

täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib kohus määrata uue trahvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus viidanud ühelegi TsMS normile, mis näeks ette

trahvimist kohtumääruse täitmata jätmise eest. 5. mai 2009. a kohtumäärus ei ole veel jõustunud,

kuna selle peale esitati määruskaebus. Seega ei saanuks 5. mai 2009. a määruse täitmata jätmise eest

trahvi määrata.

9. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja

§ 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha

uus määrus, millega jätta hageja taotlus kostjat trahvida rahuldamata.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul ei olnud alust kostjat trahvida. Ringkonnakohus on valesti

kohaldanud TsMS § 46 lg 1 esimest lauset. Nimetatud lause kohaselt, kui kohtul on TsMS-s

sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 50 000 krooni ulatuses, kui TsMS-s

ei ole ette nähtud teisiti. Selle normi kohaselt on seega trahvi määramise eelduseks TsMS sättes

sisalduv kohtule antud õigus menetlusosalist trahvida, vt nt TsMS § 45 lg 4, § 337. TsMS § 46

viitelise normina kohtule iseseisvat trahvi määramise õigust ei anna. Samuti ei ole TsMS-s sätet, mis

võimaldaks menetlusosalist trahvida hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest.

Seetõttu on ringkonnakohtu määrus ebaõige ning tuleb tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus,

millega jätta hageja taotlus kostja trahvimiseks rahuldamata.

12. Kolleegium märgib, et menetlusosalisel on võimalik hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda

kohtutäituri poole, kes alustab hagi tagamise määruse kui täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1

p 1 kohase täitedokumendi alusel täitemenetlust. Kui lahendist tulenevalt on tegemist sellise

toiminguga, mida saab teha ainult võlgnik (praegusel juhul kostja) ise või kui võlgnik rikub kohustust

teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda (nt hoiduda toimingute tegemisest, mis takistavad

hagi tagamise määruse täitmist), teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja (praegusel

juhul hageja) avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida. Sellisel juhul tulenevad

trahvimäärad ja trahvimise eeldused ning tagajärjed vastavalt TMS § 183 lg-test 2, 3 ja 4. Kolleegium

lisab, et kohtutäituri ülesandeks eelkirjeldatud menetluses on kontrollida faktilist olukorda ja seda

kohtule kirjeldada. See ei võta kohtult kohustust trahvimise eeldusi ka iseseisvalt kontrollida, kui üks

pool nt väidab, et asjaolud on pärast kohtutäituri tehtud kontrolli muutunud. Vajaduse korral võib

selleks korraldada ka vaatluse (TsMS § 290 jj).

Kui lahendist tulenevalt on toimingut võimalik teha ka kolmandal isikul (nt tasandada ülesküntud

juurdepääsutee), võib kohtutäitur TMS § 182 lg 1 kohaselt lubada sissenõudjal teha toiming võlgniku

kulul.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele, et 5. mai 2009. a hagi tagamise määrus ei ole veel jõustunud,

märgib kolleegium järgmist. TsMS § 467 lg 5 kohaselt tuleb kohtumäärus (sh hagi tagamise määrus)

viivitamata täita, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul seadusest ei tulene, et hagi tagamise

määrust ei tule viivitamata täita. Juba hagi tagamise määruse iseloomust tulenevalt tuleb määrus täita

viivitamata, st enne määruse formaalset jõustumist (TsMS § 466 lg 3 esimene lause).

14. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida veel järgmist.

TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises

kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vaadeldaval juhul vaatas hageja taotluse läbi

ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. TsMS § 640 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab

kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist

ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul tegemist

korraldava määrusega TsMS § 640 lg 3 esimese lause tähenduses, mille eesmärgiks on kõige

üldisemalt korraldada menetlust hagiasjas, milles on tehtud mitmeid menetluslikke määrusi.

15. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest OÜ Advokaadibüroo

TAMAR. Kostja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud,

et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo TAMAR.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik