3-3-1-24-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-24-09

Otsuse kuupäev

10. september 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuuri tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-08-1774

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Borissovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Oleg Borissovi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-08-1774 ning Tartu

Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009. a otsus samas asjas. Jätta Oleg Borissovi kaebus Ida

Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata ja tagastada.

Kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Borissov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekitasid ajavahemikul 2. aprillist 2007 kuni

16. aprillini 2007 Narva arestimaja politseiametnikud kaebajale füüsilisi ja moraalseid kannatusi.

Narva arestimajas puudusid Vangistusseaduses sätestatud nõuetele vastavad tingimused. Kaebaja

viibis kambris, kus puudus aken. WC asemel oli auk põrandas ning ei olnud tagatud privaatsus.

Kamber oli must, mööbel vananenud. Kaebajat ei viidud kordagi välja jalutuskäigule. Kaebajale ei

võimaldatud tutvuda iga päev ajalehtedega. Kaebajat, kes oli politseiametnik, peeti kinni koos varem

kohtulikult karistatutega. Arestimajas puudus arst, mistõttu polnud tagatud ka meditsiiniabi.

2. Ida Politseiprefektuuri vastuses kaebusele leiti, et see ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja nõustus, et

ehitustehnilise võimatuse tõttu puudub kambris aken, kuid vajalik valgustus on tagatud

päevavalguslampidega. Kambris olev WC-nurk on piiratud riidega, mis tagab privaatsuse. Kambri

puhtuse eest peab hoolitsema kinnipeetav. Kambris viibimisel oli tagatud O. Borissovi julgeolek.

Arestimajas ei olnud jalutushoovi, mistõttu polnud võimalik tagada vahistatu õigust viibida üks tund

värskes õhus. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et talle ei tagatud meditsiiniabi. Arestimajas on

kinnipeetavate juurdepääs ajalehtedele tagatud. Kaebaja pole esitanud tõendeid või selgitusi selle

kohta, et talle keelduti ajalehti andmast. Kaebusest ei selgu, milles seisnes kaebaja piinamine.

3. Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2008. a otsusega jäeti O. Borissovi kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse kohaselt lubab HKMS § 7 lg 1 esitada kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks

vaid siis, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 alusel tuleb põhjendatud huvi ära

näidata kaebuses. O. Borissov pole seda kohustust täitnud ega ole esitanud mingeid põhjendusi ka

kohtu korduvate nõuete täitmiseks.

Jalutamise võimaluse ning akna puudumisega on küll rikutud kaebaja õigusi, kuid tuvastamiskaebuse

rahuldamiseks sellest ei piisa. Kuivõrd isik kaebuse lahendamise ajal arestimajas ei viibi, saab tema

huvi põhineda üksnes soovil nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse väidetest saab tuletada vaid väärikuse alandamise või tervise kahjustamisest põhjustatud

mittevaralise kahju võimaluse. Jalutushoovi ja akna puudumisest tulenev õiguste rikkumine pole aga

mittevaralise kahju hüvitamise küllaldased alused. Samuti poleks piisav WC kasutamisest tulenev

ebamugavus, kulunud mööbel, väidetav ajalehtede puudumine ja teiste isikutega ühises kambris

hoidmine.

4. Apellatsioonkaebuses taotles O. Borissov Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist. Kaebaja väitel

edastati halduskohtu otsus talle üksnes eesti keeles, millega kohus on apellanti diskrimineerinud keele

ja rahvuse järgi.

5. Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009. a otsusega jäeti Tartu Halduskohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb

tema põhjendatud huvi arestimaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Seega tuli kaebus jätta

rahuldamata, sõltumata kohtu hinnangust arestimajas valitsevatele tingimustele. Ringkonnakohus ei

nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on apellanti diskrimineerinud keele

ja rahvuse tõttu. TsMS § 32 lg 1 kohaselt oli halduskohtul õigus vormistada kohtuotsus eesti keeles.

Kuna tegemist on vabaduses viibiva isikuga, siis on tal võimalik lasta ise tõlkida tema kohta tehtud

otsus talle arusaadavasse keelde.

6. O. Borissovi kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Ida

Politseiprefektuuri politseiametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Ida Politseiprefektuur

vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. O. Borissov on esitanud tuvastamiskaebuse. Tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isiku põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle

toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse

tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on

kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o

edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu

õigusvastasuses. Käesolevas kohtuasjas oli O. Borissovil küll puutumus vaidlustatud toimingutega,

kuid ta ei ole näidanud toimingu õigusvastasuse tuvastamise tähendust eelise või õigusliku kasu

aspektist.

Tartu Halduskohus selgitas 7. oktoobri 2008. a määrusega kaebajale, et tal tuleb esitada HKMS § 10

lg 3 kohane põhjendus selle kohta, milles seisneb tema huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse

tuvastamisel. Samasisulise määruse tegi kohus ka 4. novembril 2008. Vaatamata eelnimetatud

määrustele ei täpsustanud kaebaja oma kaebust põhjendatud huvi osas.

Kolleegium osutab, et juhul, kui kaebusest ei nähtu kaebaja põhjendatud huvi ning kaebaja ei ole

nimetatud puudust kõrvaldanud, tagastab kohus HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse selle esitajale. Selles

asjas asus kohus aga kaebust sisuliselt menetlema. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul

puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks pole näidatud. Veelgi enam, kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et

kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu

poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine. Seetõttu pole asjakohased

kohtuotsuses sisalduvad halduskohtu arutlused võimalikest kahjunõuetest ja nende perspektiividest.

Küll aga peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad

menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks. Need ülesanded on kohus käesoleva kohtuasja

lahendamisel piisavalt täitnud.

8. Eeltoodut silmas pidades ei hinda kolleegium sisuliselt kassatsioonkaebuse väiteid kohtute

järelduste kohta O. Borissovi õiguste rikkumise asjaolude kohta arestimajas.

9. Kuivõrd kohtud on selles asjas käsitlenud O. Borissovi kaebuse sisulisi aspekte, juhib kolleegium

lisaks eelnevale tähelepanu mõnele sellelaadsete kaebustega seonduvale asjaolule. Kinnipidamise ja

vangistuse tingimused sõltuvad muu hulgas ka riigi majanduslikest võimalustest, kuid kolleegiumi

arvates saab õigusvaidlustes majanduslikke võimalusi arvestada kaalumisruumi olemasolul.

Majanduslike faktoritega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide

järgimata jätmist. Hoone ehituslikust eripärast tuleneda võiv akende puudumine kambris,

jalutushoovi või raamatukogu puudumine on küll objektiivsed asjaolud, kuid need ei välista, et

sellistes tingimustes isiku kinnipidamine on õigusvastane. Seejuures ei oma võimaliku kahjunõude

perspektiivide seisukohast määravat tähtsust, kas ja millisel määral on mittenõuetekohased

kinnipidamistingimused tingitud kinnipidamisasutuse personali käitumisest (ja süüst). Isiku õiguste

rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada ka seda, et

kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad,

kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral.

Kolleegium nendib, et käesolevas asjas ei ole rikutud ka O. Borissovi menetlusõigusi.

Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kohtuotsuse vormistamine eesti keeles ja tõlke

puudumine ei ole õigusvastane.

10. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu 9. detsembri otsuse

asjas nr 3-08-2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009. a otsuse samas asjas ning,

juhindudes HKMS § 7 lg-st 1 ja § 11 lg-st 3, jätab HKMS § 72 lg 1 p 3 alusel O. Borissovi kaebuse

Ida Politseiprefektuuri ametnike tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata ja tagastab

kaebuse. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann