3-1-1-59-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-59-09

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 24. juulil 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi A. P. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4 ning § 274 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2009. a määrus

kriminaalasjas nr 1-08-9606

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. P. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. juuli 2009

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada määruskaebemenetlus seoses süüdistatava poolt määruskaebusest loobumisega.

2. Mõista riigituludest OÜ Veljo Viiloli advokaadibüroo kasuks välja kaitsjatasu summas 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15. detsembri 2008. a otsusega tunnistati A. P. süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi ning

karistati vangistusega üheks aastaks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega kolmeks kuuks. KarS

§ 64 lg 1 alusel mõisteti A. P.-le liitkaristuseks vangistus üheks aastaks ja kolmeks kuuks, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati kümne kuu pikkuse vangistuseni. Sellest karistusest arvestati maha kolm päeva kahtlustatavana kinnipidamise aega.

Karistusele liideti Harju Maakohtu 10. septembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - neli kuud vangistust

ja lõplikuks karistuseks mõisteti A. P.-le üks aasta üks kuu ja kakskümmend seitse päeva vangistust.

2. A. P. vaidlustas apellatsioonis maakohtu otsuse karistuse karmuse motiivil. Ta märkis, et soovib alustada uut elu n.ö puhtalt

lehelt. Vastuseks maakohtu etteheitele, et tal on senised rahalised karistused tasumata, märkis apellant, et neid ei saagi

aegumise tõttu enam temalt sisse nõuda. A. P. märkis veel, et ta püüab vabaneda narkosõltuvusest. Tema hinnangul tuleks jätta

sundraha ja advokaaditasu riigi kanda ja seda taaskord seoses sooviga alustada uut elu puhta lehena.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2009. a määrusega jäeti apellatsioon KrMS § 326 lg 2 alusel ilmse põhjendamatuse

tõttu läbi vaatamata.

4. Tallinna Ringkonnakohtu eelnimetatud määruse ja selle tõlke ärakirja sai A. P. kätte 13. veebruaril 2009. a.

5. A. P. teavitas 19. veebruaril 2009. a ringkonnakohut soovist kasutada kaitsja abi põhjendusega, et ta tahab vaidlustada

Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2009. a määrust Riigikohtus.

6. Tallinna Ringkonnakohus saatis 20. veebruaril 2009. a A. P. taotluse edasi vandeadvokaat Veljo Viilolile, kes osales

eelnevalt kriminaalmenetluses A. P. määratud kaitsjana.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. A. P. kaitsja vandeadvokaat V. Viilol esitas 9. märtsil 2009. a Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2009. a määruse peale

määruskaebuse. Kaitsja taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja läbivaatamist ringkonnakohtus. Kaitsja märkis, et ta sai

ringkonnakohtu poolt 20. veebruaril saadetud teate kätte 25. veebruaril 2009. a ning et Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari

2009. a määruse ärakirja sai ta allkirja vastu kätte alles 2. märtsil 2009. a

8. A. P. esitas 9. märtsil 2009 taotluse määruskaebusest loobumiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Tulenevalt KrMS § 317 lg 1 kolmandas lauses sätestatust saadab kohus kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei

võtnud osa selle kuulutamisest. KrMS § 343 lg-s 3 sätestatu mõtte kohaselt kehtib eelnimetatud kohustus ka ringkonnakohtu

lahendite suhtes. Arvestades seda, et kohtumenetluse pooleks on ka kaitsja (KrMS § 17 lg 1), pidi Tallinna Ringkonnakohus

saatma 9. veebruari 2009. a määruse koopia ka A. P. määratud kaitsjale vandeadvokaat V.Viilolile, sest tulenevalt KrMS § 45

lg-st 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise

lõpuni.

10. A. P. kaitsja vandeadvokaat V.Viilol sai Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2009. a määruse koopia kätte 2. märtsil

2009. a ja KrMS § 387 lg 1 alusel oli ta sellest kuupäevast alates 10 päeva jooksul õigustatud seda määruskaebe korras

vaidlustama. Seega tuleb A. P. kaitsja vandeadvokaat V.Viiloli poolt 9. märtsil 2009. a esitatud määruskaebus lugeda

tähtaegselt esitatuks.

11. Arvestades seda, et A. P. loobus 9. märtsil 2009 esitatud määruskaebusest ning et Riigikohtu arvates puuduvad KrMS § 358

lg-s 5 nimetatud asjaolud, tuleb kooskõlas KrMS § 358 lg-s 4 ning § 390 lg-s 1sätestatuga määruskaebemenetlus lõpetada.

12. Kaitsja esitas koos määruskaebusega taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigi õigusabi eest summas 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) krooni. Tulenevalt JM 26. 01. 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1

tuleb taotlus rahuldada.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg