3-2-1-73-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-73-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ Multivara Transport hagi Peri AS-i vastu 38 373 krooni

60 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-1571

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Multivara Transport kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

38 373 krooni 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Multivara Transport (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja Peri AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Aivar Raudsik

Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-1571 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Multivara Transport kassatsioonkaebuselt 23. märtsil 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Multivara Transport (edaspidi hageja) esitas 10. jaanuaril 2007 Harju Maakohtule Peri AS-i

(edaspidi kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

19 186 krooni 80 senti ja viivise põhivõla ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. novembril 2004 lumekoristustööde lepingu

(edaspidi leping), mille alusel hageja osutas kostjale lumekoristusteenust. Tehtud töö eest esitas

hageja kostjale 31. märtsil 2005 arve 14 525 krooni 80 sendi saamiseks tähtajaga 14. aprill 2005 ja

29. aprillil 2005 arve 4661 krooni saamiseks tähtajaga 9. mai 2005. Kostja ei ole arveid tasunud.

Hageja pidas kostjaga arvete tasumise üle läbirääkimisi, mille käigus esitas kostja hagejale

vastuväite, et tal on hageja vastu nõue, mis ületab hageja nõuet kostja vastu. Hageja kostja nõuet ei

tunnista. Kostja ei ole asunud oma väidetavat nõuet sisse nõudma ega ole seda ka tõendanud. Hageja

nõutav viivisemäär ei tulene lepingust, kuid viivist tuleb sellises määras tasuda seetõttu, et hageja

esitatud arved näevad ette viivise tasumist sellises suuruses ning kostja ei ole arvetele kunagi vastu

vaielnud. Hageja on viivisemäära alandanud, mistõttu see ei ole ebamõistlikult suur.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on esitanud hageja tasunõude vastu võlaõigusseaduse (VÕS) §-

dest 110 ja 111 tuleneva vastuväite. Hageja kasutas oma lepingulise kohustuse täitmisel

OÜ STALBERT (edaspidi alltöövõtja) töötajat Artjom Sibanovi (edaspidi alltöövõtja töötaja).

Alltöövõtja töötaja viibis kostja territooriumil, kuna täitis hageja volitusel hageja ja kostja lepingut.

Lumekoristustööde ajal tekitas alltöövõtja töötaja kostjale varalist kahju 192 275 krooni 74 senti.

4. mail 2005 allkirjastas alltöövõtja töötaja võlakirja, millega tunnistas kahju tekitamist. Kohtuistungi

toimumise ajaks on ta kostjale hüvitanud 9000 krooni. Hageja alltöövõtja rikkus VÕS § 23 lg 1 p-s 4

sätestatud kaitsekohustust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 alusel vastutab hageja

tema käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. VÕS § 1054 lg 2 järgi oleks õiguslik tagajärg

sama ka siis, kui hageja ja kostja lepingu eesmärgiks ei oleks varguse vältimine. Kostja on

kohtuväliselt korduvalt nõudnud hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole kahju hüvitanud.

Hagiavaldusele esitatud vastuses esitas kostja hagejale nõuete tasaarvestamise avalduse. Samuti esitas

kostja vastuväite hageja viivisenõudele ja palus seda vähendada, leides, et lepingust ei tulene sellist

viivisemäära ning see on ebamõistlikult suur.

3. Harju Maakohus jättis 26. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid lumekoristustööde

lepingu ja et hagejal tekkis kostja vastu lepingust tulenev tasu nõue. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

hageja kasutas oma kohustuste täitmisel alltöövõtjat, kes kasutas omakorda kohustuste täitmisel oma

töötajat, kes tekitas kostjale kahju 192 275 krooni 74 senti. Kohtuistungi toimumise ajaks on sellest

kostjale tasutud 9000 krooni.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja peab vastutama selle isiku tekitatud kahju eest, keda hageja

alltöövõtja oma kohustuste täitmisel kasutas, ning kas asjas kohaldub TsÜS § 132 või VÕS § 1054.

TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui

ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud

on seotud selle kohustuse täitmisega. Hagejal olid kostja vastu lepingust tulenevad kohustused, mille

täitmisel ta kasutas alltöövõtjat. Seega vastutab hageja alltöövõtja käitumise ja temast tulenevate

asjaolude eest. Kuivõrd alltöövõtja alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitis alltöövõtja töötaja,

vastutab alltöövõtja oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Hageja vastutab

alltöövõtja töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest juhul, kui ka muud eeldused on

täidetud. Selle isiku käitumine või asjaolud, millest tulenevat vastutust omistatakse, peavad olema

seotud selle kohustuse täitmisega, milleks seda isikut kasutati. Kostja viidatud võlaõigusseadusest

tulenevat kaitsekohustust tuleb käsitleda kitsendavalt. See hõlmab eelkõige üksnes lepingust

tulenevaid, lepingule omaseid kohustusi, et neid kohustusi täidetaks hoolikalt ja et kohustuste

täitmisest ei tekiks lepingu pooltele kahju. Lumekoristustööde lepingus lepivad pooled kokku

eelkõige lume koristamises, mitte vara säilitamises ega varastamisest hoidumises. Seega ei kohaldu

asjas TsÜS § 132 lg 2.

VÕS § 1054 lg 2 järgi vastutab isik teise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud

kahju eest, kui ta kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel ja kahju tekitati või sai võimalikuks

selle kohustuse täitmise tõttu. Hageja kasutas oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisel alltöövõtja

töötajat. Territoorium, kus lepingu järgi lund koristati ja millelt asjade varastamisega kostjale kahju

tekitati, oli tarastatud ja valvatud. Sellele oli võimalik juurde pääseda üksnes lumekoristustööde

tegemiseks. Seega sai kahju tekitamine võimalikuks kohustuse täitmise tõttu ning on täidetud

VÕS § 1054 kohaldamise teine eeldus. Seetõttu vastutab hageja alltöövõtja töötaja tegevuse eest nagu

enda tegevuse eest. Pooled ei vaidle selle üle, et alltöövõtja töötaja tegevuses olid täidetud kõik

deliktikoosseisu tunnused, sh süü ning VÕS § 1054 lg 2 alusel omistatakse alltöövõtja töötaja süü ka

hagejale. Seejuures ei ole oluline, et hageja ei ole varguses süüdi. Hageja vastutab alltöövõtja töötaja

poolt kostjale tekitatud 197 275 krooni 74 sendi suuruse kahju eest.

Asjaolu, et alltöövõtja töötaja võis võtta endale täielikult kogu vastutuse tekkinud kahju eest, ei

vabasta hagejat vastutusest. Alltöövõtja töötaja tahteavalduse (võlakirja) õiguslikuks tagajärjeks ei

saanud olla hageja vastutuse lõppemine kolmanda isiku ees. Hageja vastutus võiks lõppeda juhul, kui

kohustus oleks täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale on hüvitatud üksnes 9000 krooni.

Seetõttu jättis maakohus hageja põhinõude rahuldamata.

Kostja esitas hagejale 16. veebruaril 2007 tasaarvestamise avalduse. Kuna mõlema poole kohustused

on muutunud sissenõutavaks, on hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu tasaarvestuse tagajärjel

lõppenud. Kostjal oli õigus keelduda lumekoristustööde arve maksmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, sest

tal oli hageja vastu kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue ning poolte vahel esines kohane seos

VÕS § 110 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole hagejal lisaks põhinõudele ka viivise nõuet.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada.

Hageja arvates kohaldas maakohus valesti VÕS § 1054 lg-t 2. Selle sätte kohaldamise eelduseks on

asjaolu, et teenuse osutaja tekitab õigusvastase teoga kahju isikule, kellega teenuse tellija ei ole

lepingulises suhtes. Lisaks õigusvastasusele tuleb VÕS § 1054 lg 2 kohaldamiseks tuvastada kahju

tekitaja süü. Praegusel juhul ei ole VÕS § 1054 kohaldamise eeldused täidetud, mistõttu ei saa

hagejale omistada alltöövõtja töötaja tegevusest tulenevat vastutust. Lisaks ei ole kohus välja

selgitanud asjaolu, kuidas sai lepingu täitmise tõttu võimalikuks kahju tekitamine kui VÕS § 1054

lg 2 kohaldamise eeldus.

Hageja täitis lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt ning kostjal ei ole alust keelduda oma

kohustuste täitmisest. Kostja on esitanud alltöövõtja töötaja võlakirja, millega viimane kinnitas kahju

tekitamist kostjale. Kostja on kinnitanud, et alltöövõtja töötaja on asunud kohustust täitma. Kostja

keeldumine kohustuse täitmisest ei ole heauskne. Kuna kostjal ei ole õigust teha tasaarvestust ja

keelduda täitmisest, tuleb temalt välja mõista ka hagiavalduses märgitud viivis kohustuse täitmisega

viivitamise eest.

17. veebruaril 2009 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse, milles palus võtta dokumentaalse

tõendina vastu Põhja Politseiprefektuuri 16. mai 2007. a määrus. Määruse kohaselt on

kriminaalmenetluses tõendatud, et alltöövõtja töötaja varastas kostjale kuuluvat vara üksnes

10 311 krooni 95 sendi eest, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus seda summat ületavas osas lõpetada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. veebruari 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldub asjas VÕS § 1054, mille 2. lõike kohaselt vastutab isik,

kes kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest

nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse

täitmise tõttu. Maakohus on tuvastanud, et hageja alltöövõtja töötajal oli kostja tarastatud ja valvatud

territooriumile juurdepääs üksnes lumekoristustööde tõttu. Seega ei ole õige hageja väide, et

maakohus jättis kontrollimata asjaolu, kuidas sai kostjale kahju tekitamine võimalikuks

lumekoristustööde tegemisel. Tõendatud ei ole, et alltöövõtja töötajal oli kostja territooriumile

juurdepääs muudel, st hageja kohustusest sõltumatutel asjaoludel.

Maakohus kontrollis hageja vastutuse tuvastamisel delikti üldkoosseisu alusel VÕS § 1054 lg 2

kohaldamise eeldusi. Pooled ei vaidle selle üle, et alltöövõtja töötaja on süüdi kostjale kahju

tekitamises. Tõendada ei tule, et isik, kellele vastutus omistatakse (hageja), oleks ise varguse

toimepanemises süüdi. Hageja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 1054 lg-s 2 sätestatu

ega selle normi eesmärgiga. Maakohus on kontrollinud VÕS § 1054 lg 2 kohaldamise eeldusi

(alltöövõtja kasutamine lepingust tuleneva kohustuse täitmisel, kahju tekitamise võimaluse tekkimine

kohustuse täitmise tõttu ja hageja alltöövõtja töötaja süü) ning leidnud põhjendatult, et hageja

vastutab oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Kui hageja

kasutab oma lepinguliste kohustuste täitmisel teist isikut, võtab ta sellega endale võimaliku riski ja

vastutuse ka selle isiku kohustuse täitmisel teisele poolele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

eest.

Maakohus on õigesti tunnustanud kostja õigust tasaarvestada oma nõue hageja nõudega, mistõttu

lõppes hageja nõue kostja vastu.

Samuti on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja viivisenõude. VÕS § 110 lg 1 järgi võib

võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks

muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku

kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused

tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast

majanduslikust või ajalisest seosest. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli hageja vastu

sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue ja et poolte vastastikuste nõuete ja kohustuste vahel

oli lumekoristustööde lepingust tulenev seos.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 1054 lg-t 2. Asjas ei ole tuvastatud

õigusvastasust ega hageja või tema alltöövõtja töötaja süüd, mistõttu ei ole täidetud selle sätte

kohaldamise eeldused ning hagejale ei saa omistada tema alltöövõtja töötaja vastutust.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 436 lg-t 1, sest ei arvestanud ega hinnanud kõiki hageja tõendeid ja väiteid. Samuti rikkus

ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatut, kuna ei arvestanud hageja väidet, et VÕS § 1054 lg 2

kohaldamise eeldused on täitmata, ning ei põhjendanud, miks see väide tuleb jätta tähelepanuta.

Ringkonnakohus ei arvestanud dokumentaalse tõendina hageja esitatud kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määrust, mille kohaselt asus prokuratuur seisukohale, et kriminaalmenetluses on

tõendatud, et hageja alltöövõtja töötaja varastas kostja vara üksnes 10 311 krooni 95 sendi väärtuses.

Esitatud tõend kinnitab, et ülejäänud osas on alltöövõtja töötaja süü tõendamata.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja arvates on kohtud õigesti kohaldanud VÕS § 1054 lg-t 2, kontrollides selle sätte kohaldamise

eeldusi ning leides, et hageja vastutab oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud

kahju eest. Maakohus on tuvastanud kahju tekitanud isiku süü. Põhjendatud on kohtute seisukoht, et

VÕS § 1054 lg 2 kohaldamisel ei ole vaja tõendada isiku süüd, kellele vastutus omistatakse.

Ringkonnakohus on vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tühistada

TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

10. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes selle üle, et hageja kasutas kostjaga sõlmitud

lumekoristustööde lepingu täitmisel alltöövõtjat, kes omakorda kasutas enda kohustuste täitmisel oma

töötajat, ning et alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja

vastutab kostja ees alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest ja kui vastutab, siis kas on tuvastatud kõik

vastutuse eelduse asjaolud, sh kahju suurus.

11. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei kohaldu TsÜS § 132, mis reguleerib teise isiku vastutust

lepingulises suhtes (vt Riigikohtu 5. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-05, p 15).

TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui

ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud

on seotud selle kohustuse täitmisega. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et TsÜS § 132 lg-st 2

tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste

täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste

lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine.

12. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud

VÕS §-s 1054. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta

selle paragrahvi 1. lõike kohaselt selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda

tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Praeguses

vaidluses reguleerib nimetatud säte hageja alltöövõtja ja kostja vahelist suhet. Alltöövõtja vastutaks

kostja ees oma töötaja tekitatud kahju eest, kui töötaja vastutaks kostjale tekitatud kahju eest

VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi.

Hageja võib vastutada kostja ees oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2 järgi.

Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta VÕS § 1054 lg 2 järgi selle isiku

poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju

tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. VÕS § 1054 lg 2 kohaldamise tingimuseks

on praegusel juhul sama paragrahvi 1. lõikest tuleneva vastutuse eelduste tuvastamine. Seega tuli

VÕS § 1054 lg-st 2 tuleneva hageja vastutuse kohaldamiseks teha kindlaks, kas hageja alltöövõtja

vastutab kostja ees VÕS § 1054 lg 1 alusel.

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus nõustus vääralt maakohtuga, et pooled ei vaidle selle üle, et

hageja alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju 192 275 krooni 74 senti ning et töötaja tunnistas oma

kohustust ja on asunud seda täitma. Kolleegium märgib, et maakohtu otsuses märgitu: "Pooled ei

vaidle selle üle, et A. Sibanov tekitas kostjale kahju summas 192 275 krooni ja 74 senti" ei luba

põhjendada selle asjaolu tõendamist. Kohtud on ekslikult samastanud töötaja kohustuse tunnistamise

poole omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Kohtud rikkusid TsMS § 231 lg-t 2, mille kohaselt

poole faktilise asjaolu kohta esitatud väidet ei ole vaja tõendada, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud

kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega on omaksvõtt

kõnealuse sätte tähenduses üksnes poole nõustumine vastaspoole väitega. Kohtud ei ole tuvastanud,

et hageja oleks alltöövõtja töötaja tekitatud kahju TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud ringkonnakohtule taotluse võtta dokumentaalse

tõendina vastu Põhja Politseiprefektuuri määrus kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta, millest

nähtub, et tõendatud ei ole alltöövõtja töötaja süü kostjale kahju tekitamises 186 963 krooni 79 sendi

ulatuses (tlk-d 61-65). Ringkonnakohus võttis esitatu vastu, kuid on jätnud sellele otsuses hinnangu

andmata ja ei ole põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei arvesta. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu

otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatule.

14. Õige on kohtute järeldus, et hagejat ei vabasta vastutusest asjaolu, et alltöövõtja töötaja võttis

endale täielikult kogu vastutuse kostjale tekkinud kahju eest. Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja

vastutab alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest (vt käesoleva otsuse p 12), ei mõjuta see hageja kui

kahju tekitamise eest hageja alltöövõtja ja tema töötajaga solidaarselt vastutava isiku (VÕS § 137 lg

1) õigust esitada vastuväiteid kahjuhüvitise nõudele.

15. Kolleegium leiab, et kuna kohtud jätsid tuvastamata hageja alltöövõtja töötaja tekitatud kahju

summa, s.o kostja tasaarvestatava nõude ning ringkonnakohus võttis hageja esitatud dokumendi

vastu, kuid jättis selle hindamata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas kostjale on tekitatud kahju, mille eest võib

hageja vastutada VÕS § 1054 lg 2 alusel (vt käesoleva otsuse p 12). Selleks tuleb TsMS § 652 lg 3

p 2 alusel hinnata mh hageja esitatud tõendit, andes kostjale kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 9 võimaluse

esitada sellele vastuväiteid.

Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju, peab kohus lisaks

tegema kindlaks, kas esinevad muud hageja alltöövõtja töötaja deliktilise vastutuse eeldused, s.o

põhjuslik seos, õigusvastasus ja süü. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

VÕS § 1054 lg 2 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada hageja enda süüd kahju tekitamises.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu