3-2-1-43-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-43-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Vjatðeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-9067

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Delfi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

5000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vjatðeslav Leedo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja AS Delfi (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Villu Otsmann

Asja läbivaatamise kuupäev

13. aprill 2009. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper, kostja esindaja

vandeadvokaat Villu Otsmann. Istungit protokollis Ragne

Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Muuta ja täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a otsust tsiviilasjas nr 2-

06-9067 osaliselt õigusliku põhjenduse osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatðeslav Leedo (hageja) esitas 17. aprillil 2006. a Harju Maakohtule hagi AS Delfi vastu, milles

palus kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt avaldas kostja peetav internetiportaal "Delfi" 24. jaanuaril

2006. a artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi." Kostja võimaldab internetiportaali külastajatel

artikleid kommenteerida. Vaidlusalusel artiklil oli 185 kommentaari, millest 20 rikuvad hageja

isiklikke õigusi, alandades hageja au ning inimväärikust. Kostja kõrvaldas need kommentaarid pärast

hageja 9. märtsi 2006. a kirja. Kommentaaride hulgas on otseseid ja tõsiseid ähvardusi hageja isiku

pihta. Kommentaarid põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust jne.

Hagejal tuli taluda pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis. Hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et iga hagiavalduses väljatoodud kommentaari avaldamine on

eraldi õigusvastane ja õigustab hageja nõuet kostja vastu.

Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab

avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Seega on kostja võlaõigusseaduse

sätete järgi kommentaaride avaldaja ja vastutab nende avaldamise tagajärgede eest. Kostja saab

portaali haldajana kontrollida kommentaaride avaldamist ning neid kõrvaldada. Kostja on valinud aga

kulude kokkuhoiu tõttu tehnilise lahenduse, mille kohaselt tehakse vaid kommentaaride

automatiseeritud eelkontrolli. Kostja peab arvestama, et anonüümsete kommentaaride avaldamine

põhjustab suurel hulgal isikute õiguste rikkumisi. Kostja ei ole võtnud tarvitusele mõistlikke

abinõusid kolmandate isikute õiguste rikkumise vältimiseks ning saab seeläbi varalist kasu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tehnilise lahenduse kohaselt salvestuvad kasutajate lisatud

kommentaarid automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma kostja kontrolli või tsensuurita ning

on seeläbi kättesaadavad kõigile portaali külastajatele. Kasutamistingimuste kindlaksmääramiseks

pani kostja portaali üles kasutajatele nähtava teksti, märkides, et ta võimaldab avaldada

kommentaare, et avaldajaks on kommentaaride autor, et kommentaare ei toimetata ning et keelatud

on kirjutada kommentaare, mis ei vasta heale tavale. Kommenteerimisteenus ei ole vältimatu või

ainus konkurentsieelis kogu portaalile ega ka olulisem osa kostja majandustegevusest.

Kommenteerijad jäävad oma arvamuse avaldamisel küll anonüümseks, kuid nende isikud on

võimalik kindlaks teha. Portaalipidajad ning traditsiooniline ajakirjandus on seisukohal, et

kommentaaride kirjutajad on ka kommentaaride avaldajad ja nende eest vastutajad. Kostja ei ole

avaldanud sõnaselget tahet avalikustada etteheidetavad väärtushinnangud. Samuti ei ole kostja teinud

ühtegi tegu, millest võiks järeldada tahet need avalikustada. Valiku, kas kommentaar avaldada või

mitte, teeb selle autor. Kostja pakutava teenuse olemusest tulenevalt ei allu kommentaari autor

mingilgi viisil kostja kontrollile. Seadusest ei tulene, et internetikommentaaride toimetamata jätmine

tähendab kommentaaridega nõustumist ning tahteavaldust need avalikustada. Seadusest ega üldisest

käibekohustusest ei tulene kostjale kohustust kommentaare toimetada.

Hagejal on valitsev mõju avalikku veoteenust osutavas äriühingus, mis lõhkus mandri ja saarte vahele

plaanitava jäätee. Teda häirib ca 10% kommentaaridest. Sellises olukorras isik on üldjuhul

kohustatud taluma nii ründavat kui ka ðokeerivat sõnavalikut. Nimetatud kommentaaride hulka ei saa

pidada ebatavaliseks käibeolukorraks, mis võiks hagejat häirida. Kommentaaride otsene kontekst on

ettevõtja kui avaliku teenuse osutaja tegevus avalikus küsimuses ning need ei puuduta hageja

isiklikku au ja head nime, isegi kui hageja nii tunneb. Ükski n-ö ähvardav kommentaar ei ole

mõistliku isiku seisukohast tõsiseltvõetav. Kommentaarid on ilmselgelt sarkastilised. Isikul on

vabadus valida väljendusvormiks ka argikeel, samuti on osa keelest vandesõnad ja vulgaarsed

väljendid. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa käibekohustus olla midagi sellist, mida isikult

mõistlikult oodata ei saa. Isikult ei saa oodata piiramatu hulga reaalajas antavate kommentaaride

sisulist kontrolli. Kommentaarid saadavad sõnumi üldsusele, mitte kostjale. Kuni sõnum ei ole

üldsuseni jõudnud, on see sõnumisaladusega kaitstud ning kostjal ei ole õigust sellesse sekkuda.

Selleks, et kindlustada kaitse reaalajas jälgimise vastu ning aidata kaasa info liikumisele ja

arvamusvabadusele, peab austama internetikasutajate tahet mitte avalikustada nende identiteeti.

Kostja on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kommenteerimisteenuse olemust muutmata hoida ära

võimalik kahju tekkimine. Kostja on keelanud avaldada nn halbu kommentaare, on palunud sisestada

kommenteerijal oma nimi ja e-aadress, kasutab tehnilist lahendust, et roppude sõnatüvede kasutamine

välistatakse automaatselt, ja kutsub üles teavitama halvast kommentaarist ning kõrvaldab selle. Seega

kostja ei ole süüdi. Ta ei ole teadlik teabe sisust ega sellest, et väidetavalt teotatakse hageja au. Kostja

kõrvaldas teabe kohe kui hageja teatas, et see teda häirib. Kostja on järginud seadusest tulenevat

hoolsuskohustust. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju.

3. Harju Maakohus jättis 25. juuni 2007. a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 22. oktoobri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja samale kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu

tsiviilkolleegium jättis 21. jaanuari 2008. a määrusega menetlusse võtmata.

4. Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2008. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

5000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Maakohus leidis ringkonnakohtu suunisest juhindudes, et asjas kohalduvad võlaõigusseaduse sätted

ning kohaldada ei tule infoühiskonna teenuse seadust. Kostja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada

delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning

põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), samuti teo õigusvastasus ja süü.

Kostjale tuleb ette heita tegevusetust, mille eest vastutuse võtmise eelduseks on seadusest või üldisest

käibekohustusest tulenev kostja kohustus tegutseda. Üldiseks käibekohustuseks on ka tegutsemine

oma õiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud

kahjustada oma tegevusega teisi isikuid. Kostja on loonud ning teinud avalikkusele kättesaadavaks

võimaluse avaldada oma internetileheküljel kommentaare. Kostja kasutatavad meetmed (teate

ülesriputamine, et kostja võimaldab avaldada kommentaare, et avaldajaks on kommentaaride autor

ning kommentaare ei toimetata ning et keelatud on kirjutada kommentaare, mis ei vasta heale tavale

ning kostjal on õigus need kustutada; süsteemi loomine, mille abil palutakse teatada halvast

kommentaarist) ei kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi ning ei võimalda järeldada, et kostja tegutseks

oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Eesti kohtupraktikas ei ole kujundatud

seisukohta internetiportaali pidaja vastutusest kommentaaride avaldamise eest. Saksamaa

kohtupraktikas on viimastel aastatel asutud seisukohale, et portaalipidaja kannab vastutust nii

anonüümsete kui ka avaldajana identifitseeritavate kommenteerijate avaldatu eest (BGH VI ZR

101/06, 27.03.2007). Kostjat tuleb käsitada kommentaaride avaldajana. Nimetatut ei välista kostja

portaali koduleheküljele üles pandud teade, et kostja ei vastuta avaldatud kommentaaride sisu eest.

Nimetatut ei välista ka teiste väljaannete sellekohased avaldused võrgulehekülgedel, samuti erinevate

ajakirjandusväljaannete ja pressinõukogu sõlmitud koostöökokkulepe. Kostjat saab lugeda

kommentaari avaldajaks ka juhul, kui anonüümseks jääda sooviva kommentaatori isik on hagejale

teada.

Hageja saab põhistada temale tekkinud mittevaralist kahju. Usutavad on hageja väited, et

kommentaarid põhjustasid talle negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust ning töövõime

langust, mille tõttu jäi sõlmimata lepinguid. Hageja ei pöördunud arsti ega psühholoogi poole, kuid ta

ei olnud suuteline osalema kokkulepitud kohtumistel. Hageja ei saanud mitu ööd magada, kui

kommentaarides kutsuti üles teda tapma. Samuti tajusid hageja lapsed ja lapselapsed kommentaare

ähvardusena. Mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja tegevust.

Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku

õiguse rikkumise tagajärge ! muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole

võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud

tähenduses tõendada ühegi tõendiga.

Hingeliste kannatuste eeldamise tõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos ilmunud

kommentaaridega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4).

VÕS § 1045 järgi on kahju õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega. Au

teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Isiku au teotamine, muu hulgas väärtushinnanguga, mis

ei ole kohane, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Nimetatud sättes märgitud teo liigi juures on peetud

silmas isikuõiguste kaitse sfääre (individuaal-, privaat- ja intiimsfäär), aga samuti seda, kas tegemist

on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga. Meediaväljaande puhul tuleb arvestada ka selle

leviku ulatusega. Hageja esiletoodud kommentaaridest saab järeldada, et need viitavad korduvalt

hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele võimetele ja iseloomuomadustele, nagu rahaahnus,

omakasupüüdlikkus, kartmatus karistuste ees ehk ülbus, tühisus, mis on sõnastatud ebakohaste

väärtushinnangutena. Kommentaaride eesmärgiks on riivata hageja au ja väärikustunnet, teda

alandada ja teotada. Kommentaarid riivavad ka hageja mainet, kahjustades hageja reputatsiooni

avalike hinnangutega meediakanali kaudu üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Meediaväljaande

vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta.

Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus. Põhiseaduse (PS) § 45 teine lause

kehtestab võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest. Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda ühelt poolt

kannatanu üldisi isikuõigusi (õigus inimväärikusele (PS § 10)) ja teiselt poolt meediaväljaande

väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb

uurida rikkumise raskust. Vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas

kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kommentaaride

väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm

kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kommentaarides ei

diskuteerita enam teema üle, vaid solvatakse lihtsalt massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on

õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud

põhjustel ei olnud hageja au teotamine õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja

selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega.

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kostja on püüdnud

tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid (halvast kommentaarist teatamise ja

kommentaaride eemaldamise võimaluse loomine, tehnilise lahenduse rakendamine, mis välistab

automaatselt vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, halvast kommentaarist teatamisele üleskutsumine).

Need katsed on jäänud siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt

kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal

ei ole võimalik mõistliku aja jooksul pärast kommentaaride ilmumist neid tsenseerida, et eemaldada

inimväärikust alandavad kommentaarid.

Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest,

eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu,

seda õigustab. Hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud

ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress lähedaste tajutud hirmu tõttu. Rikkumine oli raske,

sest kommentaaride sisu oli räige, kommentaarid avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja

need rippusid üleval 24. jaanuarist kuni 9. märtsini 2006. a. Õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud

määrasid arvestav hüvitis on 5000 krooni.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel korrata. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1

võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu

tuvastatud asjaolud.

Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et kostjale saab ette heita tegevusetust, st et kostja

lasi kommentaatoritel avaldada hageja au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi,

neid enne kontrollimata või ilmumise järel kõrvaldamata. Kostja kohustus tegutseda tuleneb kas

seadusest või ka üldisest käibekohustusest võtta tarvitusele piisavad abinõud, vältimaks hageja

isiklike õiguste rikkumist. Käibekohustuse üldisest mõistest tuleneb, et igaüks, kes loob käibes

ohuallika, millest võib äratuntaval viisil tekkida oht kolmandate isikute õiguste kahjustamiseks, on

kohustatud võtma tarvitusele mõistlikke abinõusid õiguste kahjustamise vältimiseks. Maakohus leidis

õigesti, et kostja loodud tehniline lahendus, mille abil halb kommentaar kõrvaldatakse pärast sellest

teatamist, ei taga üldiste isikuõiguste piisavat kaitset. Kuivõrd kostja võimaldab avaldada

kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on ta VÕS § 1047 lg 1 tähenduses

kommentaaride avaldajaks ja vastutab seega nende avaldamise tagajärgede eest. Kostja kui portaali

haldaja võimuses on kontrollida kommentaaride avaldamist, samuti neid kõrvaldada.

Kostja vastutus kommentaaride avaldamise eest ei tähenda väljendusvabaduse ebaseaduslikku

piiramist ega põhiseaduse põhimõtetega vastuolus oleva tsensuuri rakendamist. Kostja tuginemine

tema enda väljendusvabaduse rikkumisele näitab, et ta peab ennast kommentaaride avaldajaks. Kui

kostja peaks kommentaaride avaldajaks kommentaatoreid, ei saaks ta tugineda väljendusvabadusele,

mis kuulub kommenteerijatele. Hageja isikuõigusi riivavate õigusvastase sisuga kommentaaride

kõrvaldamine ei ole kommentaatorite arvamusvabadusse sekkumine. Riigikohtu seisukoha järgi saab

kõige vähem piirata inimväärikust kui kompleksset põhiõigust. Kostja, riivates kommentaaride

avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et

riive on proportsionaalne.

Maakohus sisustas õigesti kostjal lasuva käibekohustuse ja selgitas kostjale sellest tulenevaid

tegevuskriteeriume. Kostja vastutuse tuvastamiseks ei pidanud maakohus välja tooma, milliseid

meetmeid peab kostja kolmandate isikute õiguste tõhusa kaitse tagamiseks rakendama. Maakohtu

otsusest ei tulene järeldust, et kostja peaks oma käibekohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tegema

eelkontrolli. Eelkontrollist loobumise korral pidanuks kostja siiski looma muu efektiivse süsteemi,

mis tagaks õigusvastase sisuga kommentaaride internetiportaalist võimalikult kiire kõrvaldamise.

Ebaõige ja hea usu põhimõtte vastane oleks aga kommentaaride jälgimise kohustuse panemine

võimalikule kannatanule. Maakohus pidi kontrollima üksnes seda, kas kostja tegelikult rakendatavad

meetmed olid käibekohustuse täitmiseks piisavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja

rakendatavad meetmed ei taga üldiste isikuõiguste piisavat kaitset ega võimalda väita, et kostja

tegutseks oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohus on oma järeldust

põhjendanud.

Maakohus järgis kommentaaride õigusvastasuse tuvastamisel VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud

vastastikuste huvide ja hüvede kaalumise kohustust ja põhjendas oma järeldusi. Arvestades

kommentaaride vulgaarset, teadlikult solvavat, inimväärikust alandavat ja ähvardusi sisaldavat

iseloomu, on õige maakohtu järeldus, et kommentaarid ei kujuta endast lubatavat reageeringut hageja

kui füüsilise isiku tegevusele ning sellist reaktsiooni ei õigusta ka hageja tegevus ettevõtjana.

Maakohus ei pidanud andma eraldi hinnangut kõigile hagiavalduses nimetatud vaidlusalustele

kommentaaridele. Kommentaaride avaldamist sai ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu pidada isiklike

õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Seega ei pidanud maakohus põhjendama ka iga üksiku

kommentaari õigusvastasust ega ka seda, millise kahju põhjustas iga õigusvastane kommentaar eraldi.

Vaidluses ei ole tähtsust ka sellel, et hageja on loobunud nõude esitamisest avaldatud kommentaaride

autorite vastu. Kostja valib ise õiguskaitsevahendi. Kommentaaride negatiivse tagajärje mõju ei saa

vähendada ajavahemik, mis jääb kommentaari avaldamise ja oma õiguste kaitseks õigusabi osutaja

poole pöördumise vahele.

Kostjale ei laiene infoühiskonna teenuse seaduse (IÜTS) § 10. Sellist seisukohta väljendas

ringkonnakohus ka varem tehtud kohtuotsuses ning maakohus on seda järginud. Kostja ei tegutse

kommentaaride tehnilise vahendajana. Tema tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse

iseloomuga, vaid kutsub internetilehekülge külastavaid isikuid üles kommentaare lisama. Kostja

pakub seega sisuteenust, mitte viidatud seaduses loetletud tehnilisi teenuseid. Kostja väited selle

seaduse kohaldamise kohta on tõendamata.

Maakohus leidis õigesti VÕS § 134 lg-le 2 tuginedes, et vaidlusaluste kommentaaride avaldamine

õigustab hagejale hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Maakohus tegi õigesti kindlaks

rikkumise raskuse. Hinnates vaidlusaluseid kommentaare mõistliku isiku seisukohast, on üheselt

selge, et need sisaldavad mõnitavaid ja õigusvastaseid hinnanguid ja kujutavad endast vulgaarset

sõimu, mis alandab inimväärikust. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suurus on eelkõige tekitatud

hingelist valu arvestades õiglane ja vastab kohtupraktikas väljakujunenud mittevaralise kahju

suurusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus kohaldas valesti PS § 45. Põhivabaduse riive peab olema õigustatud seadusega ning

see ei saa tuleneda hea usu põhimõttest.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kohaldada ei tule IÜTS § 10. Kostja tegutseb kommentaaride

tehnilise vahendajana ning ei ole sisuteenuse osutajaks. Ka direktiivi 2000/31/EÜ preambuli p 42

kohaselt on vahendava infoühiskonna teenuse osutaja tegevus tehnilise, automaatse ja passiivse

iseloomuga. Infoühiskonna teenuse osutajal ei ole edastatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle

üle. Seega leidis ringkonnakohus vääralt, et infoteenuse osutajal on ka heast usust tulenev üldine

jälgimiskohustus.

Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 1046 ja 1047, kui tuvastas kostja tegevuse õigusvastasuse.

VÕS § 1047 lg 1 käsitleb faktiväiteid ja ei ole seega asjas kohaldatav. Põhjendatud ei ole ka

VÕS § 1046 kohaldamine, sest kostjat ei saa pidada kommentaaride avaldajaks. Õigusvastaseks teoks

(avaldamine) ei saa lugeda nn liittegu, mis koosneb avalikkusega suhtlemise võimaluse loomisest,

tsensuuri puudumisest ning järelkontrolli tegemata jätmisest. Vahetult tagajärjele eelnev tegu ei saa

olla ühtlasi nii tegevus (internetiportaali loomine) kui ka tegevusetus (tsensuuri või järelkontrolli

puudumine). Avaldamiseks ei saa lugeda avalikkusega suhtlemise võimaluse (internetiportaali)

loomist. Kostja ei ole teadlikult ja tahtlikult tegutsenud, ta ei tea kommentaari postitamisest ja selle

sisust. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja pidi teadma kommentaaride sisust seetõttu, et

heast usust tulenev käibehoolsus hõlmab kolmandate isikute postituste kohustuslikku tsensuuri või

järelkontrolli. Heast usust ei saa tuleneda kohustusi, mis on vastuolus kommunikatsioonivabaduse

põhimõttega ja mis ei ole mõistlikult täidetavad. Ringkonnakohtu seisukohad eiravad tehnoloogia

arengust tulenevaid eeliseid, mis on demokraatlikus ühiskonnas tarbetu ja vastuolus PS §-ga 11.

Samuti jättis ringkonnakohus menetlusõiguse norme rikkudes vastamata kostja vastuväidetele

sõnavabaduse piiramise, IÜTS § 10 ja VÕS § 1046 kohaldamise kohta. Ringkonnakohus rikkus ka

kohtuotsuse põhjendamise nõuet, sest otsusest ei selgu, millise konkreetse teoga tegi kostja

vaidlusalused kommentaarid kolmandatele isikutele teatavaks.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud.

9. Riigikohtu istungil jäid menetlusosaliste esindajad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on õige, kuid ringkonnakohtu otsuse õiguslikku

põhjendust tuleb muuta ja täiendada TsMS § 692 lg 2 alusel.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

kostja internetiportaal "Delfi" avaldas 24. jaanuaril 2006 artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi";

kostja on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida;

nimetatud artikli kohta avaldatud kommentaaridest 20 on hagejat halvustava sisuga;

kostja kõrvaldas hagejat halvustavad kommentaarid pärast hageja 9. märtsi 2006. a kirja.

12. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on ettevõtjana avaldaja võlaõigusseaduse mõttes,

kas avaldatu (kommentaaride sisu) on õigusvastane ja kas kostja kannab vastutust õigusvastase sisuga

kommentaaride avaldamise eest.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostjale ei laiene IÜTS §-s 10 sätestatud

vastutust välistavad asjaolud.

Tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lg 6 järgi on infoühiskonna teenus IÜTS § 2 p-s 1 sätestatud

teenus. Viidatud IÜTS sätte kohaselt loetakse infoühiskonna teenuseks teenust, mida osutatakse

majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid

töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud

elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi ühel ajal samas kohas. Seega on

infoühiskonna teenuse olulisteks tingimusteks, et teenust osutatakse osapoolte füüsilise kohalolekuta,

andmed edastatakse elektrooniliste vahenditega ja teenust osutatakse tasu eest teenuse kasutaja

taotluse alusel.

IÜTS §-des 8-11 määratakse kindlaks erinevate infoühiskonna teenuste osutajate vastutus. IÜTS § 10

sätestab, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei

vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest tingimusel, et:

1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest,

millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) ülalnimetatud asjaoludest teadlikuks saades

kõrvaldab teenuse osutaja kohe teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. Viidatud sätet kohaldatakse

seega juhul, kui osutatakse teenust, mis seisneb oma serveriruumis andmete säilitamises ja

kasutajatele nendele andmetele juurdepääsu võimaldamises. Sellise teenuse osutaja on IÜTS §-s 10

märgitud tingimustel enda talletatud teabe sisu eest vastutusest vabastatud, sest teenuse osutajal on

viidatud sätte tähenduses pelgalt vahendav roll ning ta ei ole teabe algatajaks ning selle muutjaks.

Kuivõrd infoühiskonna teenuse seadus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil

2001/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse

kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), tuleb kõnealuse seaduse sätete

tõlgendamisel arvestada ka nimetatud direktiivi põhimõtete ja eesmärkidega. IÜTS §-des 8-11

sätestatu aluseks olevaid direktiivi artikleid 12-15 täpsustab direktiivi preambuli p 42. Selle punkti

kohaselt hõlmavad erandid kehtestatud vastutusest (artiklid 12-15) ainult neid juhtumeid, kui

infoühiskonna teenuse osutaja tegevus piirdub kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamiseks või

ajutiseks talletamiseks vajaliku sidevõrgu käitamise ja sellele juurdepääsu võimaldamise tehnilise

toiminguga, mille ainus eesmärk on side tõhustamine; see tegevus on üksnes tehnilise, automaatse ja

passiivse iseloomuga, seega pole infoühiskonna teenuse osutajal edastatava või talletatava teabe

kohta teadmisi ega kontrolli selle üle. Järelikult ei saa direktiivi artiklites 12-15 märgitud eranditele

tugineda nn sisuteenuse pakkujad, kes valitsevad talletatava teabe sisu.

Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei ole

üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole vaid vahendusteenuse

osutamine. Kostja on integreerinud oma uudisteportaali osaks kommenteerimiskeskkonna, paludes

internetilehekülje külastajaid täiendada uudiseid oma hinnangute ja arvamustega (kommentaaridega).

Kostja kutsub kommenteerimiskeskkonnas aktiivselt üles portaali lisatud uudiseid kommenteerima.

Kommentaaride arvust sõltub kostja portaali külastuste arv, viimasest aga oleneb omakorda portaalis

avaldatud reklaamist teenitav tulu. Seega on kostja kommentaaride lisamisest majanduslikult

huvitatud. See, et kostja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et kostjal ei ole kontrolli

kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja kehtestab kommenteerimiskeskkonna reeglid ning teeb selles

muutusi (eemaldab kommentaari), kui neid reegleid rikutakse. Seevastu ei ole kostja teenuse

kasutajal endal võimalik saadetud kommentaari muuta või kustutada. Ta saab üksnes ebasobivast

kommentaarist teada anda. Kostja võimuses on seega määrata, millised sisestatud kommentaarid

avaldatakse ja millised mitte. Sellest, et kostja eeltoodud võimalust ei kasuta, ei saa järeldada, nagu ei

oleks kommentaaride avaldamine kostja kontrolli all. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonnas talletatud teavet, osutab sisuteenust,

mistõttu IÜTS §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud asjas ei kohaldu.

14. Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kostja on internetiportaalis "Delfi" 24. jaanuaril 2006. a

avaldatud artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi" avaldaja. Maakohus leidis, et ka kostjat tuleb

käsitada kommentaaride avaldajana. Ringkonnakohus on selle seisukohaga nõustudes märkinud, et

kostja tuginemine enda väljendusvabaduse rikkumisele näitab, et ta peab ennast, mitte aga

kommentaatoreid, kommentaaride avaldajaks. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul

võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks nii kostja kui ka kommentaaride koostajad.

Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Hagi on esitatud üksnes kostja vastu.

Avaldamise ja avaldaja mõistet on kolleegium selgitanud 21. detsembril 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-

95-05 tehtud otsuse p-s 24, leides, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks. Samas selgitas kolleegium lisaks, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral

saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik.

Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Samas ei

saa internetiajakirjanduse olemuse tõttu portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne kommentaaride

avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Kui

toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis internetiportaalis on

avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele

kättesaadavaks. Seetõttu ei ole portaalipidaja isik, kellele informatsioon avaldatakse. Majandusliku

huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on aga nii trükiajakirjanduse väljaandja kui ka

internetiportaali pidaja avaldajad ettevõtjatena.

Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste

määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma

sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta

väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud

ja andmed teatavaks. Praeguses asjas on kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga

isikute ringile (avalikkusele).

15. Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väidetele, et ringkonnakohus kohaldas valesti PS § 45, kuna

tugines väljendusvabaduse riive õigustamisel hea usu põhimõttele, mitte seadusele ning kommentaari

portaalist kõrvaldamine on postitaja sõnavabadusse sekkumine, selgitab kolleegium järgmist.

Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja

vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning

järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele,

s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud

põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja

hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud

PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime

teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega

(PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea

nime kaitseks seadusega.

Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4,

§ 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. Maakohus leidis, et hageja au

teotamine ei olnud õigustatud, seega oli see õigusvastane, sest kommentaarides ei arutleta teema üle,

vaid lihtsalt solvatakse hagejat, et teda alandada. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus.

Kolleegium leiab, et VÕS § 1046 põhiseaduspärase tõlgendamise korral on au teotamine

õigusvastane. Kohtute õiguslik hinnang 20-le halvustava tähendusega kommentaarile on põhjendatud.

Kohtud on õigesti leidnud, et need on au teotavad nende vulgaarse, inimväärikust alandava ja

ähvardusi sisalduva iseloomu tõttu.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja isikuõigusi riivavate õigusvastase

sisuga kommentaaride kõrvaldamine ei ole kommentaatorite arvamusvabadusse sekkumine.

Kolleegiumi arvates on põhiõigust mis tahes moel kitsendava (piirava) abinõu rakendamine käsitatav

selle põhiõiguse kasutamisse sekkumisena. Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja

sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest

(VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest

hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.

16. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli kommentaaride sisu õigusvastane, tegemist oli keelelises

väljenduses ebakohaste väärtushinnangutega. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused),

milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.

Kommentaarid ei sisaldanud mingeid andmeid, mille kontrollimist portaalipidaja initsiatiivil on

ülemäärane nõuda. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei olnud ega pidanudki olema teadlik

kommentaaride sisu õigusvastasusest.

Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu pidanuks kostja selgelt õigusvastase

sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Kostja seda ei teinud. Tegelikkusele mittevastavatel

andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt

õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi

ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole

VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu

avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli

selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane. Pärast avaldamist jättis

kostja kommentaarid, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, omal initsiatiivil portaalist

kõrvaldamata. Sellises olukorras on kohtud põhjendatult leidnud, et kostja tegevusetus on

õigusvastane. Kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest, kuna kohtud on tuvastanud, et kostja ei

ole tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1).

17. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel

menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus oma otsust

põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu

põhjendusi. Samas on ringkonnakohus esitanud ka oma põhjendused, mis puudutavad kostja

vastuväiteid sõnavabaduse piiramise, IÜTS § 10 ja VÕS § 1046 kohaldamise kohta.

18. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik