3-3-1-55-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-55-08

Otsuse kuupäev

10. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja

Harri Salmann

Kohtuasi

Facio Ehitus AS vaidlustus Maa-ameti peadirektori 14. veebruari

2008. a käskkirja nr 30 kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-481

Menetluse alus Riigikohtus

Maa-ameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maa-ameti kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-481 ja saata

Maa-ameti kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-amet korraldas riigihanke viitenumbriga 102946 "Maa-ameti arhiivihoone ehitustööd".

2. Maa-ameti riigihanke volitatud korraldajaks oli Eurohelp OÜ, kelle arvutuste kohaselt oli

hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 75 000 000 krooni, mida ei avalikustatud. Pakkumuste

esitamise tähtajaks 18. jaanuariks 2008 esitati 12 pakkumust. Riigihanke korraldaja leidis, et AS

Remet ja Facio Ehituse AS pakkumuste maksumused - vastavalt 64 971 425krooni ja 66 549 744

krooni, olid oluliselt madalamad võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega.

3. Riigihangete seaduse (RHS) § 48 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud, pärast seda, kui ta leiab, et

esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult

madal, kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud

esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt võib pakkuja oma selgituses põhjendada madalat maksumust eelkõige nende

asjaoludega, mis sisalduvad selles lõikes toodud loetelus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kontrollib

hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui

hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita

hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

4. Eurohelp OÜ saatis 25. jaanuaril 2008 Facio Ehituse AS-le ja AS-le Remet e-kirja, milles nõudis

RHS § 48 alusel selgitusi, tõendeid ja põhjendusi nende poolt esitatud hankija arvates põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuse kohta hiljemalt 31. jaanuariks 2008. a.

5. Facio Ehituse AS saatis 25. jaanuaril 2008. a Eurohelp OÜ-le vastuseks järgmise sisuga e-kirja:

"Milliste osade kohta te selgitusi nõuate? Üldiselt ei ole võimalik selgitusi anda, sest meie arvates ei

ole pakkumuse maksumus madal. Juhul, kui teie arvates on midagi välja jäänud või on mingi osa

madala maksumusega, peaksite selle ka välja tooma, et saaksime asja uurida ja teile konkreetselt

vastata. Jääme ootama Teie küsimusi".

6. Eurohelp OÜ juhataja 8. veebruari 2008. a protokolli kohaselt tehti Maa-ametile ettepanek lükata

Facio Ehituse AS pakkumus tagasi, kuna hankija 25. jaanuari 2008. a nõudele selgitada pakkumuse

madalat maksumust teatati, et selgitusi ei ole võimalik anda. Seega ei esitanud Facio Ehituse AS

hankijale RHS § 48 lg 3 kohast selgitust. Samas aga AS Remet esitas põhjaliku selgituse.

Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 30 lükati Facio Ehituse AS

pakkumus RHS § 48 lg 3 alusel tagasi. Käskkirjas märgiti, et tagasilükkamise aluseks võeti hanke

korraldaja Eurohelp OÜ poolt 8. veebruaril 2008. a tehtud ettepanekud.

7. Facio Ehituse AS esitas Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirja nr 30 peale

vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon). Ta leidis,

et tema pakkumuse tagasilükkamine on vastuolus RHS § 48 lõigetega 1 ja 3. Maa-ameti esindaja

Eurohelp OÜ ei esitanud 25. jaanuaril 2008. a saadetud e-kirjas ühtegi põhjendust, miks või millises

osas on Facio Ehituse AS pakkumus põhjendamatult madal. Tema pakkumus ei olnud kõige

madalama maksumusega. Madala maksumusega pakkumused (ilma käibemaksuta) olid: AS Remet

55 060 530 krooni, Facio Ehituse AS 56 398 088 krooni ja AS Wolmreks 60 178 481 krooni. Kuna

tegemist on suhteliselt lihtsa ehitusega ja hinnavahe pakkumusega, mida hankija enam ei pidanud

põhjendamatult madalaks, oli väga väike, siis palus Facio Ehituse AS hankijal täpsustada, millised

osad tema pakkumuses on madala maksumusega. Hankija saatis talle vastuseks e-kirja, milles tänas

Facio Ehituse AS-i kiire vastuse eest, kuid ühtegi täpsustavat küsimust ei esitanud. Riigihanke

korraldaja tõlgendas vääralt vastustaja vastust. Tulenevalt RHS § 48 lg-st 3 oleks hankija pidanud

arusaamatuse korral konsulteerima pakkujaga, s.o temaga. RHS §-ga 48 on vastuolus ka riigihanke

volitatud korraldaja 15. veebruari 2008. a selgitus, et RHS § 48 kohaselt on hankijal otsustusõigus,

kas esitatud pakkumuse madal maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Pakkumuse

tagasilükkamist ei ole käskkirjas põhjendatud, on vaid viide RHS § 48 lg-le 3. Seetõttu on hankija

otsus vastuolus RHS § 48 lg-ga 3, mis sätestab, et pakkumus tuleb tagasi lükata põhjendatud kirjaliku

otsusega.

8. Maa-amet leidis, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija ei ole kohustatud ega saagi esitada

pakkujale põhjendusi, miks või millises osas Facio Ehituse AS pakkumuse maksumus on madal.

Riigihangete seaduse mõtte kohaselt peab madalat pakkumist põhjendama pakkuja, kui hankija asub

seisukohale, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes

põhjendamatult madal. Maa-amet on viidanud käskkirjas nr 30 Eurohelp OÜ 8. veebruari 2008

ettepanekule, sest selles ettepanekus oli selgelt märgitud, et tagasilükkamise aluseks oli RHS § 48

lg 3 kohase nõutud selgituse esitamata jätmine. Seega on tagasilükkamise otsus põhjendatud.

9. Vaidlustuskomisjoni 4. märtsi 2008. a otsusega nr 16-08/102946 rahuldati Facio Ehituse AS

vaidlustus ja tunnistati Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkiri nr 30 kehtetuks.

Vaidlustuskomisjon leidis, et kuna hankija pädevuses on otsustada, kas pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või mitte ja nimetatud õigust saab realiseerida ainult võrreldes pakkumuse

maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega, siis peab RHS § 48 lg-le 1 vastav asjakohase

kirjaliku selgituse nõue andma pakkujale informatsiooni, miks (millega võrreldes) hankija leiab, et

tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seega on pakkuja poolse asjakohase selgituse

andmise eelduseks asjaolu, et pakkuja saaks aru, mille kohta selgituste andmist hankija vajalikuks

peab. See on vajalik, et saadavad selgitused võiksid hankijat veenda, et pakkumuse maksumus ei ole

põhjendamatult madal ja pakkuja on suuteline pakutud hinnaga hankelepingut täitma. Mitte iga

selgituse nõudmine hankija poolt ei ole RHS § 48 lg 1 tähenduses asjakohase selgituse nõudmine ja

igale selgituse nõudmisele ei ole võimalik anda asjakohast vastust. Hankija üldisele selgituse nõudele

vaidlustaja pakkumuse kohta ei olnud vaidlustajal võimalik anda asjakohaseid selgitusi. Seega ei

olnud hankija 25. jaanuari 2008. a selgituse nõue vastustajale RHS § 48 lg 1 kohane selgituse nõue.

Vaidlustaja ei tahtnud jätta nõutud selgitusi esitamata ja püüdis juhtida hankija tähelepanu puudustele

nõuete sisus, kuid hankija jättis selle tähelepanuta. Vaidlustuskomisjon märkis lisaks, et ka AS Remet

püüdis anda hankijale selgitusi oma parema äranägemise järgi, kuid temagi selgituste punktist 3

tuleneb, et sisuliselt on selgituste nõude põhjus jäänud talle arusaamatuks. Käesoleval juhul on

hankija oma tegevusega pannud ohtu riigihanke eesmärgi saavutamise mõistliku hinnaga.

10. Maa-amet esitas 11. märtsil 2008. a vaidlustuskomisjoni otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada ja jätta Facio Ehituse AS

vaidlustus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on asjakohatu ja seadusest mittetulenev

vaidlustuskomisjoni tõlgendus, et hankija tehtud nõue peab andma pakkujale lisaks RHS §-s 48

sätestatule veel informatsiooni, miks (millega võrreldes) hankija leiab, et pakkuja pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal. Riigihangete seadusest ei tulene hankija kohustus avaldada

hankelepingu eeldatav maksumus, s.h olukorras, kus hankija leiab, et pakkuja pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal. Piisav informatsioon selgituste nõudega oli Facio Ehituse AS-le esitatud.

Riigihangete seaduse kohaselt saab selgitust küsida vaid pakkumuse kogumaksumuse kohta, sest vaid

kogumaksumust saab hankelepingu eeldatava maksumusega võrrelda. AS Remet suutis korrektselt ja

tulenevalt RHS § 48 lg-st 2 madala maksumuse ära selgitada. Facio Ehituse AS esitas seevastu

hankijale küsimuse, milliste osade kohta selgitusi nõutakse ja lisas, et üldiselt ei ole tal võimalik

selgitusi anda. RHS § 48 kohaselt on hankijal õigus küsida pakkumuse maksumuse kohta selgitusi

pakkujalt, mitte vastupidi. Hankijal ei ole võimalik vastata seadusest mittetulenevatele küsimustele.

Lisaks selgitati pakkujale ka telefoni teel, mida nad peavad esitama. Hankija selgituse nõudes ei

esinenud puudusi ja see oli kooskõlas RHS §-ga 48. Vaidlustuskomisjon on RHS § 48 lg-t 1

laiendavalt tõlgendanud, leides, et iga selgituse nõudmine ei ole nimetatud sätte tähenduses

asjakohase selgituse nõudmine. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta RHS § 48 lg-s 2 sätestatu, sest

asjakohase selgituse oleks pakkuja saanud esitada seal toodu abil, sest seal on selged suunised

pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et Facio

Ehituse AS esindaja on ise kinnitanud, et jättis nõutud selgitused esitamata teadlikult.

Vaidlustuskomisjoni väide, et hankija on pannud ohtu riigihanke eesmärgi saavutamise mõistliku

hinnaga, on asjakohatu. Kui hankija ei oleks kontrollinud madala maksumusega pakkumusi, oleks ta

rikkunud RHS §-st 48 tulenevat kohustust ning oleks võtnud põhjendamatud riskid ja hankelepingu

edukas täitmine oleks sattunud kahtluse alla. Kuna pakkuja nõutud selgitusi ei esitanud, ei olnud

hankijal võimalik teada saada, millistel põhjustel on pakkuja suuteline seda ehitustööd pakkuma

oluliselt odavamalt kui eeldatav maksumus ja ülejäänud pakkujate poolt pakutud. Ajakirjanduses on

avaldatud informatsiooni Facio Ehituse AS halva maine kohta ja see oli põhjus, mis sundis madala

maksumusega pakkumust kontrollima.

11. Facio Ehituse AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta leidis, et olukorras, kus hankija tänas Facio

Ehituse AS-i e-kirjas kiire vastuse eest, oli pakkujal õiguspärane ootus eeldada, et hankija on Facio

Ehituse AS poolt saadetud vastusega rahul. Hankija tõlgendus RHS § 48 lg 1 ja lg 2 osas ei ole

õiguspärane ja on vastuolus seadusandja tahtega. Ekslik on väide, et Riigihangete seadusest ei tulene

hankelepingu eeldatava maksumuse avaldamise kohustust. RHS § 48 lg 1 käsitleb ühemõtteliselt

olukorda, kus pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes

põhjendamatult madal. Pakkuja, kes saab RHS § 48 lg 1 kohase kirjaliku selgituse nõude, ei saa

sellisel juhul üldse hinnata oma pakkumust ja esitada asjakohaseid selgitusi teadmata, millisel määral

või millistes osades tema pakkumus erineb hankelepingu eeldatavast maksumusest. Õige ei ole

hankija väide, et Riigihangete seaduse kohaselt saab selgitust küsida ainult pakkumuse

kogumaksumuse kohta. RHS § 48 lg 1 redaktsioon ei välista hankija õigust vajaduse korral viidata

talle esitatud pakkumuse üksikute osade põhjendamatule erinevusele hankelepingu eeldatavast

maksumusest ning küsida nende kohta selgitust. Hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramine

ehituses ei ole võimalik ilma hanke üksikute osade maksumuse kirjeldamiseta. Väär on hankija

seisukoht, et vaidlustaja oleks pidanud formeerima oma selgitused vaid RHS § 48 lg 2 abil.

Nimetatud sättes toodud põhjenduste loetelu ei ole ammendav. Omamata lisateavet oma pakkumuse

või selle osade mittevastavuse kohta võrreldes eeldatava pakkumuse maksumusega, ei ole võimalik

sisulisi asjakohaseid selgitusi anda. Ka AS Remet märkis kirjalikus vastuses nõudele, et hankija

kirjast ei tule otseselt välja, millega võrreldes on tema pakkumuse maksumus põhjendamatult madal.

Asjakohatud on väited, millega püütakse Facio Ehitus AS-i seada halba valgusse.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-481 jäeti Maa-ameti

kaebus rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

vaidlustuskomisjon tõlgendas RHS § 48 õigesti ja Maa-amet on ekslikul seisukohal, et RHS § 48 lg 1

võimaldab pakkujal selgitust nõuda üksnes pakkumuse kogumaksumuse kohta. RHS § 48 lg 1

kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega

võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast

kirjalikku selgitust. Asjaolu, et eeltoodud sättes räägitakse hankelepingu eeldatavast maksumusest, ei

keela selgitust küsida pakkumuse osade kohta. Vastupidi, üldjuhul peaks hankija küsima selgitust

võimalikult täpselt. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art 55 reguleerib sarnaselt

RHS §-le 48 hankija tegevust juhul, kui on esitatud ebaharilikult madalate hindadega pakkumused.

Artikkel 55 sätestab sõnaselgelt, et hankija peab enne, kui ta võib sellised pakkumised tagasi lükata,

nõudma kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks. Direktiivis

sätestatu kinnitab, et vaidlustuskomisjoni poolt RHS §-le 48 antud tõlgendus ei ole meelevaldne, vaid

on kooskõlas nii Riigihangete seaduse enda kui ka vaidlusaluse normi eesmärgiga tagada hankija

rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning

olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 1). Olukorras, kus

hankija küsib hankelepingu eeldatavast maksumusest madalamate pakkumuste kohta selgitust vaid

pakkumuse kogumaksumusele viidates, pannakse pakkujad põhjendamatult keerulisse olukorda.

Nimelt peavad pakkujad sel juhul uuesti läbi analüüsima ja hankijale põhjendama kogu esitatud

pakkumuse. Arvestades töö võimalikku mahukust, ülesande ebaselgust ja selgituse koostamise

lühikest tähtaega (5 tööpäeva), esineb oht, et selgitust ei suudeta vajaliku täpsuse ning selgusega anda

ja madala maksumusega pakkumus jääb hankemenetlusest põhjendamatult kõrvale. RHS § 48 ja

direktiivi art 55 ei ole omavahel vastuolus, sest RHS § 48 ei välista selgituste küsimist pakkumuse

osade maksumuse kohta. Maa-ameti väitel ei olnud neil võimalik küsida pakkujalt selgitust

pakkumuse osade kohta seetõttu, et nemad teadsid üksnes hankelepingu eeldatavat kogumaksumust,

täpsemaid andmeid teadis hanke korraldaja Eurohelp OÜ. Eeldatavat kogumaksumust ei saa tuletada

ilma, et analüüsitaks hangitava ehitustöö erinevate osade maksumust (nt kulud materjalidele,

tööjõule, seadmete rendile). Hankija poolt välja pakutud hankelepingu eeldatav maksumus peab

põhinema kontrollitavatel andmetel ja arvutustel. Sellisel juhul ei kujuta endast probleemi selgituste

küsimine pakkumuse osade kohta, nt täpsustamine, miks on pakkumuses ehitusmaterjali kulud

madalamad kui eeldas hankija. Konkreetsete küsimuste korral on pakkujal võimalik RHS § 48 lg-le 2

tuginedes oma hinna kujunemist põhjendada. Kaebaja pöördumine Facio Ehituse AS-i poole ei olnud

kooskõlas RHS §-ga 48. Pakkuja selgitusnõudele hankija sisuliselt ei vastanud. Järelikult ei saa

25. jaanuari 2008. a Facio Ehituse AS-le saadetud e-kirjale vastamata jätmine kaasa tuua RHS § 48

lg-s 3 sätestatud tagajärge, s.o pakkumuse tagasi lükkamist. Asjaolu, et AS Remet suutis määratud

ajaks oma pakkumuse kohta selgituse anda, ei muuda Eurohelp OÜ 25. jaanuari 2008. a pöördumist

Facio Ehituse OÜ poole õiguspäraseks. Lisaks eelnevale on Maa-ameti peadirektori 14. veebruari

2008. a käskkiri nr 30 sisuliselt põhjendamata. RHS § 48 lg 3 ei kohusta hankijat igal juhul

pakkumust tagasi lükkama, vaid vastava otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Pakkumuse

tagasilükkamise otsuse põhjendamiseks ei piisa vaid viitest RHS § 48 lg-le 3. Hanke volitatud

korraldaja ettepanek pakkumuse tagasilükkamiseks ei ole hankijale siduv. Seetõttu ei saa pidada

haldusakti põhjendamiskohustust täidetuks vaid ettepanekule viitamisega. Asjakohaseid põhjendusi ei

sisaldu ka Eurohelp OÜ vastavas ettepanekus Maa-ametile.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

13. Maa-ameti kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et Maa-amet kui hankija

määras hankelepingu eeldatava kogumaksumuse kindlaks kooskõlas Riigihangete seaduses ja

Riigihangete juhises sätestatuga, toomata seejuures välja koostisosade maksumusi. Seetõttu ei olnud

võimalik küsida ja võrrelda erinevate osade maksumusi. Pakkujad on ise pädevad nende poolt

koostatud pakkumusi analüüsima ja tulenevalt RHS § 48 lg-st 2 põhjendama, miks nende poolt

esitatud pakkumuse maksumus on madalam. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et hankija

peab lähtuma riigihangete läbiviimisel samaaegselt nii siseriiklikust õigusest kui ka

direktiivist 2004/18/EÜ. Siseriiklikus õiguses puudub direktiivis sätestatud põhimõte, et hankija peab

enne, kui ta võib madalate hindadega pakkumused tagasi lükata, nõudma kirjalikke täpsustusi

pakkumuse koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks. Kassaator pöördus vastustaja poole

kooskõlas RHS §-s 48 sätestatuga. Ta jäi õigustatult ootama vastustaja vastust. Telefoni teel selgitati

pakkujale, kuidas ja millest lähtudes tuleks selgitusnõudele vastata.

14. Facio Ehituse AS vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et vaidlustuskomisjoni ja

ringkonnakohtu otsused on õiged, mistõttu tuleks jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Temal ei

olnud võimalik Eurohelp OÜ 25. jaanuari 2008. a nõudele põhistatult vastata, sest sealt ei tulenenud,

millele tuginevad hankija kahtlused põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas. Nõue ei

olnud talle arusaadav. Riigihangete seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda selle seaduse aluseks

olevast direktiivist 2004/18/EÜ. Hankijaks oli riigiasutus, kes peab olema teadlik Euroopa Liidu

õiguse vastava valdkonna normidest. Hankija peab andma pakkujale võimaluse anda oma pakkumuse

hinna kohta sisulisi selgitusi, kui hankijal on tekkinud kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega. Seda seisukohta on rõhutanud ka Euroopa Kohus (nt kaasus 76/81 ja

ühendatud kaasused C-285/99 ja C-286/99). Hankija peab RHS § 48 lg 1 alusel esitatavas nõudes

selgitama, millele tema kahtlused tuginevad, et pakkuja saaks esitada omapoolsed selgitused ja

tõendid nende kahtluste hajutamiseks. Hankijal ei olnud alust keelduda pakkujale täiendavate

selgituste andmisest ja hankijal ei olnud õigust pakkumus tagasi lükata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

16. Käesolevas asjas esitas Facio Ehituse AS Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirja

nr 30 peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kuna Maa-amet ei nõustunud vaidlustuskomisjoni

11. märtsi 2008. a otsusega, siis esitas ta kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse

esitamisel lähtus ta RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse

menetlusse võtmisel.

17. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

18. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele (PS) ja 8. juuni 2009. a

otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas

ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama

apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2

nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni

korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud

liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus,

ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed

on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised

kattuvad osaliselt kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147

tähenduses. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende

ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud

kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS

§ 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse

vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et

halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu

pädevuse kitsendamist,

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS §129 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja

kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

19. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-481 tühistada ja saata Maa-ameti kaebus

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

20. Maa-ameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna

kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi

menetluskulude väljamõistmise taotlust.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann