3-3-1-46-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-46-08

Määruse kuupäev

10. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja

Harri Salmann

Kohtuasi

AS Megaron-E kaebus Tallinna Haridusameti toimingu peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-08-663

Menetluse alus Riigikohtus

AS Megaron-E määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Megaron-E määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2008. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

30. aprilli 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-663 ning saata AS Megaron kaebus

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusamet (haridusamet) korraldas riigihanke viitenumbriga 103837 "Tallinna Padriku

tee lasteaia ehitus".

2. AS Megaron-E esitas riigihankel osalemiseks pakkumuse ja lisas hankija nõutud pakkumuse

tagatiseks panga - AS SEB - garantiikirja 250 000 kroonile.

3. Haridusamet teatas 29. veebruari 2008. a kirjaga AS-le Megaron-E, et haridusameti juhataja

28. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 1-2/167p tunnistati riigihankel kvalifitseerunuks ja vastavaks

selles käskkirjas loetletud pakkujad ning edukaks pakkujaks tunnistati Facio Ehituse AS. Kirjas

märgiti, et kuna AS Megaron-E ei esitanud hanketeates nõutud tõendit kohalike maksude võlgnevuste

puudumise kohta, siis tegi hankija järelepärimise Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele. Saadud

vastusest selgus, et AS-l Megaron-E on olnud reklaamimaksu maksuvõlgnevus viimase 12 kuu

jooksul enne pakkumuse esitamist kokku rohkem kui 30 päeva vältel. Seetõttu kõrvaldati AS

Megaron-E riigihankemenetlusest Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 ja lg 7 alusel. Kirjas

lisati, et AS Megaron-E jättis esitamata hanketeates nõutud kaks vajalikku informatsiooni ja tema

dokumendid olid vormistatud puudulikult.

4. AS Megaron-E pöördus korduvalt haridusameti poole seoses tema riigihankemenetlusest

kõrvaldamisega ja pakkumuse tagatise tagastamata jätmisega. Ta leidis, et haridusameti otsused tema

kõrvaldamise ja tagatise mittetagastamise kohta on ebaseaduslikud. Reklaamimaksu võlgnevust ei saa

alates 1. jaanuarist 2008 käsitleda maksuvõlgnevusena, sest sellealast tegevust ei loeta enam maksuga

maksustatavaks tegevuseks. Riigikogu muutis RHS § 38 lg 1 punkti 4, kuna see oli vastuolus

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ. Muudatus jõustus 28. märtsil 2008.

Seetõttu ei ole enam alust tema riigihankemenetlusest kõrvaldamiseks. AS Megaron-E oli seisukohal,

et kuna pakkumuste avamisel selgus, et tema pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud

nõuetele, siis ei oleks pidanud haridusamet teda kõrvaldama riigihankemenetluselt, vaid pakkumus

oleks tulnud lükata tagasi. Pakkumuse tagasilükkamise korral ei ole alust tagatise sissenõudmiseks.

Haridusamet teatas 17. märtsil 2008 AS-le Megaron-E e-kirjaga, et haridusametil ei ole põhjust

seniseid otsuseid muuta ja tagatisraha sissenõudmata jätta.

5. AS Megaron-E sai 20. märtsil 2008 AS-lt SEB kirja, milles pank teatas, et haridusamet nõuab

garantiikirjas märgitud tagatisraha 250 000 krooni väljamaksmist. Nõude tekkimise aluseks on

haridusamet märkinud AS Megaron-E riigihankemenetlusest kõrvaldamise.

6. AS Megaron-E esitas 27. märtsil 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks haridusameti otsused

riigihankemenetlusest kõrvaldamise muutmisest keeldumise kohta ja tagatise sissenõudmise kohta.

7. Vaidlustuskomisjoni 31. märtsi 2008. a otsusega nr 31-08/103837 jäeti AS Megaron-E vaidlustus

läbi vaatamata ja tagastati. Vaidlustuskomisjon leidis, et antud riigihankemenetlus lõppes 26. märtsil

2008. a hankelepingu sõlmimisega. RHS § 121 lg-st 1 tulenevalt ei ole vaidlustus esitatud tähtaegselt.

AS Megaron-E sai hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest teada haridusameti 29. veebruari 2008. a

kirjast, kuid ta ei vaidlustanud seda otsust vaidlustuskomisjonis ettenähtud seitsme tööpäeva jooksul.

RHS § 34 lg 5 p 1 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida,

kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldatakse. AS Megaron-E pidi olema hankemenetluse algusest

peale teadlik, et tema hankemenetlusest kõrvaldamine toob kaasa hankija õiguse tagatisele. RHS § 34

lg 5 kohane tagatise hankijale jätmine või selle realiseerimine on hankija toiming, mis ei eelda

eelneva otsuse tegemist Riigihangete seaduse alusel. RHS § 34 lg 5 kohaselt ei ole tagatise

mittetagastamine sõltuvuses kahju tekkimisega või kahju suurusega.

8. AS Megaron-E esitas 8. aprillil 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tunnistada

õigusvastaseks haridusameti toiming, millega haridusamet nõuab hankemenetlusest kõrvaldamise

tõttu pakkumuse tagatist ja paluti jätta tagatis sisse nõudmata. Haridusamet ei oleks pidanud teda

riigihankemenetlusest kõrvaldama, vaid oleks pidanud pakkumuse tagasi lükkama. Hankemenetlusest

kõrvaldamine rikub tema huve oluliselt rohkem, sest tegemist on rahalise nõudega. Haridusamet

tuvastas kohalike maksude võlgnevuse valesti, seetõttu on hankemenetlusest kõrvaldamine

ebaseaduslik. Kuna hankemenetlusest kõrvaldamine on ebaseaduslik, siis on ka pakkumuse tagatise

sissenõudmine ebaseaduslik. Haridusamet oleks pidanud ise muutma ebaseaduslikud otsused. Ta ei

saanud vaidlustada haridusameti tegevust enne, kui oli saanud haridusametilt vastuse oma

pöördumistele. Kaebusega koos esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus.

9. Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2008. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel, sest

kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu

pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse

menetluskorra. Alates 1. maist 2007 jõustunud Riigihangete seaduse § 129 lg 1 kohaselt ei ole

halduskohus esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades. RHS § 117 lg 2 p 8 kohaselt võib esitada vaidlustuskomisjonile vaidlustuse pakkuja

riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse peale. Tagatise sissenõudmise õiguspärasuse hindamiseks

on vaja hinnata riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õiguspärasust. RHS § 129 lg 1 kohaselt ei

ole halduskohus esimeses astmes pädev selliseid asju läbi vaatama ja kaebus ei kuulu seetõttu

halduskohtu pädevusse. RHS § 129 lg 1 kohaselt on õigus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada

kaebus hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule. Kui kaebaja ei soovi esitada vaidlustuskomisjoni

otsuse peale kaebust ringkonnakohtule, on ta kaotanud võimaluse vaidlustada hankemenetlusest

kõrvaldamise otsust ja sellega vältida tagajärgi seoses tagatise sissenõudmisega. Kuna kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei võta halduskohus seisukohta ka esialgse õiguskaitse

taotluse kohta.

10. AS Megaron-E esitas 10. aprillil 2008 Tallinna Halduskohtule määruse peale määruskaebuse,

milles palus halduskohtul määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja kaebus rahuldada.

RHS § 117 lg 2 kohaselt saab vaidlustuskomisjonile esitada vaidlustuse samas lõikes nimetatud

hankija dokumentide või otsuste peale. Kaebaja vaidlustas mitte hankija otsuse või muu dokumendi,

vaid hankija tegevuse (toimingud), mis on suunatud tagatise sissenõudmisele. Sellise kaebuse

lahendamine on halduskohtu pädevuses ja kaebuse tagastamine oli ebaõige. Pakkumuse tagatise

sissenõudmiseks puudub seaduslik alus, sest haridusamet rikkus hankemenetluses oluliselt

Riigihangete seaduse norme, ta oleks pidanud oma õigusvastased otsused ise muutma. Kaebaja tegi

haridusametile korduvalt ettepanekuid, kuid haridusamet ei muutnud otsuseid hankemenetlusest

kõrvaldamise ja tagatise sissenõudmise kohta. Kaebajal ei olnud põhjust vaidlustada haridusameti

tegevust enne, kui polnud selge, kas haridusamet on nõus vaidlustatud otsused ise ümber vaatama.

Riigihankemenetluse rikkumised seisnesid selles, et haridusamet kõrvaldas ta hankemenetlusest

õigusvastaselt ja tunnistas pakkumuse vastavaks ebaõigesti. Haridusamet pole arvestanud muutunud

õigusliku olustikuga. RHS § 38 lg 1 p 4 kuni 28. märtsini 2008 kehtinud redaktsioon oli

põhiseadusega (PS) vastuolus. Seda kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-2391, milles ringkonnakohus tunnistas nimetatud sätte põhiseadusega vastuolus

olevaks ja algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus (kaebajaks selles riigihanke

asjas oli Aspen Grupp OÜ).

11. Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2008. a määrusega võeti AS Megaron-E määruskaebus

menetlusse, kuid sama määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, 9. aprilli 2008. a määrus

muutmata ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus edastas määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-08-663 jäeti AS

Megaron-E määruskaebus rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2008. a määrus muutmata ja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse väited ei anna

alust halduskohtu määruse muutmiseks. Kaebaja eesmärk on tõrjuda pakkumuse tagatise

sissenõudmine. RHS § 34 lg 1 sätestab, et hankija võib pakkujalt nõuda tagatist pakkuja poolt

hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise

hüvitamise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast

maksumusest. Sama paragrahvi lg 5 p 1 sätestab, et pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal

tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. RHS § 117 lg 1 kohaselt

võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel

võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et Riigihangete

seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Sama

paragrahvi lg 4 sätestab, et vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p 1 tähenduses. Seega tuleneb RHS § 117 lg-st 1 alus vaidlustuse

esitamiseks hankija hankemenetluses tehtud otsuste ja toimingute peale ning sama paragrahvi

lõiked 2 ja 3 vaid täpsustavad mitteammendavalt vaidlustamise aluseid. RHS § 16 lg 1 võimaldab

jätta Riigihangete seaduse 2. peatükis sätestatud korras hankemenetluse korraldamata, kui

hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär.

Ringkonnakohus märkis, et Tallinna Ringkonnakohus asus 24. jaanuari 2008. a määruses haldusasjas

nr 3-07-2579 seisukohale, et sellise juhtumi korral ei tulene RHS § 117 lg-st 1 võimalust pöörduda

vaidluse lahendamiseks vaidlustuskomisjoni poole. Käesolevas asjas ei ole aga tegemist sellise

olukorraga. RHS § 117 lg-s 2 toodud loetelu on selleks, et vältida vaidlustuste esitamist muude

menetlustoimingute peale, millega hankemenetlus põhjendamatult peatataks. RHS § 34 lg-st 5

tulenev hankija otsustus tagatise endale jätmise või selle realiseerimise kohta on aga Riigihangete

seaduse alusel tehtav sisuline otsus, mille peale esitatud kaebuse lahendamiseks tuleb läbida

Riigihangete seaduse 7. peatükis sätestatud vaidlustusmenetlus. Riigihangete seaduses sätestatud

vaidlustusmenetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus RHS § 34 lg-s 1 sätestatud

pakkumuse tagatise nõude põhjendatuse üle otsustab vaidlustuskomisjon kohtuvälise vaidluste

lahendamise organina, aga RHS § 34 lg-s 5 sätestatud pakkujale tagatise mittetagastamise

õiguspärasuse üle otsustab esimese astme halduskohus. AS Megaron-E esitatud kaebusest ja

määruskaebusest nähtub, et pakkumuse tagatise sissenõudmise õigusvastasust põhjendab ta hankija

minetustega riigihankemenetluse läbiviimisel ning kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise

õigusvastasusega. Neid küsimusi ei ole halduskohus pädev lahendama. AS Megaron-E esitas

vaidlustuse vaidlustuskomisjonile ja vaidlustus jäeti läbi vaatamata. RHS § 129 lg 1 sätestab, et

kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ja

sellele menetlusele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta

sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse

lahendamiseks on ette nähtud muu menetluskord. HKMS § 3 lg 2 välistab halduskohtu pädevuse ja

kaebuse tagastamine oli õige. Ringkonnakohus märkis, et kuna AS Megaron-E ei apelleerinud

vaidlustuskomisjoni otsust eksliku seisukoha tõttu, et vaidluse läbivaatamine kuulub halduskohtu

pädevusse, siis annab ringkonnakohus tähtaja 10. maini 2008 vaidlustuskomisjoni otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest toiming, mille keelamist taotleti, on haridusameti

poolt sooritatud veel enne kaebuse esitamist ja kohus ei saa kohustada haridusametit seda nõuet

tagasi võtma. Garantiikirjas märgitud 250 000 krooni on panga poolt haridusametile välja makstud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

13. AS Megaron-E esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused ning saata asi menetlemiseks halduskohtule. Väited on järgmised:

1) RHS § 117 lg 2 kohaselt saab esitada vaidlustuskomisjonile vaidlustuse samas lõikes nimetatud

hankija dokumentide või otsuste peale. Vaidlustuskomisjon ei ole pädev lahendama vaidlustust, mis

on esitatud hankija toimingu peale. Kohtud leidsid ekslikult, et ta esitas vaidlustuse ja kaebuse

riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse peale. Vaidlustus ja kaebus esitati haridusameti toimingu

peale, millega nõutakse riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel sisse pakkumuse

tagatist;

2) pärast hankelepingu sõlmimist tehtavate otsuste ja toimingute peale saab kaevata halduskohtule.

Halduskohus on HKMS § 6 lg 3 p 1 kohaselt pädev tegema kindlaks toimingu õigusvastasuse.

Tagatise 250 000 krooni sissenõudmine on ebaproportsionaalne;

3) Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2391 tunnistati RHS

§ 38 lg 1 p 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatati põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Riigikohtus. Riigikogu muutis RHS § 38 lg 1 punkti 4, kuna see oli vastuolus direktiiviga

2004/18/EÜ. Muudatus jõustus 28. märtsil 2008. Seega nimetatud säte ei anna enam alust

maksuvõlgnevuse tõttu hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Hankemenetlusest kõrvaldamine oli

õigusvastane ka seetõttu, et reklaamimaksu võlgnevus ei ole enam 1. jaanuarist 2008 käsitatav

võlgnevusena, sest see ei ole maksuga maksustatav tegevus. Haridusametil puudus tema volitus

järelepärimise tegemiseks tema maksuvõlgnevuse kohta.

14. Tallinna Haridusameti kirjalikus vastuses määruskaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on

õiguspärane ja AS Megaron-E väited ei anna alust selle tühistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. AS Megaron-E esitas vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kuna ta ei nõustunud

vaidlustuskomisjoni 31. märtsi 2008. a otsusega, siis esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna

Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et RHS § 129 lg 1 kohaselt kuulub selle kaebuse

lahendamine ringkonnakohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohus leidis samuti, et RHS § 129 lg-

st 1 tuleneb, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale tuleb esitada ringkonnakohtule, mitte aga

halduskohtule. AS Megaron-E määruskaebuses Riigikohtule leitakse, et kaebuse peab lahendama

halduskohus.

16. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

17. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega

asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS §129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu

põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas

ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama

apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2

nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni

korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud

liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus,

ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed

on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised

kattuvad osaliselt kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147

tähenduses. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende

ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud

kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta

PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme

kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse

vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et

halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu

pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS § 129 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja

kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

18. Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi

vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu tuleb tühistada Tallinna

Halduskohtu 9. aprilli 2008. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2008. a määrus

haldusasjas nr 3-08-663 ning saata AS Megaron-E kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

19. AS Megaron-E määruskaebus rahuldatakse. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann