3-2-1-65-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-65-09

Määruse kuupäev

Tartu, 9. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

I. T avaldus I. T vanema õiguste äravõtmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-57577

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja I. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Mare Lust

Puudutatud isik I. T (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isikud J. O. T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja S. O. T

(isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kenno

Vilippus

Eestkosteasutused Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse

kaudu) ja Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari

2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-57577.

2. Saata asi Harju Maakohtule hageja nõude selgitamiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada I. T määruskaebuselt 23. veebruaril 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. T (avaldaja) esitas 5. septembril 2008 Harju Maakohtule avalduse I. T (puudutatud isik I)

vanema õiguste äravõtmiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse sulgeda esialgse

õiguskaitse korras internetiaadressil http://xxxxxxxxxx.blogspot.com asuv veebipäevik. Samuti palus

avaldaja keelata puudutatud isikul I avaldaja ja ühiste laste (puudutatud isikud II ja III) eraelu

puudutavate andmete avaldamise massiteabevahendites. Puudutatud isik I ei ole alates pere juurest

lahkumisest 2005. a täitnud vanema kohustusi ning on avaldanud massiteabevahendites avaldajat

laimavaid ja laste huve kahjustavaid eraelu puudutavaid kirjutisi, mis on ebaeetilised,

ebapedagoogilised ja rõvedad. Kirjutised on kättesaadavad kõigile internetikasutajatele, sh lastele ja

nende koolikaaslastele, mistõttu on laste üle naerdud ja nad on tundnud piinlikkust. Eeltoodu tõttu

tuleb esialgse õiguskaitse korras kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel eraelu kaitseks abinõuna andmete avaldamise keelamist

massiteabevahendis.

2. Harju Maakohus rahuldas 8. septembri 2008. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt.

Maakohus keelas puudutatud isikul I avaldada massiteabevahendites (trükised, televisioon, raadio,

Internet) avaldaja ja laste eraelu puudutavaid andmeid kuni 8. septembrini 2011. Samuti kohustas

maakohus puudutatud isikut eemaldama veebipäevikust avaldaja ja laste eraelu puudutavaid andmeid

sisaldavad kirjutised.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 378 lg 3 p 7 järgi reguleerida menetluse

ajaks ka muid abielu ja perekonda puudutavaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest

tulenevalt vajalik. TsMS § 544 lg 1 järgi saab kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks

kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid kuni kolmeks aastaks ning TsMS

§ 544 lg 2 järgi tuleb sellisele menetlusele kohaldada hagita perekonnaasja kohta sätestatut.

Kaaludes esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust, leidis maakohus, et lastekaitse seaduse

(LakS) § 3 järgi tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus asus seisukohale, et laste

ja nende ema eraelu massiteabevahendites kajastamine võib lastele kahjulikult mõjuda (põhjustada

koolis ebameeldivusi jms). Seega tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata avaldaja ning laste eraelu

puudutavate andmete avaldamine ning eemaldada juba avaldatud andmed veebipäevikust.

Veebipäeviku sulgemine ei ole põhjendatud, sest selline meede oleks puudutatud isiku I jaoks

ebamõistlikult koormav. TsMS § 544 lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset rakendada kolmeks aastaks.

3. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus paljasõnaline ega põhine

tõenditel. Määrusest ei nähtu, milliste tõendite alusel nõuab kohus puudutatud isikult I kirjutiste

eemaldamist veebipäevikust ning keelab avaldaja ja laste eraelu puudutavate andmete avaldamise.

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest esialgse õiguskaitse

rakendamine on laste huvides vajalik.

5. Maakohus jättis 17. detsembri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29. jaanuari 2009. a määrusega määruskaebuse ning tühistas

maakohtu määruse ja jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud

isikult I vanema õiguste äravõtmiseks ja palus rakendada esialgset õiguskaitset: sulgeda veebipäevik

ja kohustada puudutatud isikut I lõpetama avaldaja ja laste laimamine veebipäevikus ja teistes

massiteabevahendites.

TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus reguleerida hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet, kui see on

vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 551 lg 1 annab kohtule

õiguse hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse

õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse

hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Õige ei ole maakohtu seisukoht, et avaldaja taotletud esialgse õiguskaitse rakendamine on tsiviilasja

raames asjakohane. Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede, mille esmaseks ülesandeks

on kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks ning tagada kohtuvaidluse ajaks

õigusrahu. Arvestades praeguse tsiviilasja nõuet, ei ole avaldaja taotletud eesmärki püsival kujul

võimalik saavutada. Väidetava laimu lõpetamine, millele õiguskaitse on suunatud, ei ole tsiviilasjas

vaidluse esemeks. Seetõttu ei saa selles tsiviilasjas õiguskaitset taotletud kujul rakendada. Maakohus

jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta ja tegi seetõttu lahendi, mis ei vasta seadusele.

Avaldaja arusaam, et kellelgi ei ole õigust avaldada ükskõik kelle kohta ebaõigeid faktiväiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid, on õige, kuid vanema õiguste äravõtmise nõudega ei saa laimuga

rikutud õigusi jalule seada. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole ning

vastava nõude esitamisel võib tulla vajadusel kõne alla ka avaldaja soovitud esialgse õiguskaitse

rakendamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha esialgse

õiguskaitse tagamiseks uue määruse, millega jätta maakohtu määrus jõusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab kohus TsMS § 377 lg 2 ja § 551 lg 1 alusel laste huvides

rakendada esialgset õiguskaitset. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 ja LakS § 3 järgi tuleb igal pool ja

alati seada esikohale lapse huvid ja laste huvidest lähtudes saab kohus ka omal algatusel esialgset

õiguskaitset kohaldada. PKS § 50 lg-te 2 ja 4 järgi peab vanem vanema õigusi teostades pidama alati

silmas lapse huve ja teostama vanema õigusi heas usus.

Esialgne õiguskaitse on küll ajutine meede, kuid ka laste ajutine kaitsmine kohtumenetluse ajal on

vajalik, et lapsed ei peaks kannatama ega lugema vanema sündsusetuid kirjutisi enda ja teise vanema

kohta. Selliste kirjutistega kuritarvitab vanem oma vanema õigusi ja avaldab lastele kahjulikku mõju,

mis on otseses vastuolus laste huvidega. Esialgset õiguskaitset on vaja rakendada laste huvide

kaitseks.

Tühistades maakohtu määruse, andis ringkonnakohus puudutatud isikule I uue võimaluse

vanemaõigusi kuritarvitada ega ole säästnud lapsi. Lahend ei ole tehtud mitte laste, vaid puudutatud

isiku I huvides.

8. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest

ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas märkis puudutatud isik I, et

avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et just puudutatud isik I on avaldaja ja laste

eraelu puudutavad andmed internetikeskkonnas avaldanud ega tõendanud puudutatud isiku I seost

veebipäevikuga.

9. Puudutatud alaealiste isikute esindaja määruskaebusele ei vastanud.

10. Rakvere linn, leides, et ta ei ole asjast puudutatud laste elukohajärgne eestkosteasutus, esitas

kohtule oma seisukohad spetsialisti arvamusena. Rakvere linna arvates võib vanemalt PKS § 54 ja

LakS § 13 lg-te 2 ja 3 järgi vanema õiguste äravõtmise aluseks olla korduv jõhker sekkumine lapse

eraellu. Puudutatud isik I on vabalt juurdepääsetavas internetikeskkonnas avalikustanud nii oma

alaealiste laste kui ka nende ema eraelu puudutavat informatsiooni, rikkudes sellega nii laste kui ka

avaldaja õigust eraelu puutumatusele. Laste huvides on takistada vanema meelevaldset sekkumist

alaealiste eraellu lapsi mitteaustavate, alavääristavate ja solvavate väljaütlemistega. Seetõttu on laste

huvides õige kohaldada keeldu avaldada laste eraelu puudutavaid andmeid massiteabevahendites ja

kohustada puudutatud isikut I eemaldama veebipäevikust lapsi ja avaldajat puudutavaid andmeid

sisaldavad seni avaldatud kirjutised.

11. Tallinna linna Nõmme linnaosa valitsus avaldas laste elukohajärgse eestkosteasutusena arvamust,

et PKS § 50 lg-te 2 ja 4, LakS § 13 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 16 p-de 1 ja 2 järgi on

lastel õigus olla kaitstud nende eraellu sekkumise ning au, väärikuse, kiindumuste ja hea maine

riivamise vastu, sh sellise käitumise vastu oma vanema poolt. Vanem peab austama laste õigusi

isiklikule elule, identiteedile ja kiindumustele ega tohi kahjustada lapse õigust eraelule meelevaldse

või ebaseadusliku sekkumisega. Puudutatud isiku I korduv tegevus laste ja avaldaja eraelu puudutava

informatsiooni avalikustamisel internetikeskkonnas rikub oluliselt laste õigust eraelule, laste au ja

väärikust ning head mainet. Vanem peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi teostama oma

õigusi heas usus ja PKS § 50 lg-te 2 ja 4 järgi lapse huvides. Seega peab vanem oma subjektiivseid

õigusi teostades arvestama vajadusega vältida oma laste huvide ja eraelu kahjustamist, mis eeldab

laste ja avaldaja eraelu kajastavate kirjutiste eemaldamist veebipäevikust. Puudutatud isiku I

käitumine on vastuolus ka isikuandmete kaitse seaduse §-ga 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on

asjas vajalik, et vältida olulist kahju ja omavoli, ning tagada laste heaolu ja turvalisus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata

samale maakohtule avaldaja avalduse (taotluse) selgitamiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Avaldaja esitas 5. septembril 2008 maakohtule kaks avaldust. Ühes neist palus avaldaja võtta

puudutatud isikult I vanema õigused ära põhjusel, et puudutatud isik I ei ole täitnud vanema

kohustusi ja on avaldanud puudutatud isikutele II ja III nii nende kui ka avaldaja eraelu kohta käivate

andmete avaldamisega kahjulikku mõju. See avaldus võeti 8. septembri 2008. a kohtumäärusega

menetlusse (I kd, lk 86). Teises avalduses palus hageja sulgeda puudutatud isiku I peetava

veebipäeviku ning keelata puudutatud isikul I avaldada massiteabevahendites avaldaja ja puudutatud

isikute II ja III eraelu kohta käivaid andmeid. Avaldaja tugines teises avalduses nii hagi tagamise

sätetele (TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 3), mis on TsMS § 551 lg 1 järgi kohaldatavad ka hagita

perekonnaasja menetluses esialgse õiguskaitse tagamisel, kui ka VÕS §-le 1055 ja TsMS §-le 544,

mis annavad võimaluse nõuda isikul hagita menetluses oma eraelu või muu isikuõiguse kaitseks

abinõude rakendamist.

14. Kuigi avaldaja soovis kohaldada eraelu kaitseks abinõusid esialgse õiguskaitse tagamise korras, ei

saanud maakohus kolleegiumi arvates praeguses asjas rakendada esialgset õiguskaitset avaldaja

soovitud viisil, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus.

Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede, millega tagatakse kohtulahendi täidetavus ja

vajadusel ka menetlusosalise õigused kohtumenetluse ajaks. Avaldaja ei märkinud avalduses, et ta

soovib saada kaitset kohtumenetluse ajaks, ning möönis võimalust saada kaitset tähtajaga kuni kolm

aastat, nagu näeb ette TsMS § 544 lg 1 teine lause. Seega nähtub avaldusest, et avaldaja võis soovida

VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude rakendamist (st esitas

avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitseks). Kolleegiumi arvates oli avaldajal vanema õiguste

äravõtmise avaldust esitades õigus esitada ka avaldus eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõu

rakendamiseks (TsMS § 544 lg 3). Samas võis avaldaja soovida esialgse õiguskaitse rakendamist

eraelu ja isikuõiguste kaitseks (st esitas eraelu ja isikuõiguste kaitse tagamiseks taotluse rakendada

esialgset õiguskaitset).

Kuna avaldaja teises avalduses väljendatud nõue ei olnud üheselt mõistetav, pidi maakohus enne

avalduse lahendamist selgitama, mida avaldaja soovib avaldusega saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja

menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb

menetlusosaline tema soovil ka ära kuulata. Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine

on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.

15. Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja

TsMS § 544 alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana. Ringkonnakohus märkis õigesti, et

avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus

pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Ringkonnakohus jättis aga

tähelepanuta, et avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel TsMS § 544 järgi esitatud eraelu ja

isikuõiguste kaitseks. Seetõttu tühistas ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse, rikkus aga ka ise

oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 669 lg 2 mõttes, kui ei tühistanud maakohtu määrust ega

juhtinud maakohtu tähelepanu menetlusõiguse normi rikkumistele ja käsitas avaldust üksnes esialgse

õiguskaitse tagamise taotlusena vanema õiguste äravõtmise asjas.

16. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu, et maakohtu määrusest nähtuvalt rakendas maakohus

formaalselt küll esialgse õiguskaitse korras eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid, kuid sisuliselt

lahendas ta avaldaja nõude VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel. Seda kinnitab ka asjaolu, et maakohus

määras abinõude tähtajaks kolm aastat. Siiski tuleb maakohtu määrus tühistada, sest maakohus ei

järginud määrust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Kui avaldaja esitas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks, tuli avaldajal mh

tasuda TsMS § 139 lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu

(vt Riigikohtu 29. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 30). Samuti pidi maakohus

TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi selgitama välja puudutatud isikute seisukoha. TsMS § 545 järgi kuulab

kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes

abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse

korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse või politseiasutuse.

Ülalnimetatut tegemata ei saanud kohus rakendada eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid. Küll

olnuks sellise avalduse esitamisel võimalik kohaldada eraelu ja isikuõiguste kaitseks kohtumenetluse

ajaks esialgset õiguskaitset TsMS § 546 alusel, millele viitas õigesti ka ringkonnakohus. Maakohtu

määrusest ei nähtu siiski, et maakohus oleks rakendanud esialgset õiguskaitset eraelu ja isikuõiguste

kaitse abinõude kohaldamise nõuet menetledes.

17. Riigikohus võib TsMS § 692 lg 4 kolmanda lause järgi kassatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui

ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja see rikkumine võis mõjutada asja

lahendamise tulemust ning rikkumist ei ole võimalik Riigikohtus kõrvaldada. See kehtib TsMS § 701

lg 3 kolmanda lause järgi ka määruskaebuse lahendamisel. Praeguses asjas ei ole võimalik

menetlusõiguse normi rikkumist kassatsiooniastmes kõrvaldada ning asi tuleb saata maakohtule

avaldaja nõude (otsuse p-d 15, 16) väljaselgitamiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.

18. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel avaldajale tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa