3-2-1-59-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-59-09

Määruse kuupäev

Tartu, 9. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Georgi Netrobtðuki, Larissa Ray ja Galina Netrobtðuki hagi

Osaühingu Aldem Finance ja Mangolain OÜ vastu aktsiate

omandiõiguse tunnustamiseks, aktsiate tagastamiseks ning

tehingute tühisuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-05-15919

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Netrobtðuki, Larissa Ray ja Galina Netrobtðuki

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Georgi Netrobtðuk (isikukood xxxxxxxxxxx), Larissa

Ray (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Galina Netrobtðuk (isikukood

xxxxxxxxxxx), hagejate esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostjad Mangolain OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman, ja OÜ Aldem Finance

(registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

11. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-15919

ja Harju Maakohtu 20. mai 2008. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi Harju Maakohtule

Georgi Netrobtðuki, Larissa Ray ja Galina Netrobtðuki kahju hüvitamise nõuete menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ-le Georgi Netrobtðuki,

Larissa Ray ja Galina Netrobtðuki määruskaebuselt 14. jaanuaril 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni ja 5. veebruaril 2009. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgi Netrobtðuk (hageja I), Larissa Ray (hageja II) ja Galina Netrobtðuk (hageja III) esitasid

11. augustil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi OÜ Aldem Finance (kostja I) ja Balti

Finantseerimisasutuse AS-i (kostja II) vastu, milles palusid kanda Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i

aktsiaraamatusse aktsiate omanikuna hagejad. 1. septembril 2005. a esitatud avalduses täiendasid

hagejad hagi eset nõuetega tunnustada hagejate omandiõigust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i

aktsiatele, tunnustada 5. augusti 2002. a aktsiate müügilepingu tühisust ja tunnustada 7. novembri

2001. a pandilepingu tühisust. 22. mail 2006. a esitatud hagiavalduses märkisid hagejad kostjana

lisaks 11. augusti 2005. a hagiavalduses märgitud kostjatele Mangolain OÜ (kostja III). Avalduses

palusid hagejad järgmist:

tuvastada kostja I ja kostja III vahel sõlmitud 128 Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsia

müügilepingu tühisus,

tuvastada hageja I ja kostja I vahel 5. augustil 2002. a sõlmitud aktsiate müügilepingu tühisus ja

tunnustada hageja I omandiõigust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i 52 nimelisele aktsiale,

tuvastada hageja II ja kostja I vahel 5. augustil 2002. a sõlmitud aktsiate müügilepingu tühisus ja

tunnustada hageja II omandiõigust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i 38 nimelisele aktsiale,

tuvastada hageja III ja kostja I vahel 5. augustil 2002. a sõlmitud aktsiate müügilepingu tühisus ja

tunnustada hageja III omandiõigust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i 38 nimelisele aktsiale,

kohustada kostjat III tegema tahteavaldust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsiate omandiõiguse

üleandmiseks hagejatele.

Hageja I palus juhul, kui kohus ei rahulda hagejate eelnimetatud nõudeid, kohustada kostjat III

tegema tahteavaldust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsiate omandiõiguse üleandmiseks kostjale I

ja kohustada kostjat I tegema tahteavaldust Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i 64 nimelise aktsia

omandiõiguse üleandmiseks hagejale I. 9. oktoobril 2007. a esitasid hagejad avalduse, milles võtsid

tagasi kostja II vastu esitatud hagi.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS kostjaga II 7. novembril 2001. a

laenulepingu, mille kohaselt Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS laenas kostjalt II 10 000 000 krooni.

Samal päeval sõlmisid hagejad laenu tagamiseks kostjaga II pandilepingud, millega pantisid neile

kuuluvad Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsiad. 5. augustil 2002. a sõlmitud müügilepingutega

müüsid hagejad neile kuulunud Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsiad kostjale I. Tegemist oli

tagatismüügikokkulepetega laenulepingu tagamiseks. 5. augustil 2002. a sõlmis hageja I kostjaga I

aktsiate optsiooni ostu-müügilepingu, millega esimene kohustus ostma ja teine müüma 64 Eesti-

Ameerika Ärikolledþi AS-i aktsiat. Optsiooni all mõistsid pooled aktsiate väljaostuõigust juhul, kui

kolledþ on kustutanud laenulepingust tulenevad nõuded. 23. jaanuaril 2003. a tagastas Eesti-

Ameerika Ärikolledþi AS kostjale II laenu. Kostja I pole ei tagatisostulepingute ega optsioonilepingu

alusel hagejatele aktsiaid tagastanud. Kostja I on aktsiad edasi võõrandanud kostjale III.

Hagejate ja kostja I vahel 5. augustil 2002. a sõlmitud aktsiate müügilepingud on tegelikult

pandilepingud. Hagejad on 29. märtsil 2005. a need tehingud tühistanud. Isegi juhul, kui aktsiate

võõrandamistehingud ei oleks tühised, oleks hagejal I optsioonilepingu alusel õigus nõuda aktsiate

omandi üleandmist. Kostja I ja kostja III vaheline aktsiate müügileping on tühine, kuna see on näilik

tehing.

2. 26. märtsil 2008. a esitasid hagejad hagi täiendamise avalduse, milles palusid juhul, kui kohus ei

rahulda hagejate varem esitatud nõudeid, mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahjuhüvitis

7 126 693 krooni 60 senti, mõista kostjalt I hageja II kasuks välja kahjuhüvitis 5 207 968 krooni

20 senti ja mõista kostjalt I hageja III kasuks välja kahjuhüvitis 5 207 968 krooni 20 senti.

Kui hagejad ei oleks 5. augustil 2002. a võõrandamislepinguid sõlminud, oleksid nad Eesti-Ameerika

Ärikolledþi aktsionärid ja aktsiad oleks nende omandis. Aktsiate väärtus on vähemalt

4 700 000 krooni, mis oli märgitud aktsiate hinnaks kostja I ja kostja III vahel 1. novembril 2005. a

sõlmitud müügilepingus. Lisaks sellele on hagejatel jäänud saamata tulu vähemalt 12 841 027 krooni,

mis oli Eesti-Ameerika Ärikolledþi AS-i puhaskasum aastatel 2002-2006.

3. Harju Maakohus (menetles asja alates 1. jaanuarist 2006. a) jättis 20. mai 2008. a määrusega

rahuldamata hagejate taotluse võtta kahju hüvitamise nõue alternatiivse nõudena menetlusse.

Maakohus leidis, et taotluses on hagejad lisaks uuele nõudele esile toonud ka uued asjaolud väidetava

kahju tekkimise kohta, mistõttu on tegemist uue ja iseseisva haginõudega, mitte alternatiivse nõudega

juba varem esitatud asjaolude põhjal. Hagejate kahju hüvitamise nõuet on võimalik menetleda

iseseisvalt eraldi menetluses, kui on sisuliselt menetletud ja lahendatud käesolevas asjas esitatud

nõuded.

Maakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata, kuivõrd see ei takista ei käesolevas

menetluses esitatud nõuete läbivaatamist ega hagiavalduse esitamist kahju hüvitamise nõudes.

4. Hagejad esitasid 30. mail 2008. a vastuväite kohtu tegevuse kohta, milles leidsid, et kahju

hüvitamise nõude alternatiivse nõudena menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendamatu ja

ebaõige. Hagejad ei ole alternatiivse nõude esitamisel toonud välja uusi asjaolusid, vaid tuginevad

hagiavalduses esitatud asjaoludele. Kahju hüvitamise nõude eraldi läbivaatamisel tuleks selle asja

menetlus peatada kuni käesolevas asjas otsuse tegemiseni.

5. Harju Maakohus jättis 26. juuni 2008. a määrusega hagejate vastuväite kohtu tegevuse kohta

rahuldamata. Maakohus kordas 20. mai 2008. a määruse põhjendusi.

6. Hagejad esitasid maakohtule 11. septembril 2008. a taotluse, milles palusid edastada

määruskaebuse ringkonnakohtule. Hagejad leidsid, et nende 30. mai 2008. a vastuväide tuleb lugeda

määruskaebuseks. Asjaolu, et hagejad nimetasid määruskaebuse vastuväiteks, tulenes sellest, et

maakohus oli kaevatavas määruses ebaseaduslikult piiranud määruskaebuse esitamist. TsMS § 372

lg 5 järgi saab esitada maakohtu 20. mai 2008. a määruse peale määruskaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2008. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata.

Vastuväide, mida hagejad on pidanud määruskaebuseks, on esitatud määruse peale, millega kohus ei

võtnud vaidlusaluses asjas vastu hagejate alternatiivsena esitatud nõuet. Samas ei keeldunud kohus

hagi menetlusse võtmast, vaid märkis, et hagejad võivad esitada kahju hüvitamise nõude

vaidlusalusest asjast eraldi menetluses. Seega ei ole tegemist hagi menetlusse võtmata jätmisega

TsMS § 371 mõttes ja sellise määruse peale edasikaebamise õigust ei ole ette nähtud. Kuna tegemist

on alternatiivse nõudega, siis ei takista selle nõude menetlusse võtmata jätmine vaidlusaluse asja

menetlust. Takistatud ei ole hagi esitamine üldistel alustel, seega ei takista vaidlusalune määrus ka

alternatiivsena esitada soovitud hagi menetlemist. Seega ei ole tegemist kaevatava määrusega ja selle

peale esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hagejad esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles paluvad nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu

määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta menetlusse alternatiivse nõudena hagejate

kahju hüvitamise nõue.

Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Tegemist on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, mille peale võib TsMS § 372

lg 5 kohaselt esitada määruskaebuse. Samuti on väär ringkonnakohtu seisukoht, et selle nõude

menetlusse võtmata jätmine ei takista vaidlusaluse asja menetlust ning nõude võib esitada üldistel

alustel. Alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on samad asjaolud, mis hagilgi.

Seetõttu ei oleks seda nõuet võimalik eraldi läbi vaadata, ilma et menetlus peatataks kuni käesolevas

asjas otsuse tegemiseni.

9. Kostja III vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja I ei ole

määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja

§ 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3

kolmanda lause alusel saata maakohtule hagejate alternatiivse nõude menetlusse võtmise

otsustamiseks.

11. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei keeldunud 20. mai 2008. a määrusega

hagejate alternatiivset nõuet menetlusse võtmast ja seetõttu ei saa selle määruse peale esitada

määruskaebust. Maakohtu määruse resolutsioon oli sõnastatud järgmiselt: !Jätta hagejate Georgi

Netrobtðuki, Larisa Ray ja Galina Netrobtðuki taotlus kahju nõude alternatiivse nõudena menetlusse

võtmiseks rahuldamata". Sellest saab üheselt järeldada, et maakohus keeldus hagejate alternatiivset

nõuet menetlusse võtmast. Seega TsMS § 372 lg 5 kohaselt oli hagejatel õigus esitada maakohtu

määruse peale määruskaebus ja ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kaebeõiguse puudumise tõttu

hagejate määruskaebust läbi vaatamata. Seda järeldust ei muuda ka maakohtu selgitus, et hagejatel on

õigus esitada kahjunõue iseseiseva nõudena. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et

hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et alternatiivseid nõudeid saab esitada vaid

samadele asjaoludele tuginedes. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset

nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest

nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel

asjaoludel. Praeguses asjas on hagejad 26. märtsil 2008. a esitatud avalduses palunud juhul, kui kohus

nende algselt esitatud nõudeid ei rahulda, mõista kostjalt I hagejate kasuks välja kahjuhüvitis.

Hagejad on seega esitanud TsMS § 370 lg 2 kohaselt oma esimesele nõudele alternatiivse nõude ja

palunud selle rahuldada juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

13. Kolleegium on seisukohal, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale

nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik iseenesest ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas

menetluses. Arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas

menetluses menetleda. Alternatiivse nõude menetlusse võtmise lahendamisel saab analoogia alusel

kohaldada hagide liitmise kohta sätestatut ja TsMS §-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib

maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab

alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks

keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama

alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise. Kui avaldus, milles alternatiivne nõue esitati, on

esitatud puudusega, mis takistab alternatiivse nõude menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 3401 lg 1 järgi

jätta avaldus käiguta ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

14. TsMS § 134 lg 1 teise lause järgi määratakse hagihind suurema nõude järgi, kui hagis on esitatud

alternatiivsed nõuded. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Kolleegium leiab, et ka menetluses oleva hagi täiendamisel alternatiivse nõudega on hagihinnaks

kokku suurema nõude hind ja vastavalt sellele peab olema tasutud riigilõiv. See kehtib ka juhul, kui

kohus otsustab alternatiivset nõuet, millega hageja soovis menetluses olevat hagi täiendada,

menetleda eraldi menetluses.

15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu