3-3-1-45-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-45-09

Otsuse kuupäev

8. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio

Ehituse AS vaidlustus Keila Hariduse Sihtasutuse 11. augusti

2008. a otsuse tühistamiseks hankemenetluses "Keila

Gümnaasiumi uue hoone ehitustööd" (registreerimisnumber

103181)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-08-1854

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Astlanda Ehitus, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja Facio

Ehituse AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman), AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja

Facio Ehituse AS kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1854 ja saata

OÜ Sherman (praegune OÜ Astlanda Ehitus), AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio

Ehituse AS kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila Hariduse Sihtasutus avaldas 20. detsembril 2007. a riiklikus riigihangete registris hanketeate

nr 103181, millega kuulutas välja riigihanke "Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitustööd".

Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29. jaanuar 2008. Kõikide pakkumuste jõusoleku viimaseks

päevaks oli 28. juuli 2008.

2. Ühispakkujad OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS leidsid, et

hankija poolt koostatud hankedokumendid olid õigusvastased ja rikkusid nende õigusi ning esitasid

25. veebruaril 2008 vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon). Vaidlustuskomisjoni 20. märtsi 2008. a otsusega vaidlustus rahuldati. Uueks

pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 29. aprill 2008, millal pakkumused avati.

3. Keila Hariduse Sihtasutuse 9. mai 2008. a otsusega lükati kõigi pakkujate pakkumused tagasi, kuna

need ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele ja tunnistati hankemenetlus lõppenuks.

Selle otsuse peale esitati vaidlustus, mille Keila Hariduse Sihtasutus tunnistas 29. mai 2008. a

avaldusega põhjendatuks.

4. Nimetatud ühispakkujad esitasid 25. juunil 2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Keila Hariduse

Sihtasutuse poolt 18. juunil 2008 kehtestatud "Läbirääkimiste pidamise korra" peale. Vaidlustuses

taotleti ka Riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 3 alusel hankemenetluse peatamist.

Vaidlustuskomisjoni 2. juuli 2008. a otsusega peatati hankemenetlus vaidlustuse läbivaatamise ajaks

kuni 5. augustini 2008. Vaidlustuskomisjoni 22. juuli 2008. a otsusega rahuldati vaidlustus osaliselt ja

kohustati hankijat viima läbirääkimiste pidamise korra punktid vastavusse õigusaktides sätestatud

nõuetega.

5. Ühispakkujad saatsid 24. juulil 2008 Keila Hariduse Sihtasutusele teate, milles märkisid, et

pakkumuste jõusoleku tähtpäevad lähenevad ja nad on valmis pakkumuse tähtaega ise pikendama.

Hankija tähelepanu juhiti RHS § 45 lg-le 2, mille kohaselt hankija on kohustatud tegema pakkujale

kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vähemalt 10 päeva enne tema

pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Pakkuja peab

siis teavitama hankijat tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest 5 tööpäeva jooksul.

Kuna kõikide pakkumuste jõusoleku viimane päev oli 28. juuli 2008 ja hankija ettepanekut

pakkumuse tähtaja pikendamiseks ei teinud, siis otsustasid nimetatud ühispakkujad esitada 28. juulil

2008 Keila Hariduse Sihtasutusele avalduse, milles pikendasid ise pakkumuse jõusoleku tähtaega ühe

kuu võrra selliselt, et pakkumuse viimaseks jõusoleku päevaks oli 28. august 2008. 28. augusti 2008

avaldusega pikendasid nad oma pakkumuse jõusoleku tähtaega veel ühe kuu võrra.

6. Keila Hariduse Sihtasutuse 11. augusti 2008. a otsusega tunnistati hankemenetlus RHS § 29 lg 3

p 6 alusel kehtetuks. Kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja

viimane päev oli 28. juuli 2008 ja pakkumuste jõusoleku tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud.

Vaidlustuskomisjoni poolt hankemenetluse peatamise tõttu kuni 5. augustini 2008 ei saanud hankija

täita RHS § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust. Juba möödunud pakkumuse jõusoleku tähtaega ei ole

võimalik pikendada. Ühispakkujate OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio

Ehituse AS 28. juuli 2008. a avaldus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks jääb tähelepanuta,

sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkumuse tingimus ning pakkumuse tingimuste muutmine

pärast pakkumuse esitamist ja pakkumuse esitamise tähtaja möödumist ei ole lubatud, sest vastasel

korral ei oleks hankijal võimalik täita pakkujate võrdse kohtlemise kohustust. Pakkumuse jõusoleku

tähtaja pikendamise eelduseks on hankija sellekohane kirjalik ettepanek. Ühispakkujate avalduse

arvestamisel tekiks olukord, kus hankemenetluses osaleks vaid üks pakkuja, teised aga jääksid

hankemenetlusest kõrvale ja see pakkuja saaks teiste ees põhjendamatu eelise. Põhjendatud vajadus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks seisneb selles, et hankemenetluses esitatud pakkumused on

lõppenud ning järelikult puudub hankijal alus eduka pakkumuse kindlakstegemiseks ja hankelepingu

sõlmimiseks nõustumise andmiseks. Hankemenetluse eesmärgi (hankelepingu sõlmimine)

saavutamine on muutunud võimatuks. Pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemine on hankijast

sõltumatu objektiivne asjaolu. lisaks menetluse jätkamise objektiivsele võimatusele arvestab hankija

ka sellega, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on kõigi pakkujate jaoks võrdne tähendus ning

kehtetuks tunnistamisega ei eelistata ega kahjustata ühtki pakkujat teistest suuremal määral.

7. OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS esitasid 22. augustil

2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles paluti Keila Hariduse Sihtasutuse 11. augusti 2008. a

otsus tühistada ja jätta menetluskulud hankija kanda.

8. Vaidlustuskomisjoni 11. septembri 2008. a otsusega jäeti vaidlustus rahuldamata. Põhjendused

olid järgmised:

1) vaidlus on selles, kas hankijal esines alus hankemenetluse lõpetamiseks RHS § 29 lg 3 p 6 järgi;

kas hankija oli kohustatud ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni 2. juuli 2008. a otsusega

peatatud, RHS § 45 lg 2 kohaselt tegema pakkujatele ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja

pikendamiseks; kas vaidlustajal on õigus ise pikendada oma pakkumuste jõusoleku tähtaega. RHS

§ 29 lg 3 p 6 näeb ette hankija omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaid

põhjendatud vajaduse korral. Seetõttu tuleb hankija otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks kindlaks

teha, kas hankija otsuses toodud motivatsioon väljendab põhjendatud vajadust riigihanke kehtetuks

tunnistamiseks;

2) vaidlustuskomisjoni 2. juuli 2008. a otsusega peatati hankemenetlus. Otsuses märgiti, et

hankemenetluse peatamise ajal on keelatud kõik toimingud ja otsuste tegemine hankemenetluses.

Vaidlustuskomisjoni otsus, millega rahuldati vaidlustus osaliselt, tehti avalikult teatavaks 22. juulil

2008. Vaidlust pole selles, et kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes 28. juulil 2008.

RHS § 123 lg 3 alusel võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta. Õige on vaidlustajate

seisukoht, et nimetatud sätte sõnastus ei võimalda vaidlustuskomisjonil hankemenetluse peatamisel

hakata otsuses loetlema toiminguid, õigusi või kohustusi, millele hankemenetluse peatamine ei

laiene. Õige on ka see, et taotleda võib vaid hankemenetluse peatamist tervikuna. Kui

vaidlustuskomisjon on hankemenetluse peatanud, siis tulenevalt RHS § 128 lg-st 1 ei tohi hankija

jätkata peatatud hankemenetlust enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks

tegemisest. Hankemenetluse peatamise eesmärgiks saab olla eelkõige pakkujate huvide kaitsmine ja

vaidlustuskomisjoni otsuse täitmise tagamine. Peatamine peab välistama hankija toimingud ja

otsused, mis teeksid võimatuks hankemenetluse jätkamise peale RHS § 128 lg-s 1 toodud tähtaega.

Peatamise regulatsioon ei jaga toiminguid menetluse jätkamisele ja menetluse lõpuleviimisele

suunatud toiminguteks ning ei sätesta, et peatamise korral on lubatud menetluse jätkamisele suunatud

toimingud. Käesolevas asjas on oluline, kas hankija pidi peatatud hankemenetluse ajal tegema

ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks või mitte. Erinevalt varasemast

regulatsioonist on alates 1. maist 2007 kehtiv RHS § 45 lg 2 pannud hankijale kohustuse teha

pakkujale vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ettepaneku pikendada

pakkumuste jõusoleku tähtaega. See kohustus tuleb hankija poolt täita ka ajal, mil hankemenetlus on

peatatud. Seaduse eesmärgiks ei saanud olla olukorra tekitamine, kus korduvate vaidlustuste

esitamise ja hankemenetluse peatamiste tõttu võivadki kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad

vaidlustusmenetluse jooksul lõppeda ja hankemenetluse lõppeesmärk jääb täitmata. Pakkumuste

jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemine ei ole hankija kaalutlusotsus - ettepaneku

tegemine pole hankija õigus teostada hankemenetluse toiming, vaid seadusest tulenev kohustus.

Ettepaneku tegemise kohustus loob olukorras, kus käib vaidlustusmenetlus ja hankemenetlus on

peatatud, võimaluse hankemenetluse jätkumiseks;

3) hankijal tekkis õigus jätkata hankemenetlust 6. augustil 2008. Selleks ajaks olid hankemenetluse

pakkumuste jõusoleku tähtajad möödunud. Hankija ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ja

seetõttu olid esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad lõppenud 28. juulil 2008. Seega on õige hankija

otsuses toodud motiiv, et hankija oli hankemenetluse jätkamise võimaluse tekkimisel (6. augustil

2008) olukorras, kus kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad olid lõppenud, kuigi selle olukorra

tekitas hankija ise. Kuigi hankija jättis RHS § 45 lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmata, puudub

vaidlustuskomisjonil alus kohustada hankijat see toiming teha ja taastada ajahetk, kus hankijal oleks

võimalik teha pakkujatele ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks;

4) RHS § 31 lg 2 p 11 näeb ette, et hankija määrab vaid pakkumuste jõusoleku minimaalse tähtaja.

Seega on igal pakkujal õigus määrata oma pakkumuse jõusoleku tähtaeg, mis ei tohi olla lühem

minimaalsest. Ühispakkujad esitasid hankijale 28. juulil 2008 avalduse, millega pikendasid

pakkumuse jõusoleku tähtaega ühe kuu võrra ja määrasid pakkumuse viimaseks jõusoleku päevaks

28. augusti 2008. Ühispakkujad teatasid, et pakkumuse jõusoleku tähtaega on pikendatud veel ühe

kuu võrra 28. augustil 2008. Riigihangete seadusest ei tulene pakkujatele seaduslikku alust ise oma

pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ilma hankija sellekohase ettepanekuta. RHS §45 lg 1

kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul.

Seetõttu toimis hankija õiguspäraselt kui jättis pikendamise avalduse tähelepanuta. RHS § 43 lg 1

sätestab, et pakkumus on tehteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuse esitamise

tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja

lõppemiseni. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkuja määratud tähtaeg, mille jooksul on ta seotud

oma pakkumusega. Pakkumuste jõusoleku tähtaeg on Riigihangete seaduses sätestatud eelkõige

pakkujate kaitseks, sidudes nad esitatud pakkumustega nende endi määratud ajavahemikuks.

Hankemenetluse peatamisega ei peatu esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad. Vastasel juhul tekiks

olukord, kus hankemenetluse peatamisega luuakse võimalus kohustada pakkujaid sõlmima nende

poolt pakutud tingimustel hankeleping pikema ajavahemiku järel juba muutunud majanduslikus

situatsioonis;

5) hankija otsuses sisalduvad kaalutlused, mida hankija on arvestanud hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisel. Ehkki hankija ei täitnud RHS § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust, on õige hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise põhimotiiv - puudusid jõusolevad pakkumused. Esitatud vaidlustuse tõttu ei

olnud hankijal võimalik pakkumuste jõusoleku ajal edukat pakkumust välja selgitada ja eduka

pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingut sõlmida. Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ei

aitaks kaasa vaidlustajate poolt soovitud eesmärgi saavutamisele, kuna puudub Riigihangete

seadusest tulenev alus peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pikendada pakkumuste

jõusoleku tähtaega;

6) eelnevast tulenevalt on hankija otsuses toodud motiivide alusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks RHS § 29 lg 3 p 6 mõttes põhjendatud vajadus, sest hankijal puudus tekkinud

olukorras võimalus hankemenetlust jätkata.

9. 21. augustil 2008 korraldas Keila Hariduse Sihtasutus väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse "Keila Gümnaasumi uue hoone vundamendi ehitustööd". Hankeleping selles hankes

sõlmiti 26. augustil 2008. Keila Hariduse Sihtasutus kuulutas 3. septembril 2008 välja uue riigihanke

" Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitus" (registreerimisnumber 108051). Hankeleping uues

hankemenetluses sõlmiti 15. jaanuaril 2009. a.

10. OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand &Tuulberg ning Facio Ehituse AS esitasid 18. septembril

2008 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles paluti vaidlustuskomisjoni otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Keila Hariduse Sihtasutuse 11. augusti 2008. a otsus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja kohustada hankijat jätkama hankemenetlust. Väited olid

järgmised:

1) tulenevalt õigusest heale haldusele ja Põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 on pakkujatel pakkumuste

esitamisel mõistlik ning õiguspärane ootus, et hankija käitub õiguspäraselt ja pakkujatel

võimaldatakse pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Kui hankija rikub RHS § 45 lg-s 2

sätestatud kohustust, on pakkujal hea halduse põhimõttest tulenevalt õigus omal algatusel ja ilma

hankija eelneva ettepanekuta pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Vastupidine seisukoht

tähendaks hankija omavoli õigustamist;

2) hankijal puudus õigus tunnistada hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Seda

põhjusel, et kuna kaebajad olid oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud, oli olemas üks

jõusolev pakkumus. Isegi kui see ei olnud enam jõus, puudus kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud

vajadus. Põhjendatud vajaduseks võib eelkõige olla hankemenetluse väline, hankijast sõltumatult

tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks (sisuliselt vääramatu jõud). Hankija tekitas ise olukorra, kus

tema arvates esineb alus menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Põhjendatud vajaduseks ei saa pidada

põhjust, mille hankija on oma õigusvastase tegevusega esile kutsunud. Vastupidine seisukoht on

vastuolus õiguse aluspõhimõtete ja hea halduse põhimõttega. Hankemenetluse välised ja hankijast

sõltumatud takistused menetluse jätkamiseks puudusid. Hankemenetlus saab lõppeda pakkumuste

jõusoleku tähtaja möödumisel üksnes RHS § 29 lg 3 p 7 alusel, mis eeldab, et hankija on täitnud RHS

§ 45 lg-st 2 tuleneva kohustuse ja mitte ükski pakkuja ei ole soovinud oma pakkumuse jõusoleku

tähtaega pikendada. Seadusandja eesmärgiks pole tekitada olukord, kus hankija oma õigusvastase

tegevusetusega tekitab täiendava hankemenetluse lõpetamise aluse;

3) vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta asjaolu, et hankija käitumine on vastuolus õiguse

aluspõhimõtetega, hea halduse põhimõtte (PS §14), riigihangete eesmärkide ja tõhusa menetluse

põhimõtetega. Samuti on vaidlustuskomisjon PS § 3, § 13 ja § 14 kohaldamata jättes jätnud

tõkestamata hankija õigusvastase käitumise. On lubamatu, et hankija õigusvastase tegevuse tagajärjel

saavad seaduslikult käituvate kaebajate huvid kahjustatud ja ebaseaduslikult käituva hankija huvid

parema kaitse võrreldes olukorraga, kus hankija oleks oma kohustust täitnud. Vaidlustuskomisjon

tuvastas hankija õigusvastase tegevuse, kuid jättes otsuse tühistamata, leides sisuliselt, et hankija

omavoli on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise mõjuvaks põhjuseks. Hea halduse põhimõttega

on kooskõlas, et eeskätt haldusorgan, mitte isik vastutab haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise

eest;

4) kaebajd leiavad, et nende pakkumus on jõus. Alternatiivselt leiavad nad, et vaidlustuskomisjonil

oli PS §-st 14 tulenevalt õiguslik alus kohustada hankijat täitma RHS § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust,

ehkki RHS § 126 otseselt selliseid volitusi ei sätesta. Selline volitus on aga ringkonnakohtul.

Riigihangete seadus ei sätesta otseselt alust ka peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist

pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. PS §-s 14 sätestatud hea halduse põhimõte on

materiaalõiguslikuks aluseks, millest tulenevalt on võimalik kohustada hankijat ka pärast pakkumuste

jõusoleku tähtaja möödumist RHS § 45 lg-s 2 sätestatud kohustust täitma.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1854 jäeti

vaidlustuskomisjoni otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Põhjendused olid järgmised:

1) ringkonnakohus nõustus vaidlustuskomisjoni põhiseisukohtadega, et hankija 11. augusti 2008. a

otsuse faktiliseks aluseks olev asjaolu esines ning see ei olnud ja ei ole kõrvaldatav;

2) RHS § 45 lg 1 ja lg 2 regulatsioon on piisavalt selge, et teha ühesed järeldused: pakkumuse

jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku saab teha hankija ja pakkuja saab oma pakkumuse

jõusoleku tähtaega üksnes pikendada ajal, mil pakkumus on veel jõus, ning pakkumuse jõusoleku

tähtaega saab pakkuja pikendada üksnes hankija sellekohase kirjaliku ettepaneku alusel. Olukorras,

kus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaeg on lõppenud, enne tähtaja lõppemist ei ole pakkujatele

pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut tehtud ei ole ja seda ei ole võimalik ka teha,

esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 29 lg 3 p 6 mõttes.

Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu saaks hea halduse põhimõttest või riigihangete eesmärgist tuletada

võimaluse pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega olukorras, kus kõigi pakkumuste tähtaeg on

möödunud, kuna see pole kooskõlas RHS § 45 regulatsiooniga. Kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja

möödumine ja selle asjaolu kõrvaldamise võimatus oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal hankija

tahtest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis õigustas kujunenud olukorras RHS § 29 lg 3 p 6

kohaldamise. Sellise asjaolu esinemist ei muuda olematuks hinnang hankija varasemale, väidetavalt

õigusvastasele tegevusetusele RHS § 45 lg-s 2 märgitud kohustusega seoses. Seetõttu küsimusel, kas

hankija sai ja pidi seda kohustust täitma ka ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni otsusega

peatatud, ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust.

Kui kaebajad leiavad, et hankija rikkus nende õigusi, võivad nad toimingu õigusvastasusele tuginedes

esitada RHS § 117 lg 3 alusel kahju hüvitamise taotluse;

3) nõustuda ei saa kaebajatega, et kuna nad esitasid omal algatusel avalduse pakkumuse jõusoleku

tähtaja pikendamiseks, siis oli nende ühispakkumus jõus. RHS § 45 lg 1 eeldab hankija sellekohase

kirjaliku ettepaneku tegemist pakkujale, kuid sellist ettepanekut hankija antud juhul ei teinud.

Kaebajate omaalgatusliku avalduse arvestamine seaks kaebajad põhjendamatult eelisolukorda

võrreldes nende pakkujatega, kes selliseid avaldusi ei esitanud. See tähendaks pakkujate ebavõrdset

kohtlemist;

4) kuna hankija otsuse tühistamiseks pole alust, puudub vajadus analüüsida seda, kas

kohustamistaotluse esitamine ja rahuldamine on võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman), AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio

Ehituse AS esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse ja

vaidlustuskomisjoni otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassaatori menetluskulud mõista välja vastustajalt. Väited on järgmised:

1) ringkonnakohus ja vaidlustuskomisjon kohaldasid RHS § 45 lg-t 1 ja lg-t 2 ebaõigesti, leides, et

pakkuja ei või olukorras, kus hankija rikub RHS § 45 lg-s 1 sätestatud kohustust, omal algatusel

pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Kassaatorid on pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud

õiguspäraselt ja seetõttu ei saanud vastustaja RHS § 29 lg 3 p 6 alusel hankemenetlust kehtetuks

tunnistada;

2) ringkonnakohus kohaldas RHS § 29 lg 3 p 6 ebaõigesti, leides, et esineb põhjendatud vajadus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks;

3) ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et vastustaja käitumine on olulises

vastuolus õiguse aluspõhimõtete, hea halduse põhimõtte, riigihankeeesmärkide ja tõhusa menetluse

põhimõttega. Ringkonnakohus jättis tõkestamata vastustaja õigusvastase käitumise;

4) ringkonnakohtu otsus pole seaduslik ja põhjendatud. Oluliselt on rikutud TsMS § 651 lg-t 1, sest ei

lahendatud kõiki esitatud taotlusi, kohustamistaotlus jäeti lahendamata.

13. Keila Hariduse Sihtasutuse kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja

vaieldakse sellele vastu. Ringkonnakohus pole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja

menetlusnorme rikkunud.

14. Kolmandad isikud AS Nordecon International ja AS Merko Ehitus kirjalikes vastustes teatatakse,

et kuna antud haldusasi nende õigusi ja kohustusi ei mõjuta, siis ei pea nad vajalikuks sisuliste

seisukohtade esitamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Halduskolleegiumi leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

16. Käesolevas asjas esitasid ühispakkujad OÜ Sherman (praegu OÜ Astlanda Ehitus), AS

Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS vaidlustuse Keila Hariduse

Sihtasutuse 11. augusti 2008. a otsuse peale vaidlustuskomisjonile. Kuna nimetatud ühispakkujad ei

nõustunud vaidlustuskomisjoni 11. septembri 2008. a otsusega, siis esitasid nad (apellatsioon)kaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtusid nad RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud

säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel.

17. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

18. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust Põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega

asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu

põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras

läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme

kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab.

Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste

lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole Põhiseadusega vastuolus, ei ole selline

haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste

langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt

kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses.

Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse

nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike

puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta

PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kohtuasjad algavad esimese astme kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust kohus. PS §-s

4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine,

millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et halduskohtu asemel

asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS § 129 lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud

sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

19. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 9. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1854 tühistada ja saata OÜ Sherman

(praegune OÜ Astlanda Ehitus), AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS kaebus

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

20. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebus

saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude

väljamõistmise taotlusi.

Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Harri Salmann