3-3-1-31-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-31-09

Otsuse kuupäev

8. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Facio Ehituse AS vaidlustus Keila Hariduse Sihtasutuse

riigihanke "Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitus"

(registreerimisnumber 108051) hanketeate p III.1.1)

tühistamiseks lepingu täitmise tagatise osas ja p III.2.3)2 alap c

ja p III.2.3)3 alap c tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-08-1994

Menetluse alus Riigikohtus

Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-1994 ja

saata Facio Ehituse AS kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila Hariduse Sihtasutus avaldas 3. septembril 2008 riiklikus riigihangete registris hanketeate

nr 108051, millega kuulutati välja riigihange "Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitus", mille

eesmärgiks oli ehitaja leidmine gümnaasiumi uue hoone ehitamiseks peatöövõtu meetodil.

Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 27. oktoober 2008.

2. Hanketeate p III.1.1) kohaselt (hankelepingu tingimus) oli pakkumuse tagatis 2 miljonit krooni ja

lepingu täitmise tagatis 50 miljonit krooni. Hanketeate p III.2.2)3 kohaselt (pakkuja majanduslik ja

finantsseisund) pidi pakkuja käsutuses olema hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise

eesmärgil rahalisi vahendeid vähemalt 50 miljoni krooni ulatuses. Alapunktis c kohaselt (majanduslik

ja finantsseisund) pidi pakkuja esitama kvalifitseerimistingimustele vastamise tõenduseks

krediidiasutuse õiendi selle kohta, et pakkuja pangakontodel on rahalisi vahendeid vähemalt 50

miljoni krooni ulatuses või pakkuja ja krediidiasutuse vahel on sõlmitud leping, mille alusel on

hankelepingu sõlmimisel pakkuja käsutuses rahalised vahendid vähemalt 50 miljoni krooni ulatuses.

Hanketeate p III.2.3)2 kohaselt (tehniline ja kutsealane pädevus) pidi pakkuja viimase viie aasta

jooksul olema peatöövõtjana teostanud vähemalt 3 objekti, mis vastavad loetletud tunnustele,

ehitustööd: a) tööde sisuks on hoone püstitamine Ehitusseaduse tähenduses; b) hoone kasutusotstarve

vastab ühele või mitmele järgmistest kasutusotstarvete koodidest (sh vastavad alamkoodid): 12100

(hotellid, majutushooned, toitlustushooned), 12200 (büroo- ja administratiivhooned), 12300

(kaubandus- ja teenindushooned), 12600 (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud

hooned); c) tööde maksumus iga objekti kohta pidi eraldi olema vähemalt 200 miljonit krooni.

Hanketeate p-s III.2.3)3 sätestati, et pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema peatöövõtjana

teostanud vähemalt 1 objekti, mis vastab loetletud tunnustele, ehitustööd: a) tööde sisuks on hoone

püstitamine, laiendamine või rekonstrueerimine; b) hoone kasutusotstarve vastab ühele või mitmele

järgmistest kasutusotstarvete koodidest (sh vastavad alamkoodid): 12613 (kontserdi- ja

universaalsaalide hoone), 12621 (muuseum), 12623 (raamatukogu), 12625 (teaduskeskus), 12630

haridus- ja teadushooned), 12650 (spordihooned, v.a universaalid); c) tööde maksumus on vähemalt

30 miljonit krooni.

3. Facio Ehituse AS esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles leidis, et hanketeate nimetatud punktides pakkujatele

esitatud kvalifitseerimise nõuded ei ole kooskõlas RHS §-dega 1 ja 3, mille kohaselt peab hankija

tagama konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustati hanketeates

märgitud kvalifitseerimise tingimused lepingu täitmise tagatise, pakkujate majandusliku- ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Vaidlustuses märgiti, et 2008. a kevadel

toimus juba riigihange Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitustööde teostamiseks

(registreerimisnumber 103181), kus pakkumuste maksumused olid 155 miljonist kuni 174 miljoni

kroonini (ilma hankija reservi ja käibemaksuta). Arvestades tänast olukorda ehitusturul maksumused

ei suurene, vaid pigem vähenevad. Sellel riigihankel vähenevad maksumused veelgi, sest hange on

jagatud osadeks, teatud tööde (vundamendid, pumpla, välisrajatised jne) teostamiseks on juba

sõlmitud ehitusfirmaga leping umbes 12,5 miljonile kroonile. Väljakujunenud praktika kohaselt on

olnud lepingu täitmise tagatis kuni 10% hanke maksumusest. Praegune tingimus 50 miljonit krooni

(25% eeldatavast hanke maksumusest) on ebaproportsionaalne ja ahistav. Nõue, et ettevõttel peab

olema vabu vahendeid 25% eeldatavast maksumusest ei tulene Riigihangete seadusest ja on vastuolus

majanduse toimimisega, sest ettevõte ei hoia oma arvetel vabu vahendeid, raha on pidevas liikumises.

Sellist nõuet ei saa kehtestada ka vaatamata asjaolule, et hanketeate tingimuse kohaselt tasub hankija

tööde eest üks kord kvartalis. Kokku nõuab hankija rahalisi vahendeid (tagatis, vabad vahendid) 100

miljonit krooni, mis ei ole põhjendatud. Hankija on seadnud pakkujatele väga kõrged tingimused

meelevaldselt. Tingimus, et 200 miljonit krooni maksva hoone ehitamiseks on vaja eelnev sama või

suurema maksumusega kolme objekti ehitamise kogemus, tekitab piiratud ringi ehitusettevõtjaid, kes

saavad sellistel hangetel konkureerida ja teistele on hankeuks suletud. Mõistlik oleks, kui pakkuja on

eelnevalt ehitanud näiteks ühe käesoleva hankega võrreldes 70%-se maksumusega (140 miljonit

krooni) hoone. Arusaamatu on ka tingimus vähemalt 30 miljoni kroonise hoone ehitamise kohta. Kui

ettevõte on juba ehitanud 200 miljonit maksva hoone, siis on selge, et saadakse hakkama ka väiksema

maksumusega hoone ehitamisega.

4. Vaidlustuskomisjoni 30. septembri 2008. a otsusega nr 112-08/108051 rahuldati vaidlustus

osaliselt ja kohustati hankijat viima hanketeade vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega.

Vaidlustuskomisjon pidas õigusvastaseks hanketeate p-s III.2.2)3 esitatud nõuet kvalifitseerimise

tingimusele (50 miljoni krooni olemasolu pakkujal tööde teostamise eesmärgil) vastavuse tõendamise

kohta. Vaidlustuskomisjon leidis, et krediidiasutuse tõendi kohta esitatud nõuet võib tõlgendada ka

selliselt, et krediidiasutuse kinnitus lepingu sõlmimise kohta peab viitama konkreetselt selle

hankelepingu rahastamiseks sõlmitud lepingule. See ei ole aga hankelepingu täitmise eeldusena

vajalik, ei ole kvalifikatsiooni kontrollimisel asjakohane ja on vastuolus RHS § 39 lg-ga 1.

Vaidlustuskomisjon pidas RHS § 3 p-st 2 tuleneva printsiibiga (läbipaistvus ja kontrollitavus)

vastuolus olevaks ka selles punktis kasutatud määratlemata õigusmõistet "vabad rahalised vahendid".

Muus osas pidas aga vaidlustuskomisjon vaidlustatud punkte õiguspärasteks. Vaidlustuskomisjon

mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja osa tasutud riigilõivust 5000 krooni (tasutud oli 20 000

krooni) vastavalt rahuldatud osale (25%).

5. Facio Ehituse AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse

tühistamiseks osas, millega jäeti tema vaidlustus rahuldamata. Kaebuses paluti uue otsuse tegemist,

millega rahuldada vaidlustus täielikult. Väited olid järgmised:

1) ebaproportsionaalne on hankelepingu eeldatav maksumus 200 miljonit krooni. Hankija kuulutas ka

varem välja sama objekti hanke, maksumus oli siis 155 miljonit kuni 174 miljonit krooni. Hankija

sõlmis eraldi lepingu vundamenditööde jne tegemiseks umbes summas 12,5 miljonit krooni ja selle

eest tehakse osa esialgse hanke sisuks olnud töödest. See summa tuleb arvata maha eelmisel hankel

esitatud pakkumusest. Ehitushinnad on langenud. Ei olnud alust eeldada, et hankel hind tõuseb

neljandiku võrra. Isegi kui vahepeal on tehtud projektis muudatusi, ei tekiks sellist hinnatõusu. Koos

käibemaksuga võiks lepingu eeldatav maksumus olla 180 miljonit krooni;

2) kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on tagada, et pakkujad oleksid võimelised lepingut täitma.

Eesmärgiks ei saa olla pakkujate arvu vähendamine või lepingu suunamine konkreetsele isikule.

Proportsionaalsuse hindamisel tuleb sellest lähtuda;

3) ebaproportsionaalsed on kõik tingimused, mille puhul on ilmne, et sama eesmärgi võib saavutada

ka leebemate tingimustega. Ebaproportsionaalselt karmide nõuete kehtestamise õigustuseks ei saa

olla vabandus, et hankijal puudub spetsialist hankemenetluse ettevalmistamisel. Seadus võimaldab

pidada ka tehnilist dialoogi;

4) p III.2.2) on ebaproportsionaalne samadel põhjustel (50 miljoni krooni olemasolu tööde teostamise

eesmärgil). Sellise summa kasutuna hoidmine pangakontol ei garanteeri, et lepingu täitmiseks

vajalikud vahendid on olemas ja ei taga lepingu täitmist. Soovitud summa ei tohiks ületada 10%

lepingu eeldatavast maksumusest (15 miljonit krooni);

5) ebaproportsionaalne on nõue varasema kolme vähemalt 200 miljoni kroonise maksumusega

projekti olemasolu kohta, sest varasemate projektide maksumus ületab ühe neljandiku võrra praeguse

projekti eeldatava maksumuse (s.o 150 miljonit krooni). Ei ole vahet, kas projekti maksumus on 200

või 100 miljonit, juhul kui pole tehnoloogilisi erilahendusi. Käesolevaid kvalifitseerimistingimusi on

võimelised täitma Eestis vaid viis suuremat ehitusfirmat, kuid samas on sellist koolihoonet

võimelised ehitama ka väiksemad firmad. Nõue võiks olla 100 miljonit krooni;

6) 50 miljoni kroonine lepingu täitmise tagatis moodustab 30% lepingu eeldatavast maksumusest.

Tagatis on pakkujale äärmiselt koormav, sest eeldab käibevahendite kasutuna seismist, hävitab

konkurentsi, tõstab hankelepingu hinda ja mõjutab negatiivselt majandust. Tagatis võiks olla 10%

lepingu eeldatavast maksumusest.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1994 rahuldati

kaebus osaliselt. Tühistati vaidlustuskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Facio

Ehituse AS vaidlustus hanketeate p III.2.3)2 alapunkt c peale. Tehti uus otsus, millega tühistati

nimetatud punkt. Tühistati ka vaidlustuskomisjoni otsus menetluskulude jaotamise osas ja tehti uus

otsus, millega mõisteti Facio Ehitus AS kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust

(20 000 krooni) 10 000 krooni vastavalt rahuldatud osale (50%). Facio Ehituse AS kasuks mõisteti

välja ka ringkonnakohtus tasutud riigilõivust (20 000 krooni) 6667 krooni vastavalt kaebuse

rahuldamise osale. Põhjendused olid järgmised:

1) ringkonnakohus nõustus vaidlustuskomisjoniga selles, et üldsõnaline tagatise suuruse nimetamine

hanketeates ei too kaebajale kaasa iseseisvaid õiguslikke tagajärgi ja seetõttu ei hinnata p III.1.1)

õiguspärasust;

2) RHS § 39 lg 1 teisest lausest ja § 3 p-st 3 tuleneb, et kvalifitseerimistingimus peab olema

proportsionaalne oma eesmärgi suhtes ja ei tohi olla ebaproportsionaalselt range põhjendamatute

takistuste tegemisel. Meetme proportsionaalsust hinnatakse ka kohasuse ja vajalikkuse kriteeriumi

abil. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt

täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita ei ole võimalik sama

veenvalt tõendada leebema tingimuse abil. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et tingimuste

õiguspärasuse üle otsustamisel tuleb hinnata, kas see tingimus on eeldatavalt asjakohane, piisav ja

paras, et kõik sellele vastavad isikud võiks eelduslikult olla võimelised lepingut täitma ja nende

isikute ring ei oleks põhjendamatult kitsendatud. Tingimust võib pidada õigusvastaseks, kui see ei ole

oma mahu või olemuse tõttu lepingu täitmise võime eeldusena vajalik või ei anna piisavat teavet

pakkuja võimekuse kohta. Sellise olukorraga on tegemist ka juhul, kui tingimustele vastavad isikud

on eelduslikult võimelised hankelepingut täitma - sel juhul kitsendaks tingimus potentsiaalsete

hankemenetluses osalejate ringi põhjendamatult;

3) p III.2.2)3 nõue ei tähenda, et pakkuja peaks hankemenetluse või lepingu täitmise ajal omama

pangakontol vabu rahalisi vahendeid 50 miljonit krooni, piisab ka sellest, et pakkuja tõendab, et tal

on vajaduse korral võimalik sellises ulatuses rahalisi vahendeid lepingu täitmiseks enda käsutusse

saada. See tingimus ei välju RHS § 40 lg 1 p 1 raamest, mis lubab pakkujatelt nõuda tõendit, mis

näitab, et pakkuja käsutuses on lepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on

võimalus neid saada;

4) lepinguliste tööde eeldatav maksumus on 200 miljonit krooni ja tööde kestus 12 kuud. Punkti

III.1.2. kohaselt peab töövõtja teostama oma vahendite arvel töid vähemalt 3 kuu jooksul (neljandik

ehitusperioodist). Hankelepingu esemeks olevate tööde iseloomuga on selline nõue kooskõlas.

Tingimus on kohane, sest on seotud pakkuja võimega finantseerida töid 50 miljoni krooni ulatuses.

Tingimus on vajalik, sest pole teada muid pakkuja jaoks leebemaid tingimusi, mis tema võimet sama

hästi tõendaksid. Tingimus on mõõdukas, sest selle täitmine ei ole pakkuja jaoks ebamõistlikult

raske;

5) p III.2.3)2 tingimus (viimase viie aasta jooksul peatöövõtjana ehitatud kolm hoonet minimaalse

maksumusega igaüks 200 miljonit krooni) on kohane, kuna pakkuja kogemus hoone püstitamisel

kajastab tema võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see

tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale sellist kindlust piisavalt. Pakkuja kogemust

analoogilistel ehitustöödel võimaldab kontrollida p III.2.3)3. Hankija selgitas, et kui pakkuja on sama

aja jooksul püstitanud suurema maksumusega hooneid, on tehniline ja kutsealane pädevus tagatud

suuremal määral. Need väited ei ole siiski piisavad. Ei saa juhinduda üksnes kaalutlustest, et pakkuja

pädevus peab olema tõendatud võimalikult suurel määral. See viib ebamõistlikult rangete tingimuste

kehtestamiseni. Sellise tingimuse vajalikkus ei ole enesestmõistetav ja väljaspool kahtlust. Kahtluse

korral tingimuse vajalikkuse osas lasub põhjendamise kohustus hankijal. Hankija ei ole põhjendanud,

miks ei piisa selleks, et veenduda pakkuja tehnilises võimekuses hankelepingu esemeks olevaid

ehitustöid teostada, vähemast kui 200 miljoni kroonise ehitise ehitamise kogemusest. Hankija ei ole

selgitanud, miks ei piisa näiteks 140 miljoni kroonise maksumusega objekti ehitamise kogemusest.

Seega ei ole põhjendatud tingimus juba ühe 200 miljoni kroonise ehitise püstitamise kogemuse osas,

rääkimata kolmest objektist. Kuna hankija ei ole toonud esile kvalitatiivseid erinevusi 200 miljoni

kroonise maksumusega või näiteks sellest 70% moodustava maksumusega hoone ehitamise vahel,

siis ei veena kohut selle tingimuse vajalikkuses ka hankija väide hankelepingu kriitilisest ajakavast.

Pakkuja võime ühele tellijale 12 kuu jooksul 200 miljoni krooni eest ehitustöid teostada taandub

pakkuja majanduslikule suutlikkusele ja seda on otstarbekas kontrollida pakkuja majandus- ja

finantsseisundit iseloomustavate tingimuste kaudu. Punkti III.2.2)1 kohaselt pidi pakkuja netokäive

ehitamise valdkonnas viimasel kolmel lõppenud majandusaastal olema igal aastal olnud vähemalt 500

miljonit krooni. Selle tingimuse olemasolu hanketeates süvendab veelgi kahtlust selle tingimuse

vajalikkuses. Seetõttu pidas ringkonnakohus p-s III.2.3)2 alapunktis c sätestatud

kvalifitseerimistingimust ebaproportsionaalseks ja vastuolus olevaks RHS § 39 lg-ga 1.

7. Hankeleping nimetatud riigihankes sõlmiti 15. jaanuaril 2009. a.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada osas,

millega ringkonnakohus vaidlustuskomisjoni otsuse tühistas ja jätta jõusse vaidlustuskomisjoni otsus.

Kassaator leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hanketeate p III.2.3)2 alapunkt c on

ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 39 lg-ga 1. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti RHS § 39

lg-t 1 ning § 41 lg 1 p 1 ja lg-t 2. Nimetatud hanketeate kvalifitseerimise tingimus on õiguspärane ja

vaidlustuskomisjoni seisukoht on õige. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta RHS § 39 lg 1 selle osa,

mille kohaselt peavad kvalifitseerimistingimused olema vastavuses hankelepingu esemeks olevate

ehitustööde olemuse, kogemuse ja otstarbega. Hankijal on õigus kehtestada nõue, et pakkuja peab

tõendama lepingu esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega võrdse maksumusega tööde

teostamise kogemust. Selline tingimus on proportsionaalsuse testi tähenduses vajalik, sest sellise

tööde kogusega võrdse töö teostamise kogemus tõendab piisavalt lepingu täitmise võimekust. Mis

tahes madalam näitaja toob kaasa kahtluse, kas kogemus on piisav. Ebaproportsionaalne võib olla see

tingimus juhul, kui on teada, et tööde maksumus on nii kõrge, et mitte ühelgi ei ole võimalik seda

täita või vaid ühel-kahel on võimalik tingimus täita. Siis ei täida see tingimus oma eesmärki ja oleks

ebaproportsionaalne ebakohasuse (ebasobivuse) tõttu. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esinenud,

sest pakkumusi esitati kokku seitse. Ringkonnakohus ei tuvastanud erakordseid asjaolusid, mis võiks

kahtluse alla seada hankelepingu esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega võrdse

maksumusega tööde teostamise kogemuse vajalikkuse. Ringkonnakohus taandas põhjendamatult

pakkuja võimekuse hankelepingut täita üksnes tema majanduslikule suutlikkusele. Majanduslikule ja

finantsseisundile kehtestatud nõuded (RHS § 40 lg 1) ei saa tõendada pakkuja tehnilist ja kutsealast

pädevust (RHS § 41 lg 1). Seetõttu ei saa RHS § 40 lg 1 alusel kehtestatud nõuete olemasolust

järeldada, et mõni RHS § 41 lg 1 alusel kehtestatud nõuetest on mittevajalik. Kui pakkuja tõendab, et

ta on peatöövõtjana teostanud vähemalt 200 miljonit krooni maksva hoone ehitustöid, siis nähtub

sellest, et pakkujal on kogemus selliste tööde teostamiseks (peatöövõtja puhul eelkõige objektil tööde

korraldamist ja juhtimist). Asjaolu, et ehitusettevõtjal on selles valdkonnas netokäive 500 miljonit

krooni aastas, ei ütle pakkuja peatöövõtjana suuremahuliste objektide ehitamise kogemuse kohta

midagi, sest käibe suurusest ei nähtu, kas töid on teostatud peatööettevõtjana või mitte, milliseid

objekte on ehitatud jne. Ringkonnakohtu hinnangul piisanuks pakkujate kvalifitseerimisel vaid p-s

III.2.2)1 kehtestatud tingimusest (ehitamise valdkonnas netokäibe nõue). Ringkonnakohus kohaldas

ebaõigesti (jättis kohaldamata) RHS § 42 lg 2, mis kohustab hankijat seadma kvalifitseerimise

tingimuseks nn referentsobjektide olemasolu (RHS § 41 lg 1 p 1). Seetõttu oleks tulnud jätta Facio

Ehituse AS kaebus tervikuna rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Menetluskulud

oleks tulnud jätta Facio Ehituse AS kanda.

9. Facio Ehituse AS kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

õige ja kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

11. Käesolevas asjas esitas Facio Ehituse AS vaidlustuse Keila Hariduse Sihtasutuse 3. septembri

2008. a hanketeate nr 108051 peale vaidlustuskomisjonile. Kuna Facio Ehituse AS ei nõustunud

vaidlustuskomisjoni 30. septembri 2008. a otsusega, siis esitas ta kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks

kaebuse menetlusse võtmisel.

12. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlusele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

13. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust Põhiseadusele (PS) ja 8. juuni 2009. a

otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras

läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme

kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab.

Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste

lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole Põhiseadusega vastuolus, ei ole selline

haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste

langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt

kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses.

Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse

nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike

puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1

väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kohtuasjad algavad esimese astme kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust kohus. PS §-s

4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine,

millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et selle asemel asub

neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS § 129 lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud

sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

14. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 22. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-1994 tühistada ja saata Facio

Ehituse AS kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

15. Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub

tagastamisele. Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata

halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlust.

Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Harri Salmann