3-4-1-7-08 · Riigikohus

Riigikohtunik Jüri Ilvesti eriarvamus Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a.

otsusele nr. 3-4-1-7-08

Ma ei saa nõustuda Riigikohtu üldkogu seisukohaga Riigihangete seaduse § 129 lg 1

asjassepuutuvuse kohta ja seda järgmistel motiividel.

Minu arusaamise kohaselt peaks igasugune vaidlus ühe või teise normi põhiseaduspärasusest olema

suunatud isiku õiguste efektiivse kaitse tagamisele, välistamaks põhiseadusega garanteeritud õiguste

võimaliku deformeerimise alamalseisvate õigusaktidega. Seetõttu on käesolevas asjas

põhiküsimuseks õigusabikulude korvamise küsimus, mida Riigikohus asus Tallinna Ringkonnakohtu

määruse alusel käsitlema konkreetse normikontrolli korras.

Olenemata sellest, et Riigihangete seaduse § 129 lg 1 kehtestab tavapärasest erineva kohtualluvuse,

peaks ka edaspidi ükskõik milline asja läbivaatav kohus õigusabi kulude hüvitamise küsimuses

juhinduma viidatud seaduse § 126 lg-st 6, mille kohaselt jäetakse vaidlusmenetluses kantud

õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata ning § 129 lg-st 2, mis edasikaebust selles küsimuses

ei võimalda. Need ongi konkreetse haldusasja läbivaatamisel asjassepuutuvad sätted, milles

menetlusosaline näeb vastuolu Põhiseaduses garanteeritud õigustega.

Üldkogu poolt selles asjas valitud tee püstitab aga hoopis teise, käesoleva haldusasjaga vahetult

mitteseotud dimensiooni - küsimuse kolmeastmelise kohtusüsteemi terviklikkusest ja erandite

mittelubatavusest, mis minu nägemuse kohaselt kujutab enesest liigset aktivismi.

Kinnitus sellele väitele leian tõsiasjast, et seesuguse konstruktsiooni tagajärjel muutus

ringkonnakohtu poolt kaebaja huvides püstitatud konkreetse normikontrolli taotlus lubamatuks ning

jäeti läbivaatamata. Seega lõppes isiku pöördumine halduskohtusse tagajärjetult põhjusel, et

ringkonnakohus püstitas isiku õigusi piiravate seadusesätete põhiseaduspärasuse küsimuse,

Riigikohtu üldkogu aga väljus asja lahendamise piiridest, asudes lahendama globaalsemaid küsimusi.

Tartus, 8. juunil 2009. a.

Jüri Ilvest