3-4-1-7-08 · Riigikohus

Riigikohtu liikmete Lea Kivi, Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi ja Tambet Tampuu eriarvamus

Riigikohtu üldkogu otsuse asjas nr 3-4-1-7-08 juurde

1. Erinevalt Riigikohtu üldkogu enamusest, ei nõustu me üldkogu otsustusega jätta sisuliselt

lahendamata Tallinna Ringkonnakohtu taotlus RHS § 126 lg 6 ja § 129 lg 2 põhiseaduspärasuse

kontrollimiseks ning tunnistada omaalgatuslikult põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RHS

§ 129 lg 1, ja seda järgmistel põhjustel.

2. Vastavalt PSJKS § 4 lg-le 1 kontrollib Riigikohus õigustloova akti vastavust põhistatud taotluse,

kohtuotsuse või -määruse alusel. Riigikohus ei ole küll seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse

põhistusega, kuid asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada

kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, mis on

kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg-d 1 ja 2).

3. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab asjassepuutuv olla norm, mis on kohtuasja

lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja

lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele

vastavuse korral. Asjassepuutuvaks saab lugeda üksnes isiku suhtes kohaldatud normi, mis tegelikult

reguleerib vaatlusalust suhet või olukorda. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole kohtulahendiga

algatatud konkreetne normikontroll lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Käsitletavat kohtuasja vaatas üldkogu läbi konkreetse normikontrolli käigus, mille "eesmärk on

teenida eelkõige põhiõiguste kandjast menetlusosalise huve" - vt Riigikohtu PSJK 28. mai 2008

määrust asjas nr 3-4-1-4-08, p 15. Tallinna Ringkonnakohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve

RHS § 129 lg 2 ja § 126 lg 6 osas, tuvastades vastuolu põhiseadusega menetlusosalise isiku taotlusel

ja huvides, sest õigusakt, mis välistab õigusabikulude väljamõistmise vaidlustuskomisjonis, riivab

isiku põhiõigusi. Tallinna Ringkonnakohus ei algatanud põhiseaduslikkuse järelevalvet aga RHS

§ 129 lg 1 suhtes, seda tegi Riigikohtu üldkogu ise, algatades konkreetse normikontrolli raames uue,

sisuliselt abstraktse normikontrolli.

5. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa kohtuotsuse või -määruse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve asja

lahendamisel Riigikohus minna kaugemale sätetest, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad.

Selline menetluslik piirang on vajalik isikute õiguste efektiivseks kaitsmiseks. Asjassepuutuv oli

selles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses norm, mis ei näe ette isikule õigusabikulude

väljamõistmist, s.o RHS § 126 lg 6. Põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavus RHS § 126 lg 6 osas aga

ei sõltu RHS § 129 lg 1 kehtivusest.

6. Seega tunnistades RHS § 129 lg 1 kui ringkonnakohtu pädevust reguleeriva normi

põhiseadusevastaseks, eiras Riigikohtu üldkogu sätte asjassepuutuvuse nõuet (mis on menetluslikult

lubamatu konkreetses normikontrollis). Tuleb tähele panna, et RHS § 129 lg 1 põhiseadusevastaseks

ja kehtetuks tunnistamine kahjustas oluliselt menetlusosalise huve ja õigusi, kelle huvides

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus algatati. Lisaks sellele, et jäi lahendamata küsimus

õigusabikuludest vaidlustuskomisjonis, mille lahendamiseks isik üldse kohtu poole pöördus, kandis ta

ilmselt veel kulutusi Riigikohtupoolsete täiendavate järelepärimistega, mis seondusid RHS § 129 lg 1

põhiseaduspärasuse hindamine lubatavusega.

Lea Kivi, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu