3-1-1-51-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-51-09

Otsuse kuupäev

3. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

H. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-3063

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

27. mai 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsus H. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi

ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetlus seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. T.-d karistati Lääne Politseiprefektuuri 18. juuni 2007. a otsusega liiklusseaduse (LS) § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut (6000 krooni) ja LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Teda karistati selle eest, et 16.

aprillil 2007 kella 21.35 paiku Lääne maakonnas Risti vallas Risti alevikus Lihula maanteel juhtis ta mootorsõidukit

alkoholijoobes ja eiras tahtlikult abipolitseiniku poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet. Kirjeldatud käitumisega

rikkus H. T. liikluseeskirja §-s 5 ja § 76 p-s 1 sätestatut. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võeti H. T.-lt lisakaristusena 3 kuuks

ära juhtimisõigus.

2. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Pärnu Maakohtu 7. novembri 2007. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29

lg 1 p 4 alusel, kuna H. T. teos esinesid KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kohus otsustas saata jõustunud

lahendi Lääne Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Menetlusaluse isiku kaebus jäeti

rahuldamata.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2008. a otsusega kassatsioon rahuldati, tühistati Pärnu Maakohtu otsus ja saadeti

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

6. Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus H. T. karistamises LS § 7419 lg 1 järgi ja

lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus menetlusaluse isiku teos KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuste

ilmnemise tõttu. Maakohus otsustas saata jõustunud lahendi Lääne Ringkonnaprokuratuurile H. T. suhtes kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks. Kohtuvälise menetleja otsus H. T. karistamises LS § 7430 lg 1 järgi jäeti muutmata ja menetlusaluse

isiku kaebus rahuldamata. Maakohus luges tõendatuks, et H. T. eiras teadlikult ja tahtlikult abipolitseinike seaduslikku ja

põhjendatud peatumismärguannet, mille tõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7430 lg 1 järgi. Kindlaks on

tehtud seegi, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna H. T.-

d on varem LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud ja karistatus ei olnud uue teo

toimepanemise ajal kustunud, esinevad tema käitumises KarS §-s 424 sätestatud kuriteo tunnused. Nendel asjaoludel tuleb

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada ja menetleda H. T.-le etteheidetavat tegu kriminaalkorras.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. T. kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

7.1 Menetlusalune isik pole eitanud, et nägi tee servas helkurvestides isikuid, kuid ei saanud aru, et tegemist on

abipolitseinikega. Tõendatud ei ole peatumismärguande andmine helkursauaga, mille tõttu ei pidanud H. T. vajalikuks ka auto

peatamist. Peatumismärguande tahtlik eiramine ei ole tõendatud.

7.2 H. T. ei ole väärteoasja menetluse käigus tunnistanud mootorsõiduki joobes juhtimist. Alkoholi tarvitas ta peale sõitu venna

juures ja enne abipolitseinike saabumist. Kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistajate ütlustega ei ole neid väiteid

kummutatud.

7.3 Maakohtu otsusega ei saa nõustuda selles, et kohtulahendi jõustumisel saadetakse asi prokuratuuri kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistest menetlusõiguslikest sätetest kohus seejuures juhindus.

8. Kassatsioonivastuses palub Lääne Politseiprefektuur jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsiooni rahuldamata, märkides,

et olukorras, kus kohus tuvastas väärteo menetlemise käigus menetlusaluse isiku käitumises kuriteo tunnuste ilmnemise, oli ta

kohustatud kooskõlas KarS § 3 lg-s 2 sätestatuga esitama kuriteoteate. Lisaks on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega näidatud

asjaolud, miks tuleb lugeda H. T.-le etteheidetavate tegude toimepanek tõendatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium võtab esmalt seisukoha sõiduki peatamise märguande eiramist puudutava väärteo suhtes (I),

vaeb küsimust, kas ning millistest menetlusõiguslikest sätetest juhindudes oli maakohtul võimalik VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel

väärteomenetlust lõpetada mootorsõiduki joobes juhtimise osas (II) ja lahendab lõpuks kassatsiooni (III).

I

10. Karistusseadustiku § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt pani H. T. LS § 7430 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toime 16. aprillil 2007. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo

aegumistähtaja kulgemise peatumise vastavalt KarS § 81 lg-le 7. Seega aegus LS § 7430 lg 1 alusel kvalifitseeritud tegu 16.

aprillil 2009, s.o ajal, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid see ei olnud kassatsiooni esitamise tõttu

jõustunud. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 5 ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui

väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 3 kohaselt on aegumine väärteomenetluses

absoluutseks menetlustakistuseks, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri

2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-08 - RT III 2009, 1, 2, p 9). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus H.

T. suhtes LS § 7430 lg-s 1 kirjeldatud teo osas VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Kriminaalkolleegium ei pea nendel

põhjustel vajalikuks edasiselt analüüsida kassaatori väiteid, milles käsitletakse sõiduki peatamise märguande eiramise

tõendatuse ja koosseisupärasusega seonduvat.

II

11. Maakohus lahendas käesolevat väärteoasja menetlusaluse isiku kaebuse alusel, jättes H. T. kaebuse rahuldamata. Samas

asuti otsuses seisukohale, et LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1

p 4 alusel, kuna menetlusaluse isiku käitumises esinevad kuriteo (KarS § 424) tunnused. Nendel kaalutlusel on tehtud ka

otsustus saata jõustunud kohtulahend prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise küsimuse lahendamiseks. Kolleegium

nõustub kassaatori väitega, mille kohaselt vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistest menetlusõiguslikest sätetest kohus seejuures

juhindus.

12. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada,

kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast seega väärteomenetlust

välistavat asjaolu, mille ilmnemisel tuleb juhinduda VTMS §-s 61 sätestatud korrast. Nii nähakse VTMS § 61 lg-s 1 ette, et kui

kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja

materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seejuures tuleb aga silmas pidada VTMS § 61

lg 1 kolmandas lauses sisalduvat nõuet, mille kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamise otsustuse teha kuni väärteo eest

karistamise otsuse tegemiseni. Siiski võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada ka kohus, kuid vaid

neil juhtudel, mil maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise

kohta. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse, kusjuures

seda võib teha enne kohtuotsuse tegemist ja menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikku lahendamist. Kui aga maakohus vaatab

läbi kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust, ei ole väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p-s 4 sätestatud

alusel enam võimalik.

13. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt väärteomenetluses kehtivale printsiibile, millest tulenevalt menetlusaluse isiku

olukorda ei või tema kaebuse lahendamisel raskendada (reformatio in peius keeld), mis väljendub muu hulgas ka VTMS § 132

p-s 2 ja § 174 p-des 4, 6 ning 8 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-104-

06 - RT III 2006, 47, 394, p 8). Otsustus lõpetada väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemisel ei tähenda vältimatult

kriminaalmenetluse alustamist või isiku kriminaalkorras süüditunnistamist. Küll aga kujutab see endast õiguslikku järelmit,

mille kaasnemist ei oska menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsust vaidlustades ette näha. Samuti võib sellise

kohtuotsuse tulemina osutuda kaebaja olukord võrreldes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega raskemaks. Seega puudus

maakohtul menetluslik võimalus mootorsõiduki joobes juhtimist käsitleva süüteo osas VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel

väärteomenetlust lõpetada. Väärteomenetluse ebaõige lõpetamine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kooskõlas VTMS § 175 p-s 2 sätestatuga toob see endaga kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras

tühistamise.

14. Kuivõrd VTMS § 61 lg-st 1 tulenevalt minetati menetluslik võimalus H. T. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks

kohtuvälises menetluses otsuse tegemisega, on võimalik analüüsida pelgalt seda, kas menetlusalust isikut saab karistada LS §

7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Et H. T. pani väärteoprotokollist nähtuvalt temale etteheidetava teo

toime 16. aprillil 2007, tuleb ka selle väärteo osas käesoleva otsuse punktis 10 toodud põhjendustel VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

väärteomenetlus lõpetada seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

III

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu

Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel H. T. suhtes väärteomenetluse seoses LS § 7419 lg

1 ja § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude aegumistähtaja möödumisega. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium

osaliselt.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar