3-2-1-47-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-47-09

Määruse kuupäev

Tartu, 1. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Villu Kõve

Kohtuasi

Oy Lars Krogius Ab avaldus välisriigi kohtuotsuse Eestis

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-11126

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivo Iini ja LK Alliance Estonia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Asjast puudutatud isikud Ivo Iin (isikukood xxxxxxxxxxx) ja LK

Alliance Estonia OÜ (registrikood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Toomas Tamme

Avaldaja Oy Lars Krogius Ab (registrikood xxxxxxx-x)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ-le Ivo Iini ja LK Alliance Estonia OÜ

määruskaebuselt 17. detsembril 2008. a ja 22. jaanuaril 2009. a tasutud kautsjon 1200 (üks

tuhat kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Helsingi Linnakohus (Helsingin käräjäoikeus) tegi 17. detsembril 2007. a otsuse (viitenumbriga

35671), millega rahuldas osaliselt Oy Lars Krogius Ab hagi Ivo Iini, LK Alliance Estonia OÜ ja

Andrey Volkuni vastu. Muu hulgas kohustas Helsingi kohus LK Alliance Estonia OÜ-d solidaarselt

koos Volkuni ja Iiniga ning Volkuni ja Iini solidaarselt koos Oy-ga LK Worldwide Service

Alliance Ltd ja Kari Luomakoskiga maksma Oy-le Lars Krogius Ab kahjutasuna 20 000 eurot koos

Soome intressiseaduse § 4 lg-s 1 nimetatud intressidega hagist teavitamise päevast alates. Lisaks

kohustas Helsingi Linnakohus kostjaid solidaarselt tasuma Oy-le Lars Krogius Ab kohtukulud

28 794 eurot 98 senti koos Soome intressiseaduse § 4 lg-s 1 nimetatud intressidega ühe kuu jooksul

alates kohtulahendi avaldamisest.

16. jaanuaril 2008 andis Helsingi Linnakohus kohtuotsuse kohta välja EL Nõukogu 22. detsembri

2000. a määruse nr 44/2001 (edaspidi Brüsseli I määrus) V lisa kohase tunnistuse. 26. märtsil 2008

esitas Oy Lars Krogius Ab avalduse Harju Maakohtule välisriigi kohtulahendi täidetavaks

tunnistamiseks võlgnike LK Alliance Estonia OÜ ja Ivo Iini osas.

2. Harju Maakohus võttis 14. aprilli 2008. a määrusega avalduse menetlusse ja määras Brüsseli

I määruse art-te 38(1) ja 41 alusel tunnustada Helsingi Linnakohtu 17. detsembri 2007. a kohtuotsust

(viitenumbriga 35671) LK Alliance Estonia OÜ ja Ivo Iini kohta, samuti tunnistada see Eesti

Vabariigis täidetavaks. Menetluskulud mõistis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 alusel kostjatelt välja solidaarselt põhjendusega, et kostjad ei ole Helsingi Linnakohtu

17. detsembri 2007. a otsust (viitenumbriga 35671) vabatahtlikult täitnud.

3. Ivo Iin ja LK Alliance Estonia OÜ esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid

peatada menetluse Helsingi Linnakohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, kuni

jõustub Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus) otsus, millega lahendatakse sissenõudja ja

võlgnike vaheline tsiviilvaidlus lõplikult. Määruskaebuse täienduses palusid määruskaebuse esitajad,

et kohus lubaks kuni Helsingi apellatsioonikohtu otsuse jõustumiseni rakendada üksnes hagi tagamise

abinõusid.

Lisaks palusid määruskaebuse esitajad tühistada Harju Maakohtu määruse menetluskulude jaotamise

osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja Oy Lars Krogius Ab kanda.

Kaebajate väitel on Oy LK Worldwide Service Alliance Ltd (kes on üks Soome kohtuvaidluse

kostjatest) maksnud 18. märtsil 2008. a Soome täitevameti (Länsi-Uudenmaan ulosottovirasto)

deposiiti 365 134 eurot 6 senti, mis katab võlgnikelt Helsingi Linnakohtu otsusega väljamõistetud

323 146 eurot 45 senti, millele lisanduvad intressid.

4. Avaldaja Oy Lars Krogius Ab palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles taotleti

menetluse peatamist ning luba rakendada selle aja jooksul vaid hagi tagamise abinõusid. Lisaks palus

avaldaja jätta määruskaebuse rahuldamata osas, millega vaidlustati menetluskulude jaotus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. detsembri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata,

leides, et ei olnud alust peatada kohtulahendi täitmise menetlust apellatsioonimenetluses Brüsseli

I määruse art 46 alusel, sest määruskaebuses ei ole vaidlustatud Harju Maakohtu 14. aprilli 2008. a

määrust Helsingi Linnakohtu otsuse täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise osas. Ringkonnakohus

jättis maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas muutmata, leides, et ei ole tõendatud, et kostjad

on andnud tagatise neilt välja mõistetud menetluskulude katteks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Ivo Iin ja LK Alliance Estonia OÜ esitasid ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määruse peale

ühiselt määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei

ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud oma määrust osas, mis puudutas määruskaebuse esitajate

taotlust menetluse peatamiseks Brüsseli I määruse art 46 alusel kuni lõpliku otsuse saamiseni

Helsingi apellatsioonikohtust. Õigus taotleda kohtult Brüsseli I määruse art 46 alusel menetluse

peatamist ei saa olla sõltuvuses sellest, kas esinevad Brüsseli I määruse art-tes 34 ja 35 sätestatud

välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamise eelduseks olevad asjaolud. Kui esineks Brüsseli I määruse

art-tes 34 ja 35 sätestatud eeldused, peaks Eesti apellatsioonikohus Brüsseli I määruse art 45 alusel

keelduma välismaa kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistama täidetavaks tunnistamise

kohtuotsuse. Sellisel juhul ei oleks alust Brüsseli I määruse art-t 46 kohaldada.

7. Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebuse menetlusse võtmiseks ei ole alust.

Juhul kui määruskaebus võetakse menetlusse, palub avaldaja jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et Ivo Iini ja LK Alliance Estonia OÜ ühiselt esitatud määruskaebus tuleb TsMS

§ 682 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega

sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist.

Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus.

9. Ivo Iin ja LK Alliance Estonia OÜ on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti

rahuldamata kaebajate taotlus peatada menetlus Helsingi Linnakohtu 17. detsembri 2007. a otsuse

(viitenumbriga 35671) tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks kuni jõustunud kohtulahendi

saamiseni Helsingi apellatsioonikohtust.

Brüsseli I määruse art 38 p 1 kohaselt täidetakse Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud ning selles riigis

täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal

täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse art 41 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus täitmisele

pööratavaks kohe pärast art-s 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma art-tes 34 ja 35 sätestatud

kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis

õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Küll aga võib kumbki pool Brüsseli I määruse art 43 p 1

kohaselt täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata. Brüsseli I määruse art 44 järgi

saab apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust vaidlustada üksnes Brüsseli I määruse IV lisas

nimetatud apellatsioonkaebusega, milleks on Eesti puhul "kassatsioonkaebus", mille all tuleb mõista

Riigikohtule esitatavat määruskaebust TsMS § 696 lg 1 tähenduses.

10. Tulenevalt Brüsseli I määruse art 46 p-st 1 võib kohus, kellele on Brüsseli I määruse art-te 43 või

44 alusel esitatud kaebus, selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, menetluse peatada,

kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse peale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse

esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud; viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul

tuleb kaebus esitada. Välisriigis tehtud kohtulahendi tunnustamise menetluse peatamist võimaldab

Brüsseli I määruse art 37 p 1, mille järgi võib selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises

liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamist, menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras

edasi kaevatud.

11. Brüsseli I määruse tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu lahenditest.

Seejuures saab, tuginedes mh Brüsseli I määruse art-le 68, arvestada ka nende Euroopa Kohtu

lahenditega, mis on tehtud nimetatud määrusele eelnenud 27. septembri 1968. a Brüsseli

konventsiooni kohta (edaspidi Brüsseli konventsioon). Nimetatud seisukohta on rõhutanud ka

Euroopa Kohus oma 23. aprilli 2009. a otsuses kohtuasjas C-167/08: Draka NK Cables Ltd,

AB Sandvik International, VO Sembodja BV, Parc Healthcare International Ltd v Omnipol Ltd, kus

kohus märkis, et arvestades seda, et Brüsseli I määrus asendab Brüsseli konventsiooni liikmesriikide

vahelistes suhetes, võib Euroopa Kohtu tõlgendusi konventsiooni sätete kohta laiendada ka

määrusele, kui konventsiooni ja määruse sätted on sisult võrdväärsed. Brüsseli I määruse põhjenduste

p-st 19 nähtub, et järjepidevus tuleks tagada ka Brüsseli konventsiooni ja määruse tõlgendustes.

Brüsseli konventsiooni tõlgendades on Euroopa Kohus 11. augusti 1995. a otsuses kohtuasjas C-

432/93: Société d'Informatique Service Réalisation Organisation v Ampersand Software BV

selgitanud, et otsuse peale, millega liikmesriigi kohus, kellele on esitatud apellatsioon täitmismääruse

taotluse kohta tehtud otsuse peale, keeldub menetlust peatamast või otsustab menetluse peatamise

otsuse tühistada, ei saa enam kassatsiooni korras edasi kaevata (vt ka Euroopa Kohtu 4. oktoobri

1991. a otsust kohtuasjas C-183/90: B. J. van Dalfsen and others v B. van Loon and T. Berendsen).

Eelnevast tulenevalt ei saa Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määruse peale, millega

ringkonnakohus jättis peatamata Helsingi Linnakohtu 17. detsembri 2007. a otsuse täidetavaks

tunnistamise menetluse, Riigikohtule kaebust esitada.

Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

12. Kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitab kolleegium siiski kohtu võimalust peatada Brüsseli

I määruse art 37 p 1 või art 46 p 1 alusel välisriigis tehtud kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks

tunnistamise menetlus. Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohtadest, ei lasu kohtul iseenesest kohustust

menetluse peatamiseks, kui talle on vastav taotlus esitatud (vt Euroopa Kohtu 22. novembri 1977. a

otsus kohtuasjas 43-77: Industrial Diamond Supplies v Luigi Riva). Nagu nähtub Brüsseli I määruse

põhjenduste p-st 2, on Brüsseli I määruse üheks eesmärgiks tagada, et liikmesriikide kohtuotsuste

vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks võimalikult kiire ja lihtne. Seega saavad kohtud

tunnustamise või täitmise menetluse peatada üksnes erandjuhtudel. Seejuures saavad kohtud

menetluse peatamise otsustamisel arvesse võtta üksnes neid asjaolusid, mida kaebuse esitaja ei

saanud kohtuasja lahendamisel välisriigis esitada (B. J. van Dalfsen and others v B. van Loon and

T. Berendsen).

13. Lisaks märgib kolleegium, et Brüsseli I määruse tekstist ega eesmärgist ei tulene, nagu saaks

kohus, kellele on Brüsseli I määruse art-te 43 või 44 alusel esitatud kaebus menetluse peatamiseks,

peatada välisriigis tehtud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse üksnes juhul, kui kaebuses

on vaidlustatud ka täitmismääruse õiguspärasust Brüsseli I määruse art-tes 34 või 35 sätestatud

põhjustel. Brüsseli I määruse art-te 45 ja 46 võrdlusest nähtub, et täitmismääruse sisulise

õiguspärasuse vaidlustamine on vajalik, et kohus, kellele on esitatud apellatsioonkaebus Brüsseli

I määruse art-te 43 või 44 alusel, saaks keelduda välisriigis tehtud kohtuotsuse täidetavaks

tunnistamisest või selle tühistada, mitte aga selleks, et kohus saaks täidetavaks tunnistamise

menetluse peatada.

14. TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta

menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon

tagastada.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Villu Kõve