3-3-4-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-6-09

Määruse kuupäev

27. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Indrek Koolmeister, Villu Kõve,

Jüri Põld, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine A. V. (V.) riigi õigusabi saamise

taotluse lahendamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2009. a määrus haldusasjas nr 3-

09-704

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-10469.

Saata asi Tartu Maakohtule edasiseks menetlemiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. V. esitas Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märkis ta taotletava

õigusabi liikidena õigusdokumendi koostamise, isiku esindamise halduskohtus ja isiku muu

õigusnõustamise või muu esindamise. Taotleja selgitas, et Tartu Vangla rikub tema inimõigusi ning ta

soovib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

31. märtsi 2009. a määrusega edastas Tartu Maakohus taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

Maakohus leidis, et kuna taotleja soovib oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse, siis

tulenevalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 10 lg-st 2 kuulub A. V. taotluse lahendamine

halduskohtu pädevusse.

2. 13. aprilli 2009. a määrusega jättis Tartu Halduskohus A. V. taotluse käiguta. Tartu Halduskohus

kohustas taotlejat selgitama, millise probleemi lahendamiseks taotleja riigi õigusabi vajab, s.o

nimetama toimingu või haldusakti, mis taotleja õigusi rikub.

Vastuseks kohtu nõudmisele teatas A. V., et tal on tuvastatud raske puue ja töövõime kaotus 80%

ulatuses. Puude tõttu vajab taotleja abi hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. 1. novembril

2007. a rehabilitatsiooniplaani järgi vajab taotleja tervise säilitamiseks ja parandamiseks

raviteenuseid. Tartu Vangla on jätnud taotleja ilma nii raviteenuste kasutamise võimalusest kui ka

igapäevasest abist.

3. 28. aprilli 2009. a määrusega saatis Tartu Halduskohus A. V. taotluse Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Määruses leidis kohus, et A. V.

soovib esitada kaebuse halduskohtule eesmärgiga kohustada Tartu Vanglat võimaldama A. V.-le

vajalikku abi ja ravi. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on on kinnipeetaval

õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale alles pärast seda, kui kinnipeetav on

eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeerium on vaide tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lg 1

p 3 kohaselt on lubatud vaide esitamine A. V. poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks.

Vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus. RÕS § 10 lg 3 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi

saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse

osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seetõttu asus Tartu Halduskohus seisukohale, et A. V.

taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

Kuna eelnevalt oli maakohus leidnud, et A. V. taotluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse,

siis leidis Tartu Halduskohus, et analoogia alusel, tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku

(edaspidi HKMS) § 11 lg-test 5 ja 6, tuleb A. V. taotlus saata Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigikohtu erikogu nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga selles, et A. V. taotluse riigi õigusabi

saamiseks lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kohtute, uurimisasutuste ja prokuratuuri pädevus riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluste

lahendamisel on sätestatud RÕS §-s 10. Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt esitatakse taotlus

riigi õigusabi saamiseks hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või

väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse

avalduse või kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi esitatakse taotlus riigi

õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või

väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise

või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

maakohtule.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. märtsi 2008. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 selgitanud, et

kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise

kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust. Erikogu leiab,

et samasugune kohustus on kohtul ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse

lahendamisel. Lisaks peab kohus sellisel juhul välja selgitama kohtu pädevuse üle otsustamiseks

olulised asjaolud, kuna RÕS § 10 lg-st 7 tulenevalt on kohtul, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi

õigusabi andmise otsustamine, kohustus edastada taotlus viivitamata vastavalt kuuluvusele.

Maakohus on A. V. taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et taotleja soovib riigi õigusabina enda

esindamist halduskohtumenetluses. Samas ei ole kohus välja selgitanud, milles seisneb taotleja poolt

väidetud inimõiguste rikkumine ja kas taotleja õiguste kaitse taotluses märgitud viisil üldse võimalik

on. Seetõttu ei olnud maakohtul piisavalt andmeid kohtu pädevuse üle otsustamiseks. Erikogu

rõhutab, et kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist

lähtudes. Selline kohustus on kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi

saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel.

6. Halduskohus on riigi õigusabi taotlust lahendades tuvastanud, et A. V. arvates on Tartu Vangla

rikkunud tema õigusi sellega, et ei ole võimaldanud A. V.-le vajalikku abi igapäevaste toimingute

tegemiseks ning on A. V. ilma jätnud ravist, mis on vajalik taotleja jaoks koostatud

rehabilitatsiooniplaani järgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et VangS § 11 lg-ga 5 on vangla

haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamisel kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. HMS

§ 72 lg 1 p 3 kohaselt on vaidemenetluses muu hulgas lubatud taotleda ettekirjutuse tegemist

haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. A. V. taotlus talle

igapäevaselt vajaliku abi ning ravi võimaldamiseks on seega vaidemenetluses lubatud taotlus.

Seetõttu on A. V.-l vastavalt HMS § 87 lg-le 2 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse alles pärast

seda, kui Justiitsministeeriumis toimunud vaidemenetluses ei ole õnnestunud taotletud eesmärki

saavutada. Justiitsministeeriumi poolt läbiviidav vaidemenetlus on olemuslikult haldusmenetlus.

A. V. on riigi õigusabi saamise taotluses õigusabi liigiks märkinud isiku esindamise

halduskohtumenetluses. Kuna tema poolt avaldatud tegeliku eesmärgi saavutamiseks on vajalik

taotluse esitamine vaidemenetluses, siis tuleb tema taotlust mõista taotlusena riigi õigusabi saamiseks

isiku esindamisena haldusmenetluses.

Seega kuulub A. V. riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine maakohtu pädevusse vastavalt RÕS

§ 10 lg-le 3. Tartu Maakohtu 31. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-10469 tuleb tühistada ja

saata asi edasiseks menetlemiseks Tartu Maakohtule.

Märt Rask, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jüri Põld, Tambet Tampuu