Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-44-09 AI generated

3-1-1-44-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-44-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsusega mõisteti õigeks J. T., keda süüdistati KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta võttis Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kes taotles

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-44-09 · Riigikohus: Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa järgmiste lausega: "Arvata J. T.

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing status action standing against building permit civil aviation law authorization to sue request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-44-09

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 25. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi

Kohtuasi

J. T. kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-07-3130

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. T. kaitsja vandeadvokaat Raini Nõu, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa järgmiste lausega: "Arvata J. T.

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega kaitsetasu summas 8496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus

) krooni menetluskulude hulka ja KrMS § 185 lg 1 alusel jätta see menetluskulu riigi kanda".

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsusega mõisteti õigeks J. T., keda süüdistati KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra helikopteri MI-8.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kes taotles

otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.

jaanuari 2009. a määrusega apellatsiooni ja saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.

3. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas J. T. kaitsja Raini Nõu samale kohtule taotluse, taotledes ringkonnakohtu

määruse täiendamist selliselt, et määruse resolutsioonis oleks ära näidatud Eesti Vabariigi kohustus hüvitada J. T.-le seoses

apellatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 8496 krooni või alternatiivselt uue määruse tegemist, milles

näidataks ära Eesti Vabariigi eelnimetatud kohustus.

4. Ringkonnakohus jättis 2. veebruari 2009. a määrusega R. Nõu taotluse rahuldamata põhjendusega, et KrMS § 185 lg 1

sõnastuses peetakse riigina, kelle territooriumil kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetlusõigus kehtib, silmas Eesti

Vabariiki. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu määruses kasutatav sõna "riik" ühetähenduslik ja arusaadav ning puudub

vajadus kohtumääruse täiendamiseks või muutmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. J. T. kaitsja R. Nõu esitas Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse peale kaebuse. Ta leidis, et riigi poolt

menetluskulude hüvitamise kohustus peab kindlasti sisalduma lahendi lõpposas. Kaebaja arvates tuleneb see KrMS § 145 lg 4,

§ 173 lg 2, § 189 lg 2 ja § 190 p 1 koostoimest. Kui riigi seda kohustust ei sisaldu resolutsioonis, võib see kaasa tuua

kohtumääruse tõlgendamise süüdistatava kahjuks. Nii ongi see juhtunud käesoleva kriminaalasja puhul - J. T.-le on jäänud

menetluskulud hüvitamata. Kaitsja märkis ka, et ta üritas tekkinud probleemile lahendust otsida ka eelnevalt ringkonnakohtule

esitatud taotluses (vt eelnevalt p-s 3 märgitut), kuid ringkonnakohus ei reageerinud sellele taotlusele asjakohaselt.

6. Prokurör K. Väling leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on korrektne ning

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et lähtuvalt sellest, et kriminaalasjas puudub lõplik kohtulahend, ei

ole küsimus kaitsjatasu mõistlikust hüvitamisest süüdistatava kasuks asjakohane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, siis KrMS § 185

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud riik. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määrus kujutab endast KrMS §

337 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohtulahendit, siis on selle määruse põhiosas (2. kd, tl 253) iseenesest täiesti õigesti märgitud, et

kohtukulud (kaitsjatasu summas 8496 kr) jäävad riigi kanda.

8. Määruskaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu asjaolule, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus või -määrus

sisaldama kriminaalmenetluse kulude kohta käivat kohtu otsustust. Omakorda, tulenevalt KrMS § 145 lg-st 4, saab

kriminaalasja kui terviku või ka selle üksikküsimuse suhtes tehtud kohtu otsustusest rääkida vaid siis, kui kohtu vastav

seisukoht sisaldub kohtumääruse lõpposas ehk resolutsioonis. Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse lõpposa

(2. kd, tl 247-248) sisaldab kohtu otsustust vaid selle kohta, et Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsus tühistatakse täiese

ulatuses, kriminaalasi saadetakse samale kohtule uueks arutamiseks ja et apellatsioon rahuldatakse. Kuna ringkonnakohtu

määruse lõpposa ei sisalda kohtukulude otsustust, on tegemist KrMS § 145 lg-s 4 sätestatu rikkumisega.

9. Kolleegium leiab, et kohtukulude kohta otsustuse puudumine kohtumääruse lõpposas on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg-s 2 sätestatu tähenduses ja sellele ei saa jätta reageerimata. Samas, vastavalt KrMS § 341

lg-le 2, peab ringkonnakohus KrMS § 339 lg-s 2 silmaspeetava menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel saatma

kriminaalasja alamastme kohtule uueks arutamiseks üksnes siis, kui see rikkumine ei ole kõrgema astme kohtu menetluses

kõrvaldatav. Eelkirjeldatud KrMS § 341 lg-s 2 sisalduv põhimõte on kohaldatav ka kassatsioonimenetluses. Käesoleva

kohtuasja menetlemisel asetleidnud menetlusõiguse oluline rikkumine ei oleks Riigikohtu poolt kõrvaldatav siis, kui

ringkonnakohtu vaidlustatud määruses poleks kohtukulude küsimuses võetud üldse mingit seisukohta. Ringkonnakohus on aga

sellise seisukoha väga selgelt võtnud, kuid väljendanud seda kohtulahendi vales struktuurilises alajaotuses. Sellises olukorras

peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks lähtuda KrMS § 361 p-s 2 sätestatud pädevusest ja täiendab

ringkonnakohtu vaidlustatud määruse lõpposa kohtukulusid käsitleva otsustusega. Täiendusega rahuldatakse määruskaebuse

esitaja alternatiivsetest taotlustest eelistatuim ega raskendata süüdistatava olukorda.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 2 ja § 362 p-st 2, täiendab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa ja lisab sellesse kohtukulusid

käsitleva otsustuse.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi