3-1-1-44-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsusega mõisteti õigeks J. T., keda süüdistati KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta võttis Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kes taotles
Legislator headnote
AI generated3-1-1-44-09 · Riigikohus: Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa järgmiste lausega: "Arvata J. T.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-44-09
Määruse tegemise koht ja kuupäev
Tartu, 25. mai 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi
Kohtuasi
J. T. kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a kohtumäärus
kriminaalasjas nr 1-07-3130
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. T. kaitsja vandeadvokaat Raini Nõu, määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
29. aprill 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa järgmiste lausega: "Arvata J. T.
valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega kaitsetasu summas 8496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus
) krooni menetluskulude hulka ja KrMS § 185 lg 1 alusel jätta see menetluskulu riigi kanda".
2. Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsusega mõisteti õigeks J. T., keda süüdistati KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta võttis
ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra helikopteri MI-8.
2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kes taotles
otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.
jaanuari 2009. a määrusega apellatsiooni ja saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.
3. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas J. T. kaitsja Raini Nõu samale kohtule taotluse, taotledes ringkonnakohtu
määruse täiendamist selliselt, et määruse resolutsioonis oleks ära näidatud Eesti Vabariigi kohustus hüvitada J. T.-le seoses
apellatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 8496 krooni või alternatiivselt uue määruse tegemist, milles
näidataks ära Eesti Vabariigi eelnimetatud kohustus.
4. Ringkonnakohus jättis 2. veebruari 2009. a määrusega R. Nõu taotluse rahuldamata põhjendusega, et KrMS § 185 lg 1
sõnastuses peetakse riigina, kelle territooriumil kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetlusõigus kehtib, silmas Eesti
Vabariiki. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu määruses kasutatav sõna "riik" ühetähenduslik ja arusaadav ning puudub
vajadus kohtumääruse täiendamiseks või muutmiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. J. T. kaitsja R. Nõu esitas Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse peale kaebuse. Ta leidis, et riigi poolt
menetluskulude hüvitamise kohustus peab kindlasti sisalduma lahendi lõpposas. Kaebaja arvates tuleneb see KrMS § 145 lg 4,
§ 173 lg 2, § 189 lg 2 ja § 190 p 1 koostoimest. Kui riigi seda kohustust ei sisaldu resolutsioonis, võib see kaasa tuua
kohtumääruse tõlgendamise süüdistatava kahjuks. Nii ongi see juhtunud käesoleva kriminaalasja puhul - J. T.-le on jäänud
menetluskulud hüvitamata. Kaitsja märkis ka, et ta üritas tekkinud probleemile lahendust otsida ka eelnevalt ringkonnakohtule
esitatud taotluses (vt eelnevalt p-s 3 märgitut), kuid ringkonnakohus ei reageerinud sellele taotlusele asjakohaselt.
6. Prokurör K. Väling leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on korrektne ning
määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et lähtuvalt sellest, et kriminaalasjas puudub lõplik kohtulahend, ei
ole küsimus kaitsjatasu mõistlikust hüvitamisest süüdistatava kasuks asjakohane.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, siis KrMS § 185
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud riik. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määrus kujutab endast KrMS §
337 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohtulahendit, siis on selle määruse põhiosas (2. kd, tl 253) iseenesest täiesti õigesti märgitud, et
kohtukulud (kaitsjatasu summas 8496 kr) jäävad riigi kanda.
8. Määruskaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu asjaolule, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus või -määrus
sisaldama kriminaalmenetluse kulude kohta käivat kohtu otsustust. Omakorda, tulenevalt KrMS § 145 lg-st 4, saab
kriminaalasja kui terviku või ka selle üksikküsimuse suhtes tehtud kohtu otsustusest rääkida vaid siis, kui kohtu vastav
seisukoht sisaldub kohtumääruse lõpposas ehk resolutsioonis. Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse lõpposa
(2. kd, tl 247-248) sisaldab kohtu otsustust vaid selle kohta, et Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a otsus tühistatakse täiese
ulatuses, kriminaalasi saadetakse samale kohtule uueks arutamiseks ja et apellatsioon rahuldatakse. Kuna ringkonnakohtu
määruse lõpposa ei sisalda kohtukulude otsustust, on tegemist KrMS § 145 lg-s 4 sätestatu rikkumisega.
9. Kolleegium leiab, et kohtukulude kohta otsustuse puudumine kohtumääruse lõpposas on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse
olulise rikkumisena KrMS § 339 lg-s 2 sätestatu tähenduses ja sellele ei saa jätta reageerimata. Samas, vastavalt KrMS § 341
lg-le 2, peab ringkonnakohus KrMS § 339 lg-s 2 silmaspeetava menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel saatma
kriminaalasja alamastme kohtule uueks arutamiseks üksnes siis, kui see rikkumine ei ole kõrgema astme kohtu menetluses
kõrvaldatav. Eelkirjeldatud KrMS § 341 lg-s 2 sisalduv põhimõte on kohaldatav ka kassatsioonimenetluses. Käesoleva
kohtuasja menetlemisel asetleidnud menetlusõiguse oluline rikkumine ei oleks Riigikohtu poolt kõrvaldatav siis, kui
ringkonnakohtu vaidlustatud määruses poleks kohtukulude küsimuses võetud üldse mingit seisukohta. Ringkonnakohus on aga
sellise seisukoha väga selgelt võtnud, kuid väljendanud seda kohtulahendi vales struktuurilises alajaotuses. Sellises olukorras
peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks lähtuda KrMS § 361 p-s 2 sätestatud pädevusest ja täiendab
ringkonnakohtu vaidlustatud määruse lõpposa kohtukulusid käsitleva otsustusega. Täiendusega rahuldatakse määruskaebuse
esitaja alternatiivsetest taotlustest eelistatuim ega raskendata süüdistatava olukorda.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 2 ja § 362 p-st 2, täiendab Riigikohtu
kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2009. a määruse resolutiivosa ja lisab sellesse kohtukulusid
käsitleva otsustuse.
Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi