3-3-1-22-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-22-09

Otsuse kuupäev

25. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Viimsi valla kaebus Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse

22. jaanuari 2007. a metsamajandamiskavade kehtestamise

otsuste ja 20. märtsi 2007. a vaideotsuse nr 7-1/593

tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-766.

Menetluse alus Riigikohtus

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-766 ja

jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2007. a otsus samas asjas.

Mõista Viimsi vallalt Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kasuks välja apellatsiooni- ja

kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 45 017 (nelikümmend viis tuhat seitseteist) krooni

ning OÜ Stream Invest kasuks apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 7847 (seitse tuhat

kaheksasada nelikümmend seitse) krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (MMK) kehtestas 22. jaanuari 2007. a otsusega nr HR-

11/07-0002 Viimsi vallas asuva Nõmme kinnistu metsamajandamiskava. Sama otsusega määras

MMK maksimaalseks lubatud uuendusraie pindala suuruseks metsamajandamiskava kehtivusaja

lõpuni Nõmme kinnistul 1,1 ha (sh lageraie 0,6 ha ja turberaie 0,5 ha). 22. jaanuari 2007. a otsusega

nr HR-11/07-0003 kehtestas MMK Viimsi vallas asuva Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava.

Sama otsusega määras MMK maksimaalseks lubatud uuendusraie pindala suuruseks

metsamajandamiskava kehtivusaja lõpuni Kivikangru kinnistul 4,7 ha (lageraie).

2. Viimsi vald esitas vaide, milles palus MMK 22. jaanuari 2007. a otsused tühistada. 20. märtsi

2007. a vaideotsusega nr TLN 4-2/393 jättis MMK vaide rahuldamata.

3. Viimsi vald esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MMK 22. jaanuari 2007. a

otsused ning 20. märtsi 2007. a vaideotsuse. Kaebuse kohaselt asuvad Nõmme ja Kivikangru

kinnistud Muuga sadama ja Muuga küla elamupiirkonna vahel, kus on elamupiirkonna kahjulike

mõjude eest kaitsmiseks oluline kõrghaljastuse säilitamine. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja

teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted"

kohaselt tuleb sadamate ümbruses säilitada kõrghaljastusega puhvertsoonid. Lageraie teostamisel

kõrghaljastus hävitataks. MMK otsustes ei ole arvestatud kõrghaljastuse säilitamise vajadusega.

MMK on eiranud Viimsi Vallavalitsuse seisukohta, mille kohaselt tulnuks enne

metsamajandamiskavade kehtestamist läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Vormistatud pole ka nõuetekohast otsust keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

kohta.

Vaideotsuse tegemisel jäeti Viimsi vald ära kuulamata. Vaiet ei vaadatud läbi tähtaegselt ning

vaideotsus on sisuliselt põhjendamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17. septembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-766 kaebuse

rahuldamata ja mõistis Viimsi vallalt MMK kasuks välja õigusabikulud 29 893 krooni ja 35 senti.

Halduskohus leidis, et Viimsi vallal on kaebeõigus, kuna tegemist on keskkonda mõjutava otsusega,

mis seondub kohaliku elu juhtimise ja kohaliku elu küsimuste otsustamisega.

Väidetavad vaidemenetluse normide rikkumised ei riku Viimsi valla õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Viimsi valla täiendav ärakuulamine ja vaide lahendamine lühema tähtaja jooksul ei oleks

käesoleval juhul toonud kaasa teistsugust vaideotsust. Vaideotsus on piisavalt põhjendatud.

Vaidlustatud metsamajandamiskavad ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad Nõmme ja Kivikangru kinnistud metsamajandusmaal. Seda asjaolu saaks Viimsi vald

muuta üksnes uute planeeringute kehtestamisega. Teemaplaneeringud peavad vastama

üldplaneeringule.

Keskkonnamõju hindamine ei olnud metsamajandamiskavade kehtestamisel kohustuslik. Lageraie

teostamine 4,7 ja 1,1 ha suurusel maa-alal ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Samuti pole

tegemist potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille puhul tuleks keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamist kaaluda. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste all on õigusaktides

silmas peetud oluliselt ulatuslikumat tegevust.

Metsamajandamiskava kehtestamisest keeldumise alused tulenevad metsaseaduse (MS) § 15 lg-st 8.

Käesoleval juhul nimetatud aluseid ei esinenud, mistõttu MMK-l puudus alus

metsamajandamiskavade kehtestamata jätmiseks.

5. Viimsi vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada. Kaebuse kohaselt rikub MMK vaideotsus Viimsi valla õigusi. Menetlusnõuete järgimise

korral oleks MMK võinud jõuda teistsugusele järeldusele.

Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud metsamajandamiskavad ei ole Viimsi valla

üldplaneeringuga vastuolus. Sellest, et kavadega hõlmatud kinnistud asuvad üldplaneeringu kohaselt

metsamajandusmaal, ei tulene lageraie teostamise lubatavus. Metsamajandamiskava koostamisel ei

ole arvestatud üldplaneeringus ja teemaplaneeringus sätestatud nõudega säilitada sadamate ümbruses

kõrghaljastus. Kavandatav raie kahjustab oluliselt elukeskkonda.

Metsamajandamiskava kehtestamise otsus on strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kuna on koostatud metsanduse

valdkonnas. MMK oleks pidanud kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust,

arvestades seejuures ka Viimsi Vallavalitsuse seisukohaga.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10. detsembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja

tühistas Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsuse (MMK 22. jaanuari 2007. a

otsus nr HR-11/07-0003) ning MMK 20. märtsi 2007. a vaideotsuse Kivikangru kinnistut puudutavas

osas. Ringkonnakohus mõistis MMK-lt Viimsi valla kasuks välja menetluskulud 22 580 krooni.

Muus osas jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Viimsi vallal on kaebeõigus, kuna tegemist on kaebusega

sellise keskkonnaasjas tehtud otsuse tühistamiseks, mis võib oluliselt mõjutada valla poolt kohaliku

elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist.

Ringkonnakohus leidis, et metsamajandamiskava kehtestamisel käsitletavad küsimused ei piirdu MS

§ 15 lg-s 8 sätestatutega. Haldusakt peab olema kooskõlas ka kehtivate planeeringutega. Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu seletuskirja p 4.6.2 kolmanda lõigu teises lauses on sätestatud: "Sadama

ümber tuleb tagada rohelise vööndi säilimine." Teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" seletuskirja p 4.6 teise lõigu neljandas lauses

on sätestatud: "Kuna äritegevus Muuga sadamas on kasvav, tuleb ümber sadama ja sellega seotud

tööstusaladel tagada minimaalselt 100 m laiune kõrghaljastatud ala." Kivikangru kinnistu

juhtfunktsiooniks on määratud metsamajandusmaa, mis ei ole vastuolus haljastuse säilitamise

kohustusega. Haljastuse säilitamise kohustus kujutab endast sisuliselt ka ettepanekut metsa kaitse alla

võtmiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 14 tähenduses. Kivikangru kinnistu paikneb vähem

kui 100 m kaugusel Muuga sadamast, kinnistul paiknev mets on ainus haljasala sadama ja

elamupiirkonna vahel. Metsamajandamiskavas ette nähtud lageraie on seega vastuolus

üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga.

Nõmme kinnistu paikneb Muuga sadamast enam kui 350 m kaugusel. Sadama ja Nõmme kinnistu

vahele jääb muid metsaga kaetud maatükke. Kinnistul on metsa 2,9 ha, lageraie on lubatud üksnes

0,6 ha suurusel alal. Seega ei välista üld- ja teemaplaneering kavandatud raiet Nõmme kinnistul.

Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava on vastuolus ka MS § 19 lg 2 p-ga 2, mille kohaselt

määrab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks

metsa, mis kaitseb asulat õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. MMK ei tohi lubada

lageraiet metsas, mis tuleb määrata kaitsemetsaks.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et metsamajandamiskava kehtestamisel ei tulnud läbi viia

keskkonnamõju hindamist. Ringkonnakohus leidis, et taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb Nõmme

kinnistut puudutavas osas jätta rahuldamata, kuna ei riku Viimsi valla õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Ringkonnakohus märkis lisaks, et vaide on vääralt läbi vaadanud MMK, vaide oleks

pidanud lahendama MMK üle teenistuslikku järelevalvet teostav keskkonnaminister. Pädevuse

rikkumine ei muuda antud juhul vaideotsust tühiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. MMK esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene üldplaneeringust ja teemaplaneeringust

kohustust Kivikangru kinnistul püsivat metsakatet säilitada. Selleks, et seada piiranguid metsa

majandamisele, oleks Viimsi vald pidanud muutma maa sihtotstarvet. Ringkonnakohtu viide

teemaplaneeringus sätestatud nõuetele on kohatu, kuna need puudutavad üksnes elamumaad. Üld- ja

teemaplaneeringu seletuskirjadest ei tulene ettepanekut metsa kaitse alla võtmiseks. Haljasala mõistet

ei saa samastada maa kaitse alla võtmisega. Maatulundusmaal kasvava tulundusmetsa majandamise

piirangud peavad olema selged ja põhjendatud, mitte õigusaktidest või nende seletuskirjadest

kaudselt tuletatavad. Kaitsemetsaks määramise menetlust ei ole käesoleval juhul läbi viidud ning

metsa funktsioon kaitsemetsana on seaduse kohaselt tõendamata. Käesolevaks ajaks on MS § 19, mis

käsitleb kaitsemetsa määramist, kehtetuks tunnistatud. Isegi kaitsemetsas ei olnud lageraie välistatud.

Lisaks ei tähenda metsamajandamiskava kehtestamine automaatselt lageraie lubamist, vajalik on veel

keskkonnateenistuse poolt metsateatisele vastava märke tegemine.

8. Viimsi vald esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata

jätta. Vastuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus seada planeeringutega siduvaid

maakasutuspiiranguid. Valla üldplaneering ja teemaplaneering sätestavad kinnistu asukohas

kõrghaljastuse tagamise kohustuse ning on seega aluseks metsamajandamiskava kehtestamata

jätmisele.

9. Kolmas isik Stream Invest OÜ esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles leiab, et

kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastuse kohaselt oleks Viimsi vald juhul, kui soovis Kivikangru

kinnistul metsa säilimist, võinud esitada taotluse metsa kaitsemetsaks määramiseks. Seda ei ole

tehtud, mistõttu puudub kolmandal isikul ka õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud

tulu või täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kinnisasja kitsenduseks ei saa pidada üldplaneeringu

ja teemaplaneeringu deklaratiivseid sätteid. Üld- ja teemaplaneeringust ei tulene otse kinnisasja

omanikule kohustust haljastuse säilitamiseks, tegemist saab olla vaid Viimsi valla kohustusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Kolleegium nõustub haldus- ja

ringkonnakohtuga, et kohalikule omavalitsusele peab olema tagatud võimalus halduskohtus selliste

haldusaktide vaidlustamiseks, millega võidakse rikkuda talle põhiseaduse §-st 154, PlanS § 4 lg-st 2

ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevat oma territooriumi ruumilise

planeerimise õigust. Kaebuse lahendamiseks tuleb aga kontrollida, kas käesolevas asjas vaidlustatud

metsamajandamiskava kehtestamise otsus rikub kohaliku omavalitsuse planeerimisõigust.

11. Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 15

lg 10 kohaselt märgiti metsamajandamiskava kehtestamise otsuses maksimaalne lubatud harvendus-

või uuendusraie pindala suurus. Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsuse

kohaselt on metsamajandamiskava kehtivusaja lõpuni (s.o 31. detsembrini 2015) maksimaalne

lubatud lageraie pindala 4,7 ha. Viimsi vald leiab, et metsamajandamiskavas sätestatud maksimaalne

lageraie pindala rikub valla üldplaneeringuga kehtestatud nõuet Muuga sadama ümber rohelise

vööndi säilitamiseks ning üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted" kehtestatud nõuet Muuga sadama ümber minimaalselt 100 m

laiuse kõrghaljastatud ala tagamiseks.

12. Kolleegium on seisukohal, et Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsus ei

riku Viimsi valla planeerimisõigust järgnevatel põhjustel.

MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt pidi metsaomanik või tema esindaja esitama kinnisasja asukohajärgsele

keskkonnateenistusele kavandatavate raiete kohta metsateatise. Keskkonnateenistus kontrollis

metsateatise alusel kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas ka

metsamajandamiskava kehtestamise otsusele (MS § 41 lg 7 p 1). Kui kavandatav tegevus vastas

nõuetele, tegi keskkonnateenistus metsateatisele märke "lubatud", kui tegevus ei vastanud nõuetele,

märke "ei ole lubatud" koos kirjalike põhjendustega (MS § 41 lg 8). Metsaomanik võis teostada raieid

pärast lubava märkega metsateatise saamist (MS § 41 lg 13).

13. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et raie teostamise õiguse sai metsaomanik alles pärast lubava

märkega metsateatise saamist keskkonnateenistuselt. Metsamajandamiskava kehtestamise otsuses

märgitud maksimaalne lubatud lageraie pindala ei andnud veel metsaomanikule õigust nimetatud

ulatuses raie teostamiseks.

Metsateatisele märke tegemisel pidi keskkonnateenistus kontrollima kavandatava raie vastavust

õigusaktidest, sh planeeringutest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks

nende nõuetega vastuolus. Seda ka juhul, kui kavandatav mahult õigusaktidega vastuolus olev raie ei

ületanud metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitud maksimaalset lubatud lageraie

pindala. Keskkonnateenistus ei saanud aga metsateatise menetlemisel lubada raiet suuremas ulatuses

metsamajandamiskava kehtestamise otsuses sätestatud maksimaalsest lubatud raiepindalast.

Kuna metsamajandamiskava kehtestamise otsuses sätestatud maksimaalsest lubatud lageraie

pindalast ei järeldu, et Kivikangru kinnistul tegelikult 4,7 ha ulatuses lageraiet teostatakse, ei saa

metsamajandamiskava kehtestamise otsus rikkuda Viimsi valla võimalikke territoriaalplaneerimise

alaseid õigusi. Viimsi valla õigusi saanuks rikkuda keskkonnateenistuse otsus metsateatisele lubava

märke tegemise kohta, millega isikule antaks õigus raie teostamiseks valla kehtestatud planeeringutes

sätestatud piiranguid ületavas ulatuses.

14. Kuna Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsus ei riku Viimsi valla õigusi,

jääb Viimsi valla kaebus rahuldamata ning kolleegium ei analüüsi seda, kas Viimsi valla

üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted" sätestavad kohustuse Kivikangru kinnistul metsa säilitamiseks.

15. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2008. a otsuse ning jätab jõusse

Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2007. a otsuse, millega Viimsi valla kaebus jäeti rahuldamata.

Halduskohus mõistis Viimsi vallalt MMK kasuks välja õigusabikulud 29 893 krooni ja 35 senti.

Kuna Riigikohtu halduskolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel

muuta menetluskulude jaotust apellatsiooniastmes. Kolmas isik OÜ Stream Invest taotles

apellatsioonimenetluses õigusabikulude 7847 krooni väljamõistmist Viimsi vallalt. Esitatud on

nimetatud summa tasumist tõendav kontoväljavõte (toimiku I köite lk 272). MMK taotles

apellatsioonimenetluses õigusabikulude 27 631 krooni ja 65 senti väljamõistmist Viimsi vallalt.

Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendav kontoväljavõte (toimiku I köite lk 282). Kolleegium

leiab, et taotletud õigusabikulud on põhjendatud ning tuleb Viimsi vallalt HKMS § 92 lg 1 alusel

välja mõista.

Kassatsiooniastmes on MMK taotlenud menetluskulude 17 785 krooni ja 35 senti väljamõistmist

Viimsi vallast. Kuludest 17 385 krooni ja 35 sendi suuruse osa moodustavad õigusabikulud ning

400 kr kautsjon. Kuna kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 alusel, ei ole tegemist menetluskuluga,

mida saaks välja mõista menetlusosaliselt, kelle kahjuks otsus tehti. Õigusabikulude tasumist tõendav

dokument on esitatud (toimiku II köites). Kolleegium leiab, et taotletud õigusabikulud on

põhjendatud ning tuleb Viimsi vallalt HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista. Kokku mõistab

kolleegium Viimsi vallalt lisaks halduskohtu otsusega väljamõistetud menetluskuludele välja MMK

kasuks 45 017 krooni ning OÜ Stream Invest kasuks 7847 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann