3-4-1-11-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-11-09

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 20. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev,

Hannes Kiris ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Jaak Reinomägi esindaja Monica Meristo taotlus tunnistada

kriminaalmenetluse seadustiku § 391 põhiseaduse vastaseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi esindaja Monica Meristo taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi tunnistati Viru Maakohtu 24. aprilli 2008. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 214

lg 2 p 1 järgi süüdi ja teda karistati KarS § 64 lg-t 1 ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vangistusega

kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks. Maakohtu otsus jõustus 22. detsembril 2008. a.

2. J. Reinomägi esitas 16. jaanuaril 2009 Viru Maakohtule taotluse, milles palus KrMS § 415 lg 3

alusel lükata maakohtu mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi. Viru Maakohtu 22. jaanuari

2009. a määrusega lükatigi karistuse täitmine edasi kuni 18. märtsini 2009. 19. märtsil 2009. esitas

J. Reinomägi Viru Maakohtule uue taotluse, milles palus veelkord maakohtu 24. aprilli 2008. a

otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi lükata. Viru Maakohtu 1. aprilli 2009. a

määrusega jäeti see taotlus rahuldamata. J. Reinomägi esitas maakohtu määruse peale Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja lükata talle Viru

Maakohtu 24. aprilli 2008. a otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi.

Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a määrusega jäeti J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 1. aprilli 2009. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis märgiti, et

ringkonnakohtu lahend on selles küsimuses lõplik ja seda ei saa vaidlustada.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

3. J. Reinomägi esindaja M. Meristo esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule taotluse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Taotleja märgib, et ringkonnakohus on

eksinud, märkides, et KrMS §-dele 390 ja 391 tuginevalt ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada.

KrMS § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel lõplik üksnes kõrgemalseisva kohtu määrus.

KrMS § 390 lg 5 sätestab määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule. Seega esineb taotleja

hinnangul vastuolu KrMS § 390 lg 5 ja § 391 vahel, mistõttu tuleb KrMS § 391 J. Reinomägi

kaitseõigust rikkuva õigusnormina tunnistada põhiseaduse vastaseks.

VAIDLUSTATUD SÄTE

4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 sätestakse:

"Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise

käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul."

KrMS §-s 391 sätestatakse:

"Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa

edasi kaevata."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. a määrus asjas nr 3-4-1-6-05 −

RT III 2005, 11, 104, p 4 ja 4. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, p 5).

6. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et

Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil

võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu

17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus

asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III

2004, 4, 37, p 26).

7. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste

ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane

kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003,

13, 125, p 16).

8. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus J. Reinomägi esindaja taotlust menetleda üksnes juhul, kui

J. Reinomägil puuduks muu tõhus viis talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse

kasutamiseks.

9. Kolleegiumi arvates on kaebajale asja materjalidest nähtuvalt olnud nõutaval määral tagatud nii

oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus.

KrMS § 415 võib täitmiskohtunik samas paragrahvis sätestatud aluste olemasolul karistuse täitmisele

pööramise oma määrusega kuni kahe kuu võrra edasi lükata. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on

täitmiskohtuniku määrus määruskaebe korras vaidlustatav ringkonnakohtus. Kogu eelmainitud

kohtumenetlus on olnud avatud ka kaebuse esitajale. J. Reinomägi esitas taotluse lükata vangistuse

täitmisele pööramine KrMS § 415 sätete kohaselt edasi. Täitmiskohtuniku eitava määruse saamisel,

kasutas ta vaidlustamise võimalust ja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.

10. PS § 152 lg-s 1 sätestatakse, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes

seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega olnuks ringkonnakohus

sellekohase kahtluse korral J. Reinomägi määruskaebust lahendades pädev võtma seisukoha

KrMS § 391 põhiseadusele vastavuse kohta. Kaebuse esitaja seisukoht, et KrMK § 391 ei ole

põhiseadusega kooskõlas seetõttu, et ta on vastuolus KrMS § 390 lg-ga 5, on ekslik.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 sätestab üheselt, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema

astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Seega on seadusandja

määruskaebuste läbivaatamiseks erinevalt kriminaalasjade arutamisest loonud kaheastmelise

süsteemi. Seevastu KrMS § 390 reguleerib määruse läbivaatamise korda kõrgema astme kohtus. Selle

paragrahvi lõige viis käsitleb olukorda, kus kaevatav määrus on esmakordselt tehtud ringkonnakohtu

poolt, mitte aga ringkonnakohtusse kaevatud maakohtu määruse läbivaatamisel tehtud määrust.

11. Kolleegiumi hinnangul tagas kirjeldatud menetluskord J. Reinomägile piisavalt tõhusad

võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. PS § 24 lg-st 5 ei tulene

isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määratlema

edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike

väärtustega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrust asjas

nr 3-4-1-10-08 - RT III 2008, 33, 225, p 10). Kolleegiumi arvates on seadusandja vaidlustatud

regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase tasakaalu. Asjaolu,

et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust

väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis

kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. mai 2006. a

määrust asjas nr 3-4-1-4-06 - RT III 2006, 19, 174, p 12). Eelnevat arvesse võttes ei ole Jaak

Reinomägi esindaja taotlus lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Priit Pikamäe