3-2-1-52-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Oleg Ivanaineni hagi Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara ja

Aktsiaseltsi SEB Liising vastu 100 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-1280

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi SEB Liising kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Oleg Ivanainen (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Kostja Aktsiaselts Pindi Kinnisvara (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-1280 ja

Harju Maakohtu 5. mai 2008. a vaheotsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Aktsiaseltsile SEB Liising kassatsioonkaebuselt 15. jaanuaril 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Ivanainen (edaspidi hageja) esitas 1. oktoobril 2004. a Tallinna Linnakohtule hagi Aktsiaseltsi

Pindi Kinnisvara (edaspidi kostja I) vastu, paludes kostjalt välja mõista 100 000 krooni.

18. novembri 2004. a määrusega kaasas linnakohus omal algatusel menetlusse kolmanda isikuna

kostja poolel Aktsiaseltsi SEB Liising (endised ärinimed Ühisliisingu AS ja Aktsiaselts SEB

Ühisliising) (edaspidi kolmas isik).

Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja, kostja I ja kolmas isik 12. märtsil 2004. a kolmepoolse

lepingueelsete läbirääkimiste protokolli (edaspidi protokoll). Protokolli järgi kohustus kolmas isik,

keda esindas kinnistu arendaja ja ehitaja AS MILVERSTON INVEST (edaspidi arendaja), müüma

hagejale Tartus Pallase pst 127-4 asuva korteriomandi (edaspidi korter). Kostja I oli protokolli järgi

deposiidihoidjaks. Protokolli p 3.3 kohaselt tasus hageja kostja I arvelduskontole 100 000 krooni

broneerimistasu. Protokolli p 3.4 alusel pidi kostja I väljastama broneerimistasu kolmandale isikule.

Hageja edastas 2. juunil 2004. a protokollist taganemise avalduse, kuna korter ei valminud lepingus

ettenähtud ajaks, ning nõudis protokolli p 4.2 alusel kostjalt broneerimistasu tagastamist.

Protokolli p-s 4.2 on ette nähtud, et kui müügileping jääb sõlmimata ostjast sõltumatutel tingimustel,

tagastab deposiidihoidja ostjale broneerimistasu. Kostja I ei ole hagejale 100 000 krooni tagastanud,

vaid teatas 30. augustil 2004. a, et on nimetatud summa juba üle kandnud kolmandale isikule. Samas

vastuses teatas kostja I, et tühistab protokolli p 4.2. Kolmanda isiku väitel ei ole ta kostjalt I raha

saanud. Hageja leidis, et kostja I on broneerimistasu tagastamata jätmisega rikkunud protokolli p 4.2.

Seega on kostja alusetult rikastunud ning peab saadu võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1027 ja 1028

alusel hagejale tagastama.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Kolmas isik toetas hagi.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 11. mai 2005. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt I hageja kasuks

välja 100 000 krooni, samuti kohtukuludena 11 000 krooni.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt maksis hageja protokolli alusel kostjale I deposiidina

100 000 krooni broneerimistasu. Müügileping jäi sõlmimata hagejast sõltumatutel tingimustel, kuna

korter ei valminud kokkulepitud tähtpäevaks. Kuna lepingut rikuti, oli hagejal õigus lepingust

taganeda. Tulenevalt VÕS § 188 lg-test 2 ja 3 ei mõjutanud hageja taganemise avaldus protokolli

p 4.2 kehtivust, mille järgi oli kostja kohustunud tagastama hagejale broneerimistasu. Kuna kostja I

sai hagejalt 100 000 krooni, peab ta VÕS § 189 lg 1 ning protokolli p 4.2 alusel selle hagejale

tagastama. Kostja I ei saa tugineda protokolli p 4.2 kui tüüptingimuse tühisusele VÕS §-s 42

sätestatud alusel, kuna selle sätte mõtte kohaselt ei saa tüüptingimuse kasutaja (kostja I)

tüüptingimuse tühisusele ise tugineda, vaid see on ette nähtud teise lepingupoole (hageja) kaitseks,

kelle suhtes tüüptingimust kasutati.

Kostja I tehtud tühistamisavaldus on tühine. Protokolli sisu ja mõtte kohaselt ei olnud kostjal I

võimalik ennast ekslikult deposiidihoidjaks mitte pidada, kuna protokollis on teda käsitatud

deposiidihoidjana, mitte vahendajana. Ka tehingu tühistamise korral toimuks tagasitäitmine, mille

kohaselt tuleks kostjal tagastada saadud raha võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostja I viide maaklerilepingule on asjakohatu, sest pooled ei ole maaklerilepingut sõlminud. Hageja

ja kostja I vaheline võlasuhe tuleneb protokollist. Tähendust ei oma, et kostja I on hageja makstud

raha üle kandnud arendajale. Hageja on protokolli alusel esitanud nõude kostja I vastu.

5. Kostja I esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja

saata asi uueks lahendamiseks linnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus muutis 1. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõude aluseks oli asjaolu, et poolte vahel olid lepingulised suhted,

mille täitmiseks kandis hageja kostjale I üle 100 000 krooni. Kuigi lepingust taganemise avaldus

tulnuks esitada kõigile lepingu pooltele, ei ole avalduse kolmandale isikule esitamata jätmine hagi

rahuldamata jätmise aluseks. Kolmas isik ei ole taganemisavaldusele vastu vaielnud ning leiab, et

esitatud hagi on põhjendatud.

Kostja I esitas protokolli p 4.2 tühistamise avalduse pärast hageja taganemisavalduse saamist. Kuna

hageja ei esitanud väiteid tühistamisavalduse tühisuse kohta, ei olnud kohtul alust lugeda

tühistamisavaldust tühiseks. Selles osas tuleb linnakohtu otsust muuta. Kostja I väited

tühistamisavalduse kohta ei anna aga alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Tühistamisavaldusele

vastuväidete saamise korral oleks kostjal I õigus esitada hagi, mida ta ei ole teinud.

Hagi on esitatud õige kostja vastu. Kuivõrd hageja kandis raha üle kostjale I ning lepingust

taganemise korral pidi viimane tagastama broneerimistasu, ei oma kostja I õigussuhted arendaja ja

kolmanda isikuga ega kostja I maaklerileping kolmanda isikuga tähendust. Kostja I väide, et tema

tahe ei olnud suunatud garantii- või käendusteenuse osutamisele, ei ole otsuse tühistamise aluseks.

7. Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 8. mail 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 tehtud otsusega nii

ringkonnakohtu kui ka linnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule.

Riigikohtu antud juhise kohaselt tuli asja uuel läbivaatamisel uuesti hinnata protokolli õiguslikku

olemust ja selle võimaliku vorminõude järgimata jätmist ning teha kindlaks lepingu pooled.

Riigikohus leidis muu hulgas, et kohtud ei teinud nõuetekohaselt kindlaks, kes oli protokolli järgi

korteri müüjaks, s.t lepingu pooleks. Kolmas isik väitis kohtumenetluses, et ta ei volitanud arendajat

protokolli enda nimel sõlmima. Kuigi kohtud neid väiteid sisuliselt ei analüüsinud, on

ringkonnakohus lähtunud sellest, et kolmas isik on lepingu pool. Kui kolmas isik ei volitanud

arendajat protokolli enda nimel allkirjastama, võib protokoll olla TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, mis

mõjutaks ka hageja ja kostja I suhteid ning seega asja lahendamist. Seega pidanuks kohtud selgeks

tegema ja põhjendama, kes olid lepingu poolteks. Tegemata kindlaks lepingu pooli, ei ole võimalik

korrektselt hinnata ei lepingu kehtivuse korral pooltevahelisi õiguslikke suhteid ega lepingu tühisuse

korral selle tagasitäitmise tagajärgi. Lisaks tekitab eelnev ebaselguse, kas ja kelle vastu on kostjal I

tagasinõudeõigus, st millised on esmajoones tema suhted kolmanda isikuga. Asja uuel lahendamisel

tuleb kolmanda isiku väiteid analüüsida. Sõltumata sellest, kas protokoll on tühine või mitte, tuleb

selle tagasitäitmiseks hinnata protokollis sisalduvaid õigussuhteid. Kohtud ei ole selgeks teinud, kelle

vahel ja milliste kohustustega leping(ud) sõlmiti. Asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltevahelised

suhted selgeks teha.

9. Asja uuel menetlemisel maakohtus esitas hageja maakohtule 23. juulil 2007 hagi kolmanda isiku

vastu, paludes viimase kaasata menetlusse kostjana (edaspidi kostja II). Hagiavalduse kohaselt

peavad kostja I deposiidihoidjana ning kostja II korteri müüjana vastutama hageja kui ostja ees

solidaarselt.

10. Kostja II esitas 31. augustil 2007 maakohtule taotluse, milles palus teha vaheotsuse aegumise

kohta ning jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata.

11. Harju Maakohus tegi 5. mail 2008. a vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja II taotluse

aegumise kohaldamiseks. Vaheotsuse kohaselt peatus kostja II vastu esitatud hagi aegumine

TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 6 järgi 18. novembril 2004 kostja II kaasamisega menetlusse kolmanda

isikuna. Seega ei ole hageja nõue kostja II vastu aegunud.

12. Kostja II esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus vaheotsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata nõude aegumise tõttu või saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kostja II arvates ei kohaldu asjas TsÜS § 160 lg 2 p 6, sest hageja ei ole enne kostja II vastu hagi

esitamist taotlenud tema menetlusse kaasamist ega teinud muid õigustoiminguid. TsÜS § 160 lg 2 p 6

kehtib alates 1. jaanuarist 2006, mistõttu kohaldub see säte üksnes neile asjaoludele ja

õigustoimingutele, mis on tekkinud või tehtud alates sellest kuupäevast. Kostja II kaasati kolmanda

isikuna menetlusse enne 1. jaanuari 2006. Kuna kostja II kaasati kolmanda isikuna menetlusse

kostja I võimaliku nõude tõttu kostja II vastu, ei mõjuta kostja II kolmanda isikuna kaasamine hageja

nõuet kostja II vastu ega too kaasa nõude peatumist TsÜS § 162 lg 2 p 6 järgi ka juhul, kui sellel

sättel on tagasiulatuv mõju.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja maakohtu vaheotsuse resolutsiooni muutmata, täpsustades maakohtu vaheotsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et kostja II vastu esitatud nõue ei ole aegunud, sest kostja II osales varem

menetluses kolmanda isikuna. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 6 järgi on hagi

esitamisega võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud

nõude suhtes. Seega tuli 23. juuli 2007 hagiavalduses kostja II vastu esitatud nõude aegumise

kontrollimisel arvestada ka alates 1. jaanuarist 2006 kehtivat TsÜS § 160 lg 2 p 6. Kuna kostja II oli

vaidluses sama hagieseme üle kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, siis peatus tema osas aegumine

alates selle sätte jõustumisest. Kolmanda isiku kaasamise mõju aegumisele ei sõltu sellest, kelle

taotlusel kohus isiku kaasas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kostja II esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

vaheotsuse ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Ühtlasi palub kostja II mõista hagejalt välja õigusabikulud.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene TsÜS § 160 lg-st 1, et nõude aegumine peatub hagi esitamisel

ka nende isikute suhtes, kelle vastu hagi ei esitatud. TsÜS § 160 lg 2 p 6 alusel peatub kolmanda isiku

vastu suunatud, esmasele menetlusele järgnevas menetluses esitatud nõue. See säte ei kohaldu

praeguses, s.o esmases menetluses menetletavale nõudele. Maakohus ei tuvastanud TsÜS § 160 lg 2

p 6 kohaldamise eeldusi - pole selge, kes taotles kostja II kaasamist menetlusse kolmanda isikuna

(TsÜS § 160 lg 2 p 6, TsMS § 216 lg 1). TsÜS § 160 lg 2 p 6 ei kohaldu õigustoimingutele, mis tehti

enne 1. jaanuari 2006.

15. Hageja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.

16. Kostja I vaidleb samuti kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja maakohtu vaheotsus tuleb tühistada TsMS § 692

lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsMS § 691 p 4 järgi

tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

18. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostja II vastu esitatud hageja nõue on

aegunud. Hageja leiab, et kostja II vastu suunatud nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 6 alusel

kostja II kolmanda isikuna menetlusse kaasamisel alates eelnimetatud sätte kehtima hakkamisest

1. jaanuaril 2006 ning hagi ei ole aegunud. Kostja II arvates on hagi aegunud, sest TsÜS § 160 lg 2

p 6 alusel ei saanud tema vastu suunatud hageja nõude aegumine peatuda.

19. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsÜS § 160 lg 2 p 6 järgi on hagi

esitamisega võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud

nõude suhtes. TsÜS § 160 lg 2 p-le 6 ei ole seadusega antud tagasiulatuvat jõudu.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise

seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele.

Sama paragrahvi teise lause järgi kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele enne

1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

VÕSRS § 9 lg-t 1 tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui võlaõigusseadust, tsiviilseadustiku

üldosa seadust või rahvusvahelise eraõiguse seadust muudetakse nõuete aegumist puudutavas osas

pärast 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg-t 1 analoogia alusel kohaldades saab hagi aegumine TsÜS § 160

lg 2 p 6 järgi peatuda üksnes siis, kui kolmas isik kaasatakse menetlusse pärast selle sätte jõustumist.

Kuna praegusel juhul kaasati kostja II menetlusse kolmanda isikuna enne 1. jaanuari 2006, siis tema

vastu esitatud hagi aegumine ei saanud peatuda TsÜS § 160 lg 2 p 6 järgi.

20. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas kostja II vastu esitatud nõue on

aegunud. Selleks tuleb selgitada, mis alusel esitatava nõudega on tegemist, ning tuvastada, millal

algas selle nõude aegumise tähtaeg.

21. Kolleegium selgitab, et isegi kui TsÜS § 160 lg 2 p 6 oleks tagasiulatuva jõuga, ei oleks kostja II

vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg selle sätte järgi peatunud. TsÜS § 160 lg 2 p 6 peab silmas

olukorda, kus kolmas isik kaasatakse menetlusse poole taotlusel, kes leiab, et kohtuvaidluse

lahendamise korral tema kahjuks võib tal olla õigus esitada kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest

tulenev või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõue (TsMS § 216 lg 1). Aegumine

TsÜS § 160 lg 2 p 6 järgi saanuks peatuda näiteks kostja I võimaliku nõude osas kostja II kui

menetlusse varem kaasatud kolmanda isiku vastu.

22. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel sõltuvalt selle

tulemusest, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seaduse § 3 lg-s 1 sätestatut.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu