3-1-1-42-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-42-09

Otsuse kuupäev

20. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

V. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-9379

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. K. kaitsja vandeadvokaat Igor Belugin

Asja läbivaatamise kuupäev

22. aprill 2009

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2008. a otsus V. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata

väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. V. K. poolt valitud kaitsjale tasumisele kuuluv 1000 krooni arvata menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. augustil 2008 koostas Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna vanemkonstaabel V. V. V. K. suhtes

väärteoprotokolli seoses sellega, et V. K. juhtis 8. oktoobril 2008 kella 17.40 ajal Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee 10.

kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 106 km/h (+/-3) alas, kus kehtis suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Sellega rikkus V. K.

liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo liiklusseaduse (LS) § 7722 lg 2 järgi.

2. Kohtuvälise menetleja 15. septembri 2008. a otsusega karistati V. K.-d kirjeldatud teo eest LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga

40 trahviühikut (2400 krooni). LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.

3. V. K. esitas maakohtule kaebuse, milles selgitas lubatud sõidukiiruse ületamist järgnevalt. Väärteoprotokollis märgitud

päeval oli ta tööl. Talle helistas rase abikaasa, kes kaebas valusid. Kiirabist paluti leida võimalus naine ise haiglasse toimetada,

mida V. K. tegigi. Olukorrast tingituna sõitis ta lubatust kiiremini ja politsei pidas ta kinni. Haiglas selgus, et naine vajas

hospitaliseerimist. V. K. väitis kaebuses, et tegutses hädaseisundis KarS § 29 mõttes, kaitstes oma naise ja tulevase lapse elu

ning tervist liikluseeskirja rikkumise hinnaga.

4. Viru Maakohtu 4. detsembri 2008. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. V. K.-d karistati LS § 7722 lg 2

järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni). Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus tuvastas, et 19. augustil 2008 kell 18.14 sõidutas V. K. oma naise Narva Haiglasse, kus viimasel tuvastati nurisünnituse

oht 8. rasedusnädalal. Teel haiglasse ületas V. K. lubatud sõidukiirust 70 km/h ja sõitis kiirusega 106 km/h (+/- 3). Kohus

leidis, et V. K. mure naise tervise pärast oli põhjendatud. Samas rõhutas kohus, et V. K. on varem korduvalt karistatud

liiklusnõuete rikkumise eest ja on neid rikkumisi toime pannud ka pärast kõnesolevat juhtumit. KarS §-s 29 sätestatud

hädaseisundisse puutuvalt märkis kohus, et sõites lubatust kiiremini, asetas V. K. enda ja oma naise isiklikud huvid teiste

kaasliiklejate huvidest oluliselt kõrgemale. Oma käitumisega tekitas ta ohu teiste inimeste elule ja tervisele, pannes sellega

ohtu ka oma naise. Ohuolukorras liiklemiseks on erisõidukitele paigaldatud vilkur ja sireen eesmärgiga vähendada ohtu teistele

kaasliiklejatele. Kohus asus seisukohale, et V. K.-l ei olnud äärmist vajadust rikkuda liikluseeskirja. Võttes arvesse süü

tunnistamist ja kiiruse ületamist tinginud asjaolusid, vähendas kohus V. K.-le määratud põhikaristust. Kohtuvälise menetleja

otsusega kohaldatud lisakaristus jäi muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. V. K. kaitsja Igor Belugin esitas kassatsiooni, milles leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata KarS § 29 sätted.

Kohtu hinnang kiiruse ületamise määrale on põhjendamata. Arvesse pole võetud asjaolu, et V. K. toimetas oma naise ise

haiglasse just kiirabi soovitusel. Kassaator leiab, et hädaseisundis olles võib sõidukijuht ületada sõidukiirust sõltumata vastava

sireeni või vilkuri olemasolust. Otsustades V. K. hädaseisundi küsimust, on kohtu viide isiku varasematele karistustele

asjakohatu. Eelmärgitut arvestades palub kaitsja V. K. väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

6. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko leidis kassatsioonivastuses, et kohus on kõiki

asjaolusid arvesse võttes tulnud põhjendatud järeldusele, et V. K. ei olnud hädaseisundis ning tema karistamine LS § 7422 lg 2

ja lg 4 alusel on seaduslik ja põhjendatud.

7. Kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonivastuses esitatud seisukoha juurde, leides, et kassatsiooni

rahuldamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Selleks, et tuvastada isiku poolt toimepandud süüteo karistatavus, tuleb kohtul ka väärteomenetluses juhinduda KarS § 2 lg-

s 2 sätestatud põhimõttest, et teo eest karistatakse siis, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi. Enne seda, kui koosseisupärane tegu loetakse õigusvastaseks, on teo toimepanijal võimalus viidata

asjaoludele, mis võivad tema teo õigusvastasuse ja sellest tulenevalt ka karistatavuse välistada.

9. Viru Maakohus luges tõendatuks, et V. K. pani toime väärteoprotokollis märgitud teo, mis vastab LS § 7422 lg-s 2

kirjeldatud väärteokoosseisu tunnustele. V. K. on väärteomenetluse vältel selgitanud, et sõitis lubatust kiiremini, sest tema rase

naine tundis end halvasti ja kiirabist soovitati tal leida võimalus naine ise haiglasse viia. Menetlusalune isik õigustab

väärteokoosseisule vastava teo toimepanemist hädaseisundiga KarS § 29 tähenduses, leides, et tal oli õigus kaitsta oma naise ja

tulevase lapse elu ning tervist liikluseeskirja rikkumise hinnaga. Viru Maakohus sedastas, et V. K.-l oli põhjust oma naise

tervise pärast muret tunda, kuid hädaseisundit tal siiski ei esinenud.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud, miks V. K. tegu õigustavad argumendid

ei vasta KarS §-s 29 sätestatud eeldustele. Seetõttu on põhjendamata ka kohtu järeldus hädaseisundi puudumise kohta.

11. Hädaseisundi esinemist kontrollides tuleb eristada hädaolukorda (oht õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (päästetoiming),

mida oli vaja toime panna ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-95-06 (RT III 2006,

40, 339) selgitanud, et oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Oht tuvastatakse objektiivsest

kõrvaltvaatlejast lähtuvalt. Päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õiguserikkumise koosseis, kuid mis on ohu

kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Selles lahendis on

kriminaalkolleegium rõhutanud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve

päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud

vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t

õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või

vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-1-01 - RT III 2001, 4, 40).

12. Viru Maakohus ei ole V. K. väidete kontrollimisel eeltoodud skeemi järginud. Hädaolukorda või selle puudumist

kinnitavaid asjaolusid ei ole kohus jälgitavalt tuvastanud. Järeldus, et V. Kutrõrinil oli põhjust oma naise pärast muretseda, ei

näita üheselt kohtu arusaama hädaolukorra esinemise või puudumise kohta. Ohu olemasolu ja selle vahetust (akuutne, vältav,

tulevikus ähvardav) ei ole kohus hinnanud. Neid küsimusi välja selgitamata on kohus asunud hindama koosseisupärase teo kui

päästetoimingu proportsionaalsust, leides, et V. K. asetas oma isiklikud huvid teiste liiklejate huvidest kõrgemale.

Proportsionaalsuse nõue tähendab tõesti kaitstava ja kahjustatava huvi omavahelist kaalumist, mis seisneb hüvede võrdlemises.

Käesolevas asjas on aga vaadeldavad hüved - inimes(t)e elu ja tervis - võrdse väärtusega. Sellises olukorras on määrav

kaitstavat hüve ähvardava ohu suurus rikkumisega ohustatava õigushüvega võrreldes. Nii loetakse üks hüve enam ohustatuks,

kui seda ähvardab konkreetne oht teist hüve ähvardava abstraktse ohuga võrreldes.

13. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka V. K. väitele, et pärast politsei poolt kinnipidamist ja kiiruse ületamise asjaolude

selgitamist pidas politseiametnik vajalikuks saata politseiautoga V. K. poolt juhitud sõiduauto haiglani. Sellise tegevuse põhjus

on jäänud kohtus aga välja selgitamata. Ent see asjaolu võib olla oluline selleks, et hinnata ohu suurust ja konkreetsust V. K.

naise ja tulevase lapse tervisele võrdlevalt ohu tõenäosusega ja suurusega ülejäänud liiklejate eludele ja tervisele. Siinkohal

tulebki olukorda vaadelda konkreetse ja abstraktse ohu tähenduses. V. K. väidab, et kiirabist soovitati tal leida võimalus naine

ise haiglasse viia. Tunnistaja I. K. kinnitas kohtus, et ta helistas hädaabi numbrile ja talle tehti ettepanek võimaluse korral ise

haiglasse sõita (tlk 31 pöördel). Kohus jättis ka need väited tähelepanuta. Seega ei ole võetud seisukohta, kas V. K.-l oli naise

tervist ähvardava ohu ärahoidmiseks või vähendamiseks ka muid võimalusi, või oli V. K. poolt valitud vahend sobivaim,

vähendamaks konkreetses olukorras ohtu tema naise ja tulevase lapse elule ja tervisele.

14. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtu viide V. K. varasematele karistustele hädaseisundi eelduste

kontrollimisel ei tulene KarS §-st 29. Isiku varasemad karistused võivad tulle arvesse süü suuruse ja karistuse preventiivsete

eesmärkide hindamisel, kuid need ei saa mõjutada kohtu järeldust arutatava süüteo õigusvastasust välistava asjaolu küsimuses.

15. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusaluse isiku

poolt valitud kaitsjale tasumisele kuuluva summa 1000 krooni mõistliku suurusega kaitsetasuks ja arvab selle menetluskulude

hulka, mille hüvitamise peab Viru Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel.

16. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni

osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi