3-1-1-2-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-2-09

Otsuse kuupäev

20. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

A. K. väärteoasi relvaseaduse § 8910 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. septembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-5815

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

22. aprill 2009

Istungil osalenud isikud

Lõuna Politseiprefektuuri esindaja korrakaitseosakonna lubade talituse komissar

Allen Leego ja menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. septembri 2008. a kohtuotsus A. K. väärteoasjas relvaseaduse § 8910 järgi ja saata

väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade talituse komissar Allen Leego 29. mai 2008. a otsusega karistati A.

K.-it relvaseaduse (RelvS) § 8910 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta 26. aprillil 2008 kell

05.22 Võrumaal X vallas Y maanteel kandis alkoholijoobes endaga kaasas relva, rikkudes sellega RelvS § 50 lg 3 p-s 1

sätestatut.

2. A. K. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik märkis, et relv oli sõidukis üksnes edasitoimetamise eesmärgil ja kuna ta oli

eelnevalt relva hoiule andnud E. L.-le, oli edasitoimetajaks E. L.

3. Tartu Maakohtu 9. septembri 2008. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel, s.o A. K.-i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.1 Kohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud relvakandmisega RelvS § 49 tähenduses, mistõttu on menetlusaluse isiku

vastutus RelvS § 8910 järgi välistatud. Kuna on tuvastatud, et A. K.-i relv oli pakitud viisil, mis ei võimaldanud relva kohest

kasutuselevõttu ja A. K.-il puudus relva kasutamise eesmärk, tuleb A. K.-i tegevust käsitada relva edasitoimetamisena RelvS

54 lg 1 mõttes.

3.2 A. K.-i ja tunnistaja E. L.-i ütlustega on tõendatud, et enne alkoholi tarvitamist andis A. K. relva ajutisele hoiule E. L.-le.

Relvaseaduse § 45 lg 5 kohaselt võib relva anda ajutisele hoiule isikule, kellel on relvaluba, tingimusel, et hoiuleandmine

vormistatakse üleandmis-vastuvõtmise aktiga. E. L.-il oli relvaluba samasuguse relva kohta. Relva üleandmist A. K. ja E. L.

vastava aktiga ei vormistanud. Kohus leidis, et üleandmis-vastuvõtmise akti koostamise nõue on kehtestatud selleks, et

kontrolli teostaval ametnikul oleks võimalik tuvastada relva ajutisele hoiule võtnud isik ja selle üle andnud isik. Käsitletavas

väärteoasjas oli nii üleandja kui ka vastuvõtja tuvastamine võimalik ja seetõttu on üleandmis-vastuvõtmise akti koostamata

jätmine formaalne rikkumine. Eelnevast lähtudes järeldas kohus, et relv oli ajutisele hoiule antud E. L.-le ja ajal, mil

politseiametnikud E. L.-i poolt juhitud sõiduki peatasid, toimetas relva edasi E. L., mitte tema kõrval istunud A. K..

3.3 Väärteoprotokollis on kohtuväliseks menetlejaks märgitud Lõuna Politseiprefektuur ja menetlevaks ametnikuks Võru

politseijaoskonna juhtivkonstaabel Varbo Maandi. Väärteootsuse tegi Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade

talituse komissar Allen Leego. Väärteoasja materjalides puudub viide väärteoasja üleandmise kohta teisele kohtuvälisele

menetlejale. Sellega on rikutud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja

menetlustoimingut.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, raskendamata menetlusaluse isiku

olukorda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Maakohus on ebaõigesti leidnud, et RelvS §-s 45 sätestatud relva ajutisele hoiule andmise korral ei ole üleandmis-

vastuvõtmise akti koostamine vajalik siis, kui relva üleandja ja vastuvõtja on koheselt tuvastatavad. Üleandmis-vastuvõtmise

akti koostamata jätmine on poolte kohese tuvastamise võimaluse korral lubatud üksnes RelvS § 29 lg-s 4 sätestatud relva

kasutusse andmisel. Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et A. K. oleks E. L.-ile relva üle andnud spordivõistlusel

osalemiseks või jahipidamise eesmärgil, tulnuks A. K.il ja E. L.-il koostada relva üleandmis-vastuvõtmise akt. Sellist akti ei

koostatud, mistõttu ei ole relva ajutisele hoiule andmist toimunud ja relva kandjaks tuleb pidada A. K.it.

4.2 Nõustuda ei saa maakohtu tõlgendusega relvaseaduse 7. peatükis toodud relvakandmisest ja edasitoimetamisest.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on relvakandmine relva endaga kaasaskandmine väljaspool hoiukohta ja relva

edasitoimetamine on üks relvakandmise alaliike.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas käesolevat väärteoasja kolmeliikmelises koosseisus 4. veebruaril 2009. Kuna selles

koosseisus tekkisid kohtunikel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, siis anti väärteoasi läbivaatamiseks

kriminaalkolleegiumi täiskogule.

Täiskogu istungil jäi kassaator oma varem väljendatud seisukohtade juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ain

Laansalu leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleks jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Relvaseaduse § 8910, mille alusel on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut käsitletavas väärteoasjas karistanud, näeb

ette vastutuse relvakandmise eest alkoholijoobes. Järgnevalt analüüsib Riigikohtu kriminaalkolleegium seda, kas RelvS § 8910

järgi saab karistada isikut, kes alkoholijoobes olles relva edasi toimetab. Samuti käsitleb kriminaalkolleegium kassaatori

väidet, mille kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele seisukohale, et relva edasitoimetajaks oli E. L., mitte menetlusalune

isik.

7. Menetlusalune isik on kogu väärteomenetluse vältel olnud seisukohal, et tema karistamine RelvS § 8910 järgi on välistatud,

kuna relva edasitoimetamist ei saa käsitada relvakandmisena. Samale seisukohale jõudis ka maakohus. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega selles küsimuses ja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust.

7.1 Relvaseaduse § 49 kohaselt mõistetakse relvakandmise all relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. Kõnealusest

sättest tuleneb, et igasugune olukord, kus isik on relva hoiukohast välja võtnud ja kannab seda endaga kaasas, on

relvakandmine relvaseaduse tähenduses. Relvakandmise korra sätestab RelvS § 50, mille kolmanda lõike esimese punkti

kohaselt on relva keelatud kanda alkoholijoobes. Relva edasitoimetamise mõiste tuleneb RelvS § 54 lg-st 1, mille järgi

mõistetakse relva edasitoimetamise all relva endaga kaasaskandmist ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva

vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte. Relvaseaduse § 55

lg 3 sätestab, et relva edasitoimetamisel tuleb järgida muuhulgas RelvS § 50 lg 3 p-s 1 sätestatut.

7.2 Relvaseaduse § 54 lg-st 1 tuleneb, et relva edasitoimetamine on sarnaselt relvakandmisele relva endaga kaasaskandmine.

Relvakandmisest eristab relva edasitoimetamist üksnes asjaolu, et relva edasitoimetamisel puudub relva endaga kaasas kandval

isikul selle kasutamise eesmärk. On selge, et relva endaga kaasas kandmiseks, olenemata sellest, kas seda endaga kaasas

kandval isikul on relva kasutamise eesmärk või mitte, tuleb relv hoiukohast välja võtta. Eelnevast lähtudes leiab

kriminaalkolleegium, et relva edasitoimetamisele on omased kõik relvakandmise tunnused peale kasutamise eesmärgi. Sellest

saab omakorda järeldada, et relva edasitoimetamine on relvakandmise alaliik, mille iseloomulikuks tunnuseks on kasutamise

eesmärgi puudumine relva endaga kaasas kandval isikul. Kuna relvakandmine on laiem mõiste kui relva edasitoimetamine ja

hõlmab ühtlasi viimase, saab isikut, kes toimetab relva edasi alkoholijoobes ja rikub sellega RelvS § 50 lg 3 p-s 1 sätestatut,

karistada RelvS § 8910 järgi.

7.3 Käsitletava väärteoasja materjalidest nähtub, et A. K.-i relv oli tühjaks laetuna ja relvakotti pakituna sõiduki tagumisel

istmel. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et relv oli sõidukis transportimise, mitte kasutamise eesmärgil. Eelneva

põhjal järeldas maakohus õigesti, et sellist relva käitlemise viisi tuleb pidada relva edasitoimetamiseks. Käesoleva otsuse

punktis 7.2 toodud põhjendustel on aga ebaõige maakohtu seisukoht selles, et relva edasitoimetamine ei ole relvakandmine.

8. Kassaator leiab, et kuna A. K.-i ja E. L.-i vahel relva üleandmis-vastuvõtmise akti ei koostatud, ei toimunud relva ajutisele

hoiule andmist ja relva kandjaks tuleb pidada A. K.-it. Maakohus on seevastu jõudnud seisukohale, et üleandmis-vastuvõtmise

akti koostamine ei olnud vajalik, kuna relva üleandja ja vastuvõtja viibisid ühes sõidukis ja olid menetleja jaoks koheselt

tuvastatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga ja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust.

8.1 Relvaseaduse § 45 lg 5 kohaselt vormistatakse relva ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule üleandmis-

vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Seega on RelvS

§ 45 lg-s 5 sätestatud relva ajutisele hoiule andmisel erinevalt relva kasutusse andmisest RelvS § 29 lg 4 mõttes kohustuslik

koostada üleandmis-vastuvõtmise akt ka juhul, kui pooled on koheselt tuvastatavad. Kui vastavat üleandmis-vastuvõtmisakti

koostatud ei ole, siis ei saa relva lugeda teisele isikule hoiule antuks.

8.2 Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema ja E. L.-i vahel relva üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostatud, kuid suulise

kokkuleppe alusel oli ta relva E. L.-le ajutisele hoiule andnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asub seisukohale, et üleandmist

ei ole toimunud. Puudub üleandmis-vastuvõtmisakt, mille koostamine on RelvS § 45 lg 5 kohaselt kohustuslik. Kuna relva

üleandmist ei toimunud, tuleb relva edasitoimetajaks pidada menetlusalust isikut.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni

osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Kassaatori taotlust kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamiseks Riigikohus ei rahulda, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja oleks vastuolus

VTMS § 174 p-ga 6.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe