3-3-1-28-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-28-09

Määruse kuupäev

18. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Same Sport kaebus Viimsi Vallavalitsuse 12. septembri

2008. a korralduse nr 564 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-08-2036

Menetluse alus Riigikohtus

AS Same Sport määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Same Sport määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

12. novembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-2036 osas, millega kohtud jätsid AS Same

Sport kasuks välja mõistmata menetluskulud 12 700 krooni ulatuses.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Viimsi Vallavalitsuselt AS Same Sport kasuks

täiendavalt välja menetluskulud 12 700 (kaksteist tuhat seitsesada) krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus kehtestas 12. septembri 2008. a korraldusega nr 564 Viimsi vallas Haabneeme

alevikus Haabneeme staadioni detailplaneeringu.

AS Same Sport esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 12. septembri 2008. a

korralduse nr 564 tühistamiseks.

Viimsi Vallavalitsus tunnistas 14. oktoobri 2008. a korraldusega nr 640 12. septembri 2008. a

korralduse nr 564 kehtetuks põhjusel, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33

kohaselt pidanuks nimetatud detailplaneeringu kehtestama vallavolikogu.

2. Eeltoodud korraldusele tuginedes taotles vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 24 lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-08-2036 menetluse lõpetamist.

Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude

väljamõistmiseks summas 17 700 krooni. Menetluskulu hõlmab kaebaja esindaja tutvumist

detailplaneeringu materjalidega ja analüüsi, menetlusdokumentide ja kaebuse koostamist ning

esitamist. Taotlusele oli lisatud arve ja maksekorraldus.

Vastustaja taotles kaebaja taotletud menetluskulude vähendamist. Arvestades detailplaneeringu

dokumentatsiooni mahtu, kaebuse alust, sisu ja motiive ning kaebaja ja teda esindava advokaadibüroo

pikaajalist praktikat ning kogemusi vastustaja detailplaneeringute vaidlustamisel, ei saa

detailplaneeringu vaidlustamisele sellise ajahulga kulutamist lugeda põhjendatuks. Sama esindaja on

analoogse ja suures osas sõna-sõnalt kokkulangeva seisukoha ja taotluse esitanud ka haldusasjas nr 3-

08-2034, milles esindab OÜ-d Toom Kauplused sama esemega kaebuses ning on esitanud

samasisulise arve samasuguse summaga 17 700 krooni. Eeltoodut arvestades ei tohiks vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud ületada 5000 krooni.

3. Tallinna Halduskohus lõpetas 12. novembri 2008. a määrusega haldusasja menetluse HKMS

§ 24 lg 1 p 4 alusel (p 3) ja mõistis kaebajale vastustajalt HKMS § 92 lg 5 ja § 93 lg 5 alusel välja

menetluskulud summas 5000 krooni (p 4). Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, leides, et

arvestades asja mahtu ja keerukust ning õigusabi osutanud isikute tehtud töö suurust, on põhjendatud

menetluskulude suuruseks 5000 krooni.

4. AS Same Sport esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumäärus

tühistada osas, millega jäeti kaebaja kasuks välja mõistmata 12 700 krooni, ja mõista kaebaja kasuks

välja tema poolt kantud menetluskulud täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohus ei ole

võtnud seisukohta menetluskulude arvel esitatud käibemaksu väljamõistmise osas. Samuti ei ole

määruses sisuliselt põhjendatud menetluskulude vähendamist. Antud juhul võttis vald teadlikult vastu

ebaseadusliku korralduse. Vaidlustatud planeeringu materjali hulgas on ka teise detailplaneeringu -

Randvere tee 9 ja 9B - materjal, mistõttu oli ainuüksi planeeringu toimiku läbitöötamine ja

analüüsimine mahukas ja aeganõudev. Advokaadibüroo esitas kindlas suuruses kokkulepitud

koondtasu, mis sisaldas lisaks kaebuse koostamisele ka kaebamise aluseks oleva mahuka planeeringu

materjalidega tutvumist. Kaebus on koostatud vandeadvokaatide poolt ja on 13 leheküljel, selles on

käsitletud vähemalt nelja Viimsi valla haldusakti, sisulisi aspekte planeeringu osas ning planeeringu

kehtestamisele eelnenud järelevalve analüüsi. Kaebuse sisu ja mahtu arvestades on ebamõistlik

niivõrd mahuka töö eest makstud tasu vähendada sisuliselt kehtiva palga alammäärani (4350 krooni).

Viited haldusasjale nr 3-08-2034 ei ole asjakohased, kuna tegemist on hoopis teise haldusasjaga.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2009. a määrusega AS Same Sport määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2008. a määruse muutmata. Ringkonnakohus

märkis, et kuna halduskohus lähtus väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel advokaadibüroo

esitatud arvest, milles sisaldus ka õigusteenuselt arvestatud käibemaks, arvestas kohus kaebaja

taotluse lahendamisel, et taotletud menetluskulud sisaldavad ka käibemaksu. Ringkonnakohtu arvates

ei ole piisavalt alust väita, nagu oleks vallavalitsus vaidlustatud korralduse vastu võtnud teadvalt

ebaõigena.

Kohtupraktikas on väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel peetud

kohaseks võtta arvesse seda, kas esindaja on mõne teise vaidluse kaudu kursis haldusasja

materjalidega (vt Riigikohtu 1. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-05, p 17-18).

Käesoleval juhul on Viimsi Vallavalitsuse 12. septembri 2008. a korralduse nr 564 halduskohtus

vaidlustanud ka OÜ Toom Kauplused (haldusasi nr 3-08-2034), kelle esindajateks on samad

advokaadid, kes esindavad kaebajat käesolevas vaidluses. Võrreldes halduskohtule esitatud kaebusi

selgub, et need erinevad vaid mõne lõigu osas. Seega pidid advokaadid kahe erineva kaebuse

esitamiseks töötama läbi suures osas kattuvad materjalid. Kaebuste vahel on erinevused vaid AS

Same Sport omandiõigust ja OÜ Toom Kauplused kasutusõigust tõendava dokumendi osas ning

kaebajate huvide põhjendamises. Seega puudus advokaatidel nende kahe kaebuse koostamiseks

vajadus materjalide topeltmahus läbitöötamiseks. Halduskohus arvestas esindaja töömahu hindamisel

haldusasjaga nr 3-08-2034 põhjendatult.

Kaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-08-2008 vaidlustanud Viimsi Vallavolikogu 9. septembri 2008. a

otsuse nr 80, millega kehtestati Randvere tee 9, 9B ja lähiala detailplaneering. Viidatud vaidluses

esindavad kaebajat samad esindajad. Sellises olukorras ei ole kohane käesoleva haldusasja

menetluskulude suurust põhjendada Randvere tee 9 ja 9B detailplaneeringu materjalide

läbitöötamisega. Selle õigusteenuse kulud seonduvad haldusasjaga nr 3-08-2008.

Väide advokaadi spetsialiseerumisest ei ole väljamõistetavate menetluskulude suuruse põhjendamisel

asjakohane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Same Sport esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna Ringkonnakohtu

19. jaanuari 2009. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2008. a määruse tühistada osas,

milles kaebaja kasuks jäeti vastustajalt välja mõistmata 12 700 krooni, ja teha uus määrus, millega

mõista AS Same Sport menetluskulud tema kasuks välja täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja on

endiselt seisukohal, et Viimsi Vallavalitsus võttis vaidlustatud korralduse vastu teadlikult

ebaseaduslikult. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja väite osas, et kaebuse

koostamisele ja esitamisele eelnesid mitmed toimingud kohtueelses menetluses, millesse oli kaasatud

kaks vandeadvokaati. Kaebaja vastuväited menetluskulude vähendamisele ei keskendu üksnes

kaebuse lehekülgede arvule ja kaebuse lisaks olevatele dokumentidele, vaid kogu planeeringuasja

toimikule ja läbiviidud toimingutele. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtud on rikkunud HKMS § 93

lg-s 5 sätestatut, kuna vähendasid põhjendamatult kaebajale väljamõistetavate menetluskulude

suurust.

7. Viimsi Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning kohtumäärused muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et AS Same Sport määruskaebus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtud on HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel õigesti

vähendanud kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. HKMS § 92 lg 5 kohaselt

kannab HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamise korral menetluskulud vastustaja.

HKMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

10. Käesolevas asjas esitas AS Same Sport 13. oktoobril 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi

Vallavalitsuse 12. septembri 2008. a korralduse nr 564 tühistamiseks. Vastustaja tunnistas

vaidlustatud akti 14. oktoobri 2008. a korraldusega nr 640 kehtetuks. Viimsi Vallavalitsus esitas

16. oktoobril 2008 taotluse asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Tallinna

Halduskohus lõpetaski 12. novembri 2008. a määrusega haldusasja menetluse. Menetluskulude

väljamõistmisel lähtus halduskohus vastustaja hinnangust, et 17 700 krooni on ülemäära suur ning

asjaolusid arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 5000 krooni. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu seisukohaga.

11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtud on AS Same Sport kasuks väljamõistetavaid

menetluskulusid põhjendamatult vähendanud.

AS Same Sport esitas halduskohtus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 17 700 krooni

(õigusteenuse maksustatav väärtus koondtasuna 15 000 krooni ning sellelt arvestatud käibemaks 2700

krooni). Taotlusele oli lisatud nii advokaadibüroo arve kui ka tõendid selle tasumise kohta (toimiku

lk 74-76). Riigikohtule esitatud määruskaebuses viitab kaebaja õigusabikulude suuruse põhjendatuse

osas peamiselt järgmistele asjaoludele: vaidlustatud korraldus võeti vastu teadvalt ebaseaduslikult;

planeeringumaterjalide läbitöötamine oli mahukas, kuna toimikus sisaldusid ka teise

detailplaneeringu materjalid; kaebuse koostamisele eelnenud menetlusse oli kaasatud kaks

vandeadvokaati; kaebus on mahukas ja selles analüüsitakse vaidlustatud planeeringut igakülgselt.

Kolleegium märgib, et kuivõrd menetluskulude väljamõistmine ei ole karistuslik meede, vaid

kohustatud isikult või asutuselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud, siis ei oma

menetluskulude jagamisel sisulist tähtsust, kas Viimsi Vallavalitsus teadis või pidi detailplaneeringut

kehtestades teadma, et ületab sellega oma pädevust. Samuti ei oma vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suuruse hindamisel üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas.

Küll aga tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida

kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise

keerukust ja aeganõudvust.

12. Vastustaja ja kohtud on väljamõistetavate menetluskulude vähendamise vajalikkust põhjendanud

eelkõige sellega, et samad advokaadid esindavad paralleelselt toimuvas vaidluses OÜ-d Toom

Kauplused, kes samuti vaidlustas Viimsi Vallavalitsuse 12. septembri 2008. a korralduse nr 564

halduskohtus (haldusasi nr 3-08-2034), mistõttu planeeringu materjalid kattusid ning advokaatidel

puudus vajadus kahe kaebuse koostamiseks materjalide korduvaks läbitöötamiseks, samuti erinevad

kaebused nimetatud haldusasjades teineteisest üksnes menetlusosalisi puudutavas osas. Selle

lähenemise põhjendusena on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 2005. a otsusele

haldusasjas nr 3-3-1-49-05.

Kolleegium leiab, et haldusasjas nr 3-3-1-49-05 väljendatud seisukohad ei ole käesolevas asjas

kohaldatavad juba ainuüksi sel põhjusel, et nimetatud asjas otsustati haldusorganite poolt kasutatud

välise õigusteenuse eest tasutud kulude väljamõistmist kaebajalt. Nimetatud seisukohti tuleb hinnata

Riigikohtu praktika taustal, mille kohaselt haldusorgani kasuks haldusvälise õigusabiteenuse kulude

väljamõistmine on piiratud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-

24-07 ja 6. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07). Käesoleval juhul on aga tegemist kaebaja

kasuks haldusorganilt menetluskulude väljamõistmisega, mille puhul sarnaseid piiranguid ei esine.

Lisaks oli haldusasjas nr 3-3-1-49-05 (vt p 21) tegemist juhtumiga, kus samad advokaadid esindasid

analoogilises vaidluses sama asutust, kuid käesoleval juhul pidasid kohtud väljamõistetavate

õigusabikulude vähendamist põhjendatuks olukorras, kus samad advokaadid esindasid erinevaid

isikuid.

Halduskolleegium on seisukohal, et kohtud on ebaõigesti juhindunud AS Same Sport kasuks

väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-49-05 ning

jätnud põhjendamatult tähelepanuta Riigikohtu halduskolleegiumi 24. novembri 2005. a otsuse asjas

nr 3-3-1-55-05, mille punktis 8 asus kolleegium seisukohale, et teise isiku poolt ja teises asjas sama

otsuse vaidlustamisel sama advokaadi abi kasutamine ei mõjuta üldjuhul menetluskulude

väljamõistmist. Ei saa eeldada, et kaebajal oleks kliendilepingu sõlmimisel võimalik selliste

asjaoludega arvestada või nende alusel kliendilepingut muuta. Need haldusasjas nr 3-3-1-55-05

väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas.

13. AS Same Sport taotles menetluskulude väljamõistmist 17 700 krooni ulatuses. Haldusasja

menetlus lõpetati vahetult pärast kaebuse esitamist, kohtuistungit asjas ei peetud. Arvestades siiski

detailplaneeringute tavapärast mahukust ning kaebuses välja toodud väidetavate

planeerimismenetluses asetleidnud rikkumiste hulka, on Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul

menetluskulude väljamõistmise taotlus põhjendatud ning neid ei saa pidada tavapärastest vajalikest

menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida, et nõustub

ringkonnakohtuga selles, et Randvere tee 9, 9B ja lähiala detailplaneeringut käsitlevad materjalid

võivad küll sisalduda käesolevas asjas vaidlustatud Haabneeme staadioni detailplaneeringuga samas

toimikus, kuid see asjaolu iseenesest ei saaks õigustada tavapärasest suuremas ulatuses

menetluskulude väljamõistmist. Teise detailplaneeringu materjalidega kaebaja sisuliselt tutvuma ei

pidanud. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et väide advokaadi spetsialiseerumisest ei ole

väljamõistetavate menetluskulude suuruse põhjendamisel asjakohane.

14. Eelneva põhjal tuleb AS Same Sport määruskaebus rahuldada ja kohtumäärused tühistada osas,

milles kohtud jätsid rahuldamata AS Same Sport taotluse tema kasuks menetluskulude Viimsi

Vallavalitsuselt väljamõistmiseks 12 700 krooni ulatuses. Kolleegium teeb selles osas HKMS § 743

lg 2 alusel uue määruse, millega mõistab Viimsi Vallavalitsuselt AS Same Sport kasuks välja

täiendavalt menetluskulud 12 700 krooni. HKMS § 90 lg 2 1. lause alusel tuleb määruskaebuse

esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld