3-1-1-15-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-15-09

Otsuse kuupäev

7. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 1-06-10913

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. S. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. märts 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsus A. S. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 356 lg 1

järgi ja jõustada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008. a otsus, millega mõisteti A. S. õigeks.

2 Kaitsja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. S. oli kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta pani ajavahemikul 2003. a teisest poolaastast kuni 2004. a alguseni Karula

rahvuspargi territooriumil asuvas kaitsemetsas Võru maakonnas X vallas Y külas S.-S. kinnistu eraldisel nr 7 (praegu nr 14)

tahtlikult toime puude ebaseadusliku raie. Raie õigsuse eest vastutava ja seda juhtiva isikuna viis ta metsa rinnaspindala

ebaseaduslikult allapoole lubatud alammäärast. Harvendusraie järgselt oli metsa rinnaspindala süüdistuse kohaselt 17,5 m2/ha.

Seejuures on arvesse võetud ka maaüksusel harvendusraie järgselt tehtud sanitaarraiet mahus 5 tm. Kuna lubatud alammäär

pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha, siis on vähendatud rinnaspindala ebaseaduslikult 1,7 m2/ha, millega põhjustati

1. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse (edaspidi: MS) § 67 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnale oluline kahju 26 775 krooni.

Kahju suuruse arvutamiseks korrutati ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 1,7 m2/ha, keskkonnakahju määr 7500 krooni,

langi pindala 0,7 ha ja kaitsemetsa koefitsient 3,0. Keskkonnale tekitatud kahju 26 775 krooni on käsitatav olulise kahjuna, sest

see ületab teo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Alates 1. jaanuarist 2003 oli kuupalga

alammääraks 2160 krooni ja alates 1. jaanuarist 2004 oli kuupalga alammäär 2480 krooni.

2. Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008. a otsusega mõisteti A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise

tõttu õigeks põhjendusega, et kehtivate metsaõigusnormide alusel ei tekitatud S.-S. kinnistu eraldisel 14 (vana numbriga 7)

harvendusraiega keskkonnale olulist kahju.

2.1 Tunnistaja R. K. ütlustele tuginevalt nentis maakohus esmalt, et vahetult pärast kõnealust harvendusraiet (ajavahemikus

2003. a lõpust - 2004. alguskuudeni) ei täheldanud pädevad ametnikud Sarik-Siimani kinnistu eraldisel nr 7 mingeid raiega

seonduvaid õiguserikkumisi ja ei pidanud seetõttu vajalikuks teostada mõõtmisi ega teavitada Keskkonnainspektsiooni.

Rinnaspindala mõõtmine Keskkonnainspektsiooni poolt leidis kõnealusel eraldisel aset alles 2. septembril 2005. a - seega

pärast tuulemurru järgset sanitaarraiet. Tuginedes 17. mail ja 14. juunil 2006. a koostatud sündmuskoha vaatluse protokollile (tl

84-85) sedastas kohus, et menetlejad ei suutnud sündmuskoha vaatlusega üheselt ja selgelt eristada, millised kännud pärinesid

harvendus- ja millised sanitaarraiest. Kohtuotsuses taunitakse, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel on esmalt eiratud

kõnealuse sanitaarraide asetleidmist, hiljem on aga asetleidnud sanitaarraide mahu kindlaksmääramisel lähtutud formaalselt

vaid metsateatisel märgitud sanitaarraide mahust. Mingeid tõendeid pole kogutud kummutamaks A. S. väidet, et sanitaarraide

tegelik maht võis olla metsateatisel märgitust suurem.

2.2 Maakohus märkis, et metsa täiuse ja rinnaspindala hindamisel pidanuks lähtuma raie ajale lähedasematest, 2004. a

metsamajanduskavast nähtuvatest takseerandmetest, mitte ajaliselt kaugematest 1995. a takseerandmetest. Maakohus ei

nõustunud aga puistu raie-eelse kõrguse määramiseks A. K. kasvukäigutabeli arvutiprogrammi kasutamisega, sest puistu

rinnaspindala mõõtmine teostati eraldisel 7 pärast raiet kasvanud metsa esimese rinde alusel. Kohus märkis, et tal puudub

võimalus kontrollida kasvukäigutabeli arvutiprogrammi õigsust ja 1995. a takseerandmed pole usaldusväärsed. 2004. a

takseerandmetest nähtub aga, et umbes pool aastat pärast harvendusraiet oli vaidlusalusel maatükil kasvava kasepuistu kõrgus

25 m.

2.3 Arvestades seda, et 1. jaanuaril 2007 (seega pärast kõnealust harvendusraiet) jõustus uus metsaseadus, pidas kohus

vajalikuks käsitleda selle harvendusraide seaduslikkust nii raie ajal kehtinud kui ka uue MS ja nende alusel antud õigusaktide

järgi. Enda ümberarvutuse põhjal sedastas maakohus, et väidetava ebaseadusliku metsaraide ajal kehtinud asjakohastest

õigusaktidest lähtuvalt põhjustas A. S. ebaseadusliku metsaraidega keskkonnakahju summas 34 650 krooni - seega olulise

kahju. Uuest metsaseadusest lähtuvalt aga põhjustas A. S. harvendusraidega keskkonnakahju vaid summas 7875 krooni, mis ei

ole käsitatav KarS § 356 lg 1 koosseisu mõttes olulise kahjuna. Muudatus on tingitud asjaolust, et kui raie toimepanemise ajal

sõltus harvendusraiel esimese rinde rinnaspindala alammäär puistu vanusest, boniteediklassist ja puuliigist, siis alates

1. jaanuarist 2007 kehtiva metsa majandamise eeskirja lisa 1 kohaselt sõltub rinnaspindala alammäär vaid puuliigist ja

kõrgusest.

3. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist ning A. S. KarS § 356 lg 1 järgi

süüditunnistamist ja karistamist.

3.1 Apellandi hinnangul nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et A. S. korraldusel S.-S. kinnistu eraldisel 7 (14) toimunud

sanitaarraiega ei ületatud 5 tm raiemahtu. Maakohus on ise keskkonnakahju ümber arvutanud, põhjendamta

Keskkonnainspektsiooni arvutuste kõlbmatust. Kohus on seejuures irdunud keskkonnakahju arvutamise metoodikast.

Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, nagu peaks lähtuma igal juhul raie ajale lähedasematest takseerandmetest. Hea

metsandustava kohaselt tuleb arvesse võtta raie-eelsed, mitte aga selle järgsed takseerandmed. Apellandi arvates on ebaõige

maakohtu seisukoht, et A. K. kasvukäigutabeli programmi ei tohtinuks puistu raie-eelse kõrguse määramiseks kasutada, kui

rinnaspindala mõõtmine tehti pärast raiet. Ebaõige on maakohtu väide, et tal puudus võimalus A. K. kasvukäigutabeli

programmi õigsust kontrollida.

3.2 Maakohus on asunud seisukohale, et raiega ei põhjustatud olulist kahju, jättes samas põhjendamata, miks ei ole võimalik

kontrollida kahju arvestamiseks tarvilike faktiliste asjaolude usaldusväärsust, mille õigsuses kohus kahtleb. Kohtuotsuses ei

põhistata, millele see kahtlus rajaneb ning millele rajaneb kohtu vastupidine järeldus, et kahju arvestamisel tuleb lähtuda metsa

raiejärgsest seisundist. Kohtuotsusest ei selgu üheselt, kui suur on A. S. tekitatud keskkonnakahju. On ära toodud ainult

arutluste käigud ning mitu varianti, milline see võiks olla.

4. Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Maakohtu otsus tühistati ja A. S.

tunnistati KarS § 356 lg 1 järgi süüdi. Teda karistati rahalise karistusega 50 päevamäära (s.o 17 900 krooni). A. S.-lt mõisteti

välja 26 775 krooni keskkonnale tekitatud kahju katteks ja 6525 krooni sundraha.

4.1 Ringkonnakohus leidis esmalt, et maakohus on toimetanud kohtulikku uurimist ühekülgselt ja eelistanud põhjendamatult

süüdistatava ütlusi ja tema kaitseversiooni ning jätnud arvestamata süüdistuses märgitud kinnistu eraldisega kokkupuutunud

keskkonnaametnike ütlused. Ringkonnakohtu arvates on väidetavaid arvutuslikke vigu keskkonnakahju arvestamisel ebaõigesti

tõlgendatud A. S. kasuks. Võimalikud kahtlused kahju arvestamise metoodika kohta olid ringkonnakohtu arvates

kõrvaldatavad. Keskkonnakahju arvestamine tugineb kindlal metoodikal ja riigi tasandil ei saa olla teooriate ning metoodikate

paljusust.

4.2 Maakohus pidas ekslikult põhjendamatuks, et tehtud harvendusraiega tekitatud keskkonnakahju on leitud arvutuslikul

meetodil. Samuti on maakohus iseseisval rinnaspindala määramisel ekslikult teinud arvestusi M. K. poolt augustis 2004 (seega

pärast harvendusraiet) tehtud takseerandmete alusel, jättes põhjendamatult kõrvale 1995 aastal (enne harvendusraiet) R. K.

poolt kogutud andmed. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonis märgituga, et maakohus ei leidnud ühtegi normatiivakti,

millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et aluseks tuleb võtta raiejärgne olukord. Tuginedes ringkonnakohtus ülekuulatud

tunnistajate A. K., R. K. ja E. P. ütlustele nentis ringkonnakohus, et rinnaspindala määramisel just raieeelsest metsa seisundist

lähtumine on kooskõlas metoodiliste põhjenduste ja hea metsamajandustavaga.

4.3 Ringkonnakohus lisas kriminaalasja materjali juurde väljatrüki kasvukäigu tabeli arvutiprogrammist ja märkis, et tema

veendumust kõnealuse tabeli kasutamise õigsusest ja usaldusväärsusest kinnitasid selle programmi looja A. K. ütlused.

Ringkonnakohus märkis, et alates 1995. aastast kuni kõnealuse harvendusraieni - seega 8 aasta jooksul pidid puud kasvama ja

seetõttu võis rinnaspindala hindamiseks kasutada kasvukäigu tabelit ja lugeda kaskede kõrguseks 27 meetrit.

4.4 Samuti lisas ringkonnakohus kriminaalasja juurde kannatanu esindaja poolt esitatud Keskkonnainspektsiooni 29. aprilli

2005. a käskkirja nr 1-3/22 "Mõõtemetoodikate kinnitamine ja mõõtetegevuse valdkonna eest vastutava isiku määramine".

Nimetatud käskkirja lisas nr 3 p-st 3 nähtub, et puistu rinnaspindala mõõtmisel määratakse rinnaspindala ruutmeetrites.

Mõõteviga on rinnaspindala määramisel +/- 7 %. Ringkonnakohus märkis, et käskkirjas esitatud vea protsent on

keskkonnakahju arvestamisel Keskkonnainspektsiooni järelevalve inspektoritele kohustuslik.

4.5 Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus tunnistajate M. U. ja R. K. ütlusi ühekülgselt, kui järeldas nendest, et

harvendusraiega ei viidud metsa rinnaspindala alla lubatud alammäära. Tunnistajate T. T. ja V. K. ütlusi ei pidanud

ringkonnakohus usaldusväärseks, sest T. T. firmaga oli süüdistatav olnud töösuhtes ja V. K. on süüdistatava palvel andnud

hilisemalt kinnistule oma hinnangu.

4.6 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tuvastatuga, et Sarik-Siimani kinnistul ja muu hulgas selle eraldisel 7 (14) tehti

2005. a sanitaarraie. Kuid pole mingeid tõendeid kaitseversiooni kinnituseks, et metsa täius ja rinnaspindala oleks alla lubatud

alammäära viidud alles sanitaarraiega. Tunnistajate R. K. ja M. U. ütlustele tuginevalt asus kohus seisukohale, et rinnaspindala

viidi lubatust madalamaks juba 2003.-2004. a toimunud harvendusraiega. Ringkonnakohus märkis ka seda, et kui

Keskkonnainspektsioon sai teada, et Sarik-Siimani kinnistu eraldisel 7 (14) võidi 2005. a teha ka sanitaarraiet, toimetas

inspektsioon 17. mail ja 14. juunil 2006. a sündmuskoha vaatluse. Uurimistoimingu käigus ei olnud võimalik aga eristada,

millised on 2003.-2004. a ja millised 2005. a raiutud puude kännud. Ringkonnakohtu hinnangul tuligi seetõttu sanitaarraie

tegeliku mahu määramisel lähtuda esitatud metsateatisest, mille kohaselt kavandati vaidlusaluselt eraldiselt raiuda 5 tm.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. A. S. kaitsja, vandeadvokaat Marina Valge esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja A. S. õigeksmõistmist järgmistel põhjustel.

5.1 Kassaator ei nõustu, et A. S. kontrolli all läbiviidud metsaraiega põhjustati oluline kahju. Kaitsja arvates on kahju

arvutamiseks kasutatud metoodika ebaõige, sest see rajaneb kasvukäigutabelil, mitte konkreetse puistu tegelikel andmetel,

mille Keskkonnainspektioon on jätnud välja selgitamata. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ka selles, nagu

rajaneks keskkonnakahjude arvestamine Eesti Vabariigis alati kindlale ja selgele metoodikale ja ta rõhutab, et tema teada on

käesoleva kriminaalasja puhul esmakordselt kahju tuvastatud mitte mõõtmisega, vaid kaudselt - arvutiprogrammiga. Kassaator

meenutab kõnealuse arvutiprogrammi looja A. K. poolt tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et kasvukäigu mudel on küll

töökindel teatud tüüpi puistute keskmise kasvu kindlaksmääramisel, kuid iga üksiku puistu puhul võib kasvukäik olla

programmi alusel tuvastatavast keskmisest vägagi erinev. Kõnealuse kasvukäigu programmi kasutamise tulemina saab öelda

küll seda, kui palju keskmiselt pidi vastavat tüüpi mets 8 aastaga kasvama, mitte aga seda, kui kõrge oli tegelikult kõnealusel

eraldisel harvendusraie tegemise ajal kasvanud mets. Seetõttu leiab kassaator, et kasvukäigu programme kasutades saab

selgitada vaid oletuslikku kahju, mitte aga kõnealuse kuriteo asjaolude selgitamiseks kohustuslikku tegelikku kahju.

Konkreetse puistu tegelikud andmed tulnuks ringkonnakohtul, kui kohus soovis maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut

muuta, välja selgitada ekspertiisiga.

5.2 Kaitsja arvates on puistu algandmeteks ebaõigesti võetud 1995. a takseerimistulemused. Lähtuma pidanuks raiejärgsetest

2004. a takseerandmetest. Kaitsja märgib, et 1995. a takseerandmete alusel koostatud metsamajanduskava aegus 2004. a

välitööde aegumise tõttu: selle dokumendi tiitellehelt nähtub, et välitööd teostati 1995. aastal, kooskõlastused saadi aga alles

1998. aastal ja kava ise oli koostatud aastateks 1998 - 2007.

5.3 Kaitsja rõhutab, et kuna kõnealuse eraldise puhul on tegemist mitmerindelise puistuga, siis oleks olnud ülioluline puude

kõrguse määramine-mõõtmine. Vaid nii oleks saanud tuvastada kõigepealt I rinde kaskede kõrguse ja seejärel selle, millised

kuused tuleb samuti lugeda kuuluvaiks esimesse rindesse. Kaitsja leiab, et jänesekapsa kasvukohatüübi kaasikus võib

keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 § 6 p-st 5 tulenevalt I rinde puistu rinnaspindala viia 3 m2/ha võrra

hõredamaks teise rinde kuuse järelkasvu tõttu. Antud juhul oli olemas kuuse teine rinne rinnaspindalaga 5 m2/ha ja kõrgusega

14 m. Seega ei ole Sarik-Siimani eraldise 14 (7) rinnaspindala lubatust madalam. Puude kõrguste mõõtmata jätmise tõttu oldi

sunnitud kasutama kasvukäigutabelit. Kasutatud kasvukäigutabel oli mõeldud kasutamiseks kaasikus, kõnealuse eraldise puhul

aga on tegemist kase enamusega segametsaga, milles kased on üle 55-aastased ja seega täiskasvanud puud, mille aastane

juurdekasv on minimaalne.

5.4 Kassaator on seisukohal, et kinnistu täiuse viimine allapoole lubatud alammäära nimelt harvendusraiega, mitte aga sellele

järgnenud sanitaarraiega, on tõendamata.

6. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leidis, et kassatsiooni seisukohad on põhjendamatud. Prokuröri hinnangul on

Riigikohtu otsus oluline õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt küsimuses, kas kohus on pädev ebaseadusliku metsaraie

asjades ise muutma keskkonnakahju arvutamise metoodikat ning milline peaks olema arvutuse veaprotsent. Samuti on

kriminaalkolleegiumi seisukoht vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast, et selgitada, kas on põhjendatud

keskkonnakahju arvutamisel lähtuda raie-eelsetest või raiejärgsetest takseerandmetest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohus nendib esmalt, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses on käesoleva kriminaalasja asjaolusid käsitletud

põhjalikult ja ringkonnakohtu seisukohad on lugejale arusaadavad. Kuid samas nõustub kolleegium kassaatoriga, et

ringkonnakohus ei ole kummutanud tõusetunud kahtlusi selles, kas käesolevas kriminaalmenetluses on väidetavalt

ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju suuruse arvutamisel toimitud õiguspäraselt.

8. Kardinaalseid lahkarvamusi on käesoleva kriminaalasja puhul põhjustanud esmalt küsimus sellest, kas kahju suuruse

arvutamisel oleks tulnud lähtuda metsaraie eelsetest 1995. a või selle järgsetest 2004. a takseerandmetest. Maakohus leidis, et

adekvaatseteks hinnanguteks on ajavahemik varasemate takseerandmete ja harvendusraie vahel liiga pikk (8 aastat) ning et

1995. a takseerandmete alusel koostatud metsamajanduskava aegus 2004. a. Süüdistus ja ringkonnakohus aga on asunud

seisukohale, et rinnaspindala määramisel lähtumine just raie-eelsest metsa seisundist on ainuvõimalikus kooskõlas metoodiliste

põhjenduste ja hea metsamajandustavaga. Ringkonnakohtu otsuses märgitu kohaselt ei ole maakohus leidnud ühtegi

normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et kahju arvestamisel tuleb aluseks võtta raiejärgne olukord.

8.1 Tulenevalt KrMS § 363 lg-s 5 sätestatust ei võta kolleegium siinjuures seisukohta 1995. a takseerandmete alusel koostatud

metsamajanduskava kehtivuse küsimuses, sest see tähendaks vältimatult ka faktiliste asjaolude tuvastamist. Edasistes arutlustes

on kolleegiumi arvates siiski võimalik lähtuda selle kava hüpoteetilisest kehtivusest harvendusraie tegemise ajal.

8.2 Kolleegium ei toeta kumbagi kahest p-s 8 nimetatud lahknevast seisukohast. Esmalt ei saa süüteomenetlus lähtuda ei

metsamajanduse metoodilistest põhjendustest ega isegi mitte heast metsamajandustavast. Kriminaalmenetluses keskendub

tõendite kogumine väidetavale kuriteosündmusele, käesoleva kohtuasja puhul seega kõnealusele harvendusraiele. Kuna aga

ebaseaduslikust harvendusraiest kui kuriteost saab rääkida alles pärast seda, kui on loodud võimalus võrrelda nn kuriteoeelset

metsatäiust kuriteoga tekitatud olukorraga, siis tuleb mõistetavalt koguda võrdluseks vajalikku tõendusteavet ka kuriteoeelse

metsatäiuse kohta.

8.3 Esmapilgul näib, et hilisematel takseerandmetel puudub käesolevas kriminaalmenetluses üldse igasugune tähendus, sest

pelgalt vaid nende pinnalt ei ole võimalik teha mingeid järeldusi varem asetleidnud harvendusraie kohta. Kuid nii nagu nähtub

ka maakohtu otsusest, võib käesoleva kriminaalasja eripära arvestades olla hilisematel takseerandmetel kaitseõiguslik kaal. Kui

2004. a takseerandmetest nähtub, et umbes pool aastat pärast harvendusraiet oli vaidlusalusel maatükil kasvava kasepuistu

kõrgus 25 meetri, siis on põhjust kahelda varasemas kasvukäiguprogrammist lähtuvas järelduses, et selle puistu kõrguseks on

27 meetrit.

9. Kolleegiumi arvates on viimatinimetatud kahtlus siiski vaid täiendav argument väitmaks põhilist: süüteomenetluse raames

peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, selleks vajadusel mõõtmisi teostades, mitte aga hüpoteetiliselt -

kasutades näiteks mingeid looduses aset leidvaid protsesse modelleerivaid arvutiprogramme.

9.1 Kolleegium nõustub, et keskkonnakahju arvestamine peab tuginema ühesel metoodikal ja et selles ei tohi riigi tasandil olla

teooriate ning metoodikate paljusust. Kolleegium leiab, et selline metoodika on kehtestatud Keskkonnainspektsiooni

peadirektori 29. aprilli 2005. aasta käskkirja nr 1-3/22 lisaga nr 3 (Mõõtemetoodika metsajärelevalves) ning Vabariigi Valitsuse

8. juuni 1999. a määrusega nr 186 "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad".

Eelnimetatud käskkirja lisas 3 on muuhulgas märgitud, et mõõtmise tulemused vormistatakse peamiselt objekti või

sündmuskoha vaatluse protokolli lisana, milleks võib olla ka metsalugemise või raiekoha ülevaatuse akt; et sündmuskoha

vaatluse protokolli koostamisel lähtutakse vastavalt kas KrMS §-dest 86, 87 ja 146 või VTMS § 31 lg-st 1, ja §-dest 47,49 ja

50; et dokumentides peab olema fikseeritud kasutatud mõõtevahendi nimetus ja andmed kalibreerimise või taatlemise kohta

ning et mõõtevahend peab olema identifitseeritav. Kolleegium märgib, et ülalnimetatud käskkirja lisa nr 3 esitab kindlad

nõuded mõõtemetoodikale metsajärelevalves.

9.2 Ülalnimetatud mõõtemetoodikat määravad dokumendid ei võimalda asendada mõõtmisi näiteks kasvukäiguprogrammile

tugineva hindamisega. Kuid selline asendamine ei saa olla aktsepteeritav ka süüteomenetlusest lähtuvalt. Tuleb nõustuda

kassaatoriga, et kasvukäigu programme kasutades saab selgitada vaid oletuslikku kahju, mitte aga kõnealuse kuriteo asjaolude

selgitamiseks kohustuslikku tegelikku kahju. Kolleegiumi arvates tuleneb kõnealuse aruvutiprogrammi sobimatus süüteoga

tekitatud kahju tuvastamiseks selgesti ka A. K. ütlustest, kes märkis, et tema koostatud kasvukäigu tabel on mõeldud

kasutamiseks eelkõige teaduslikus uurimistegevuses, saamaks lähteteavet vastavat liiki puistu keskmise kasvukiiruse kohta.

Samas aga võib A. K. sõnade kohaselt puude kasv mingil konkreetsel maatükil erineda kasvukäigu tabelis märgitust kuni

kümme korda (tl 223).

10. Ringkonnakohus on A. S. tegevuses KarS § 356 lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisu tuvastamisel tuginenud ka

sündmuskoha vaatluse protokollidele. Tulenevalt KrMS §-s 61 sätestatust ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja

kohus peab hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kuid tõendite vaba hindamise põhimõte ei

tähenda siiski sellist täielikku vabadust tõendite kogumisel, mis eirab süüteo asjaolude uurimisel tunnetustegevuse

optimaalsust tagavaid uurimistaktika soovitusi. Kolleegium on seisukohal, et puude ja põõsaste ebaseaduslik raie aga ka

mistahes muu tagajärjedelikti objektiivse koosseisu tuvastamiseks ongi just nimelt sündmuskoha vaatlus vältimatult vajalik

uurimistoiming, kuna sel teel kajastatakse adekvaatselt puude ja põõsaste ebaseadusliku raie objektiivse koosseisu kõiki olulisi

asjaolusid. Kahtlemata võib tõendusteabe kogumine sündmuskoha vaatlusel, tingituna näiteks ilmastikuoludest või ajafaktori

toimest, olla teatud juhtudel objektiivselt raskendatud. Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie sündmuskoha vaatlusel võib ka

ilmneda, et keerukas on eristada kahe erineval ajal toimunud raietega langetatud puid. Kuid selline keerukus saab olla

tuvastatav siiski vaid sisulise sündmuskoha vaatluse tulemina, mitte aga paljasõnalise väitega, millega hiljem soovitakse

õigustada sisulise sündmuskoha vaatluse ärajätmist.

11. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on toimetatud kaks sündmuskoha vaatlust (tl-d 8 ja 84-85). Esimesele

vaatlusprotokollile on lisatud kinnistu asukoha skeem kahel lehel, teisel protokollil igasugused lisad puuduvad. Teisest

vaatlusprotokollist ilmneb, et see kajastab tegelikult omakorda kahe erineva - 17. mail 2006. a ja 14. juunil 2006. a aset leidnud

sündmuskoha vaatluse tulemusi, kusjuures protokollist ei nähtu, mida konkreetselt kummagi uurimistoimingu puhul vaadeldi.

Mõlema protokolli pinnalt võib väita, et sündmuskoha vaatlusel ei ole kordagi püütud midagi mõõta, kuna protokollides

märgitu kohaselt tehnikavahendeid ei kasutatud, samuti ei ole püütud koguda ega kajastada muud asjakohast tõendusteavet

KrMS § 87 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Protokollides sisalduvad üldsõnalised andmed ei võimalda sündmuskoha ja seega ka

väidetava kuriteosündmuse kohta saada adekvaatset pilti. Otseses vastuolus KrMS § 87 lg 2 selgesõnalise nõudega kajastuvad

17. mai ja 14. juuni 2006. a sündmuskoha vaatluse protokollis menetlustoimingus osalenud isikute seletused. Kokkuvõttes

nendib kolleegium, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole võimalik rääkida kriminaalmenetlusõiguse nõuetega

kooskõlas toimetatud sündmuskoha vaatlusest.

12. Kriminaaltoimikust (tl 4) võib leida ka raiekoha ülevaatuse akti. Kooskõlas Keskkonnainspektsiooni peadirektori 29. aprilli

2005. aasta käskkirja nr 1-3/22 lisas 3 märgituga võib selline akt olla lisatud sündmuskoha vaatluse protokollile, et kajastada

sündmuskoha vaatlusel aset leidnud mõõtmiste tulemusi. Samas ei ole kõnealusel juhul akti vormistatud kui sündmuskoha

vaatlusprotokolli lisa. Akt kajastab 10 proovitüki rinnaspindala mõõtmise tulemusi üldsõnaliselt, märkides, et mõned kuused

loetakse I rinde puude hulka. Aktist ei ilmne, millise täpsema kriteeriumi alusel seda tahakse. Samas ilmneb aktist, et

mõõtmata on jäetud eraldisel paiknevate puude kõrgus, kuigi keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusega nr 88

kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisa 1 kohaselt määratletakse puistu harvendusraie järgse täiuse alammäär metsa

vanuse ja kõrguse põhjal. Tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et kuna kõnealuse eraldise puhul on tegemist mitmerindelise

puistuga, siis oleks puude kõrguse määramine-mõõtmine olnud ülioluline (vt eelnevalt p-s 5.3 märgitut).

13. Süüdistatav A. S. on kogu kriminaalmenetluse kestel väitnud, et lisaks 2003.-2004. a Sarik-Siimani kinnistu eraldisel 14

(7) tehtud harvendusraiele tehti sel eraldisel 2005. a tormikahjustuste likvideerimiseks sanitaarraiet. Selleks esitatud

metsateatise kohaselt pidi sanitaarraie maht nimetatud eraldisel olema 5 tm. Tegelikkuses oli süüdistatava väitel raiemaht

eraldisel aga suurem, sest tormist kahjustatud puid oli algselt hinnatust rohkem ja kõigi tormikahjustatud puude lõikamist

sanitaarraie käigus peeti üldaktsepteeritavaks. Ringkonnakohus on tuvastanud sanitaarraie mahuna aga just metsateatisest

nähtuva 5 tm põhjendusega, et sündmuskoha vaatluse käigus ei olnud võimalik eristada, millised on 2003.-2004. a ja millised

2005. a raiutud puude kännud. Kolleegium märgib, et sellega on süüdistatavale pandud kohustus tõendada, et sanitaarraie

käigus raiuti metsateatisest märgitust enam metsa. Kolleegium on seisukohal, et selline lähenemine ei ole kooskõlas ausa

kohtumenetluse põhimõttega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhises (tl 65), millega kriminaalasi tagastati täiendavaks

eeluurimiseks, on muuhulgas kohustatud menetlejaid selgitama, miks jättis Karula Rahvuspargi järelevalvetöötaja õigeaegselt -

seega pärast ebaseadusliku metsaraie kahtluse tekkimist, s.o 24. märtsil 2004, kuriteoteate esitamata. Samas ei ilmne

kriminaaltoimikust sedagi, et A. S. oleks takistanud harvendusraie seaduslikkuse õigeaegset tuvastamist või takistanud tõendite

kogumist selle kohta, kui palju sanitaarraie käigus tegelikult metsa raiuti.

14. Eeltoodust lähtudes leiab kriminaalkolleegium, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole suudetud kõrvaldada kahtlusi

selles, et A. S. pani ajavahemikul 2003. a teisest poolaastast kuni 2004. a alguseni Karula rahvuspargi territooriumil asuvas

kaitsemetsas Võru maakonnas X vallas Y külas S.-S. kinnistu eraldisel nr 7 (praegu nr 14) tahtlikult toime puude

ebaseadusliku raie KarS § 356 lg 1 mõttes. Nende kahtluste kõrvaldamine eeldaks vaidlustatud metsaeraldisel vältimatult nüüd

- ligikaudu 5 aastat pärast väidetavat kuriteosündmust - uut sündmuskoha vaatlust ja selle raames teostatavaid mõõtmisi.

Kolleegium leiab, et viie aastaga muutunud sündmuskoha olustik ei võimalda enam selliste mõõtmiste tegemist ja seega tuleb

kõnealuseid kahtlusi käsitada süüdistatava kasuks tõlgendatavate kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes.

15. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 361 p-le 5 ning § 362 p-dele 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsuse A. S. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 356 lg 1 järgi ja jõustab

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008. a otsuse, millega mõisteti A. S. õigeks.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe