3-1-1-35-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-35-09

Otsuse kuupäev

6. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

L. G. väärteoasi liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. novembri 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-8775

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

15. aprill 2009

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja J. T.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2008. a kohtuotsus L. G. väärteoasjas liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel V. P. poolt 5. septembril 2008. a koostatud kiirmenetluse otsusega

karistati L. G.-d liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 1 järgi 5 trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta ületas

jalakäijana teed kohas, kus lähima ülekäigurajani oli vähem kui 100 meetrit.

2. L. G. esitas Viru Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, suulise hoiatuse tegemist ja

väärteomenetluse lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 25. novembri 2008. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus. Kohus

märkis, et liikluseeskirja (LE) § 27 kohaselt peab jalakäija sõiduteed ületama ülekäigurajal. Kui aga lähim ülekäigurada on

kaugemal kui 100 meetrit, tohib teed ületada, kui nähtavus mõlemale poole on hea ja ei teki takistusi liiklusele. Kohtu

hinnangul ei nähtu kiirmenetluse otsusest, millisel kaugusel kohast, kus L. G. sõiduteed ületas, asus lähim ülekäigurada.

Seetõttu esinevad asjas kahtlused, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Ühtlasi on väärteo kirjeldus ebakorrektne

ja pealiskaudne ning menetlusaluse isiku karistamist ei ole põhistatud, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist

rikkumist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Nõustuda ei saa kohtuga selles, nagu peaks kiirmenetluse otsuses kajastuma, millisel kaugusel ülekäigurajast L. G.

sõiduteed ületas. Menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldus vastab LE §-le 27.

4.2 Maakohus refereeris otsuse põhiosas menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi ning kohtuvälise menetleja seisukohti, kuid ei

analüüsinud neid sisuliselt. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud loeti tõendatuks ja millistele tõenditele seejuures tugineti.

Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, kui kaugel sõidutee ületamise kohast ülekäigurada asus. Kahtluste

tekkimisel sündmuskohta puudutavate asjaolude osas oli vastavalt VTMS § 101 lg-le 2 võimalik sündmuskohta täiendavalt

vaadelda. Oluline on seegi, et menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist.

4.3 Kasseeritavast otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati.

Ühtlasi ei ole kohus põhjendanud, milliseid väärteomenetlusõigust reguleerivaid norme kohtuväline menetleja otsuse tegemisel

rikkus.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, taotledes

kassatsiooni rahuldamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133

loetletud küsimused. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt osutanud, et VTMS §-s 110 sätestatust tulenevalt

peab kohtuotsuse põhiosas sisalduma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud ja miks on kohus lugenud tõendatuks

ning millistele tõenditele ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-8-

08 - RT III 2008, 15, 98, p 8, 12. novembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-66-08 - RT III 2008, 49, 338, p 8 ja 12. detsembri

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7). Kassaator leiab õigesti, et maakohtu otsus nendele nõuetele ei

vasta. Kiirmenetluse otsuses sisalduvast väärteo kirjeldusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik sõiduteed kohas, kus lähima

ülekäigurajani oli vähem kui 100 meetrit. Seejuures on otsuses fikseeritud ka täpne väärteo toimepanemise koht. Lähima

ülekäiguraja asukohta ei pidanudki kohtuväline menetleja enda otsuses kirjeldama, kuna seda sai tuvastada väärteoasjas

kogutud tõendite alusel. Nii nähtub kohtuistungi protokollist, et L. G. ei vaidlustanud kiirmenetluse otsuses toodud väärteo

tehiolusid ja andis ütlusi selle kohta, kui kaugel väärteo toimepanemise kohast lähim ülekäigurada asus. Ka kohtulikul

arutamisel üle kuulatud tunnistaja N. O. ütlustes kajastub lähima ülekäiguraja asukoht. Maakohus on otsuses küll

menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi refereerinud, kuid jätnud neile sisulise hinnangu andmata. Tõendite hindamata jätmise

põhistuse puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mis toob kaasa

kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-105-

03 - RT III 2003, 30, 310, p 12, 6 aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-18-05 - RT III 2005, 12, 123, p 6 ja 20. juuni 2006. a otsus

asjas nr 3-1-1-45-06 - RT III 2006, 27, 245, p 9). Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest, millise väärteomenetlusõigust

reguleeriva normi rikkumise tõttu kohtuvälises menetluses tuleb väärteomenetlus lõpetada.

8. Kassaator märgib põhjendatult sedagi, et kui kohtul tekkisid kahtlused väärteo tõendatuse osas, oli võimalik vastavalt VTMS

§ 101 lg-le 2 sündmuskohta täiendavalt vaadelda. Kooskõlas VTMS § 31 lõikega 2 ja § 123 lõikega 2 peab kohus väärteoasja

uurima igakülgselt. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuse osas, peab ta esmalt astuma samme, tuvastamaks, kas

need kahtlused on kõrvaldatavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-43-07 - RT III

2007, 31, 250, p 6). Neid põhimõtteid maakohus väärteoasja arutamisel järginud ei ole.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 25. novembri 2008. a otsuse täielikult ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni

rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg