3-2-1-54-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-54-09

Määruse kuupäev

Tartu, 5. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Sergei Abramovi ja Deniss Abramovi hagi Arvo Klaasi vastu

200 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-238

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Klaasi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Sergei Abramov (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Deniss

Abramov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Arvo Klaas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-238 ja

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2008. a määrus samas tsiviilasjas. Taastada asjas menetlus ning

saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Hardy Klaasile Arvo Klaasi määruskaebuselt 2. veebruaril 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. jaanuaril 2008 esitasid Sergei Abramov ja Deniss Abramov (hagejad) Harju Maakohtule hagi

Arvo Klaasi (kostja) vastu, milles palusid kohtul kostjalt hagejate kasuks välja mõista

200 000 krooni.

2. Harju Maakohus rahuldas 5. juuni 2008. a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei ilmunud kohtu

määratud kohtuistungile. Kohtuotsus jõustus 8. juulil 2008.

3. 29. septembril 2008 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palus menetluse tsiviilasjas

taastada, kuna ta sai tagaseljaotsusest teada 23. septembril 2008 täitemenetluse tõttu. Kostja tutvus

kohtutoimikuga 26. septembril 2008 ja nägi, et kohtuotsust ei ole talle kätte toimetatud.

4. Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2008. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse

taastamata.

Maakohus on edastanud kostjale kohtukutse 3. juunil 2008 toimuvale kohtuistungile e-postiga ning

lihtkirjaga. Kostja on saatnud 24. aprillil 2008 kohtule kinnituse kohtukutse kättesaamise kohta.

Kostja nimetatud kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude

olemasolust. Harju Maakohtu 5. juuni 2008. a kohtuotsus on edastatud kostja e-posti aadressile, mida

kinnitavad ka toimikusse tehtud märkused.

3. märtsil 2008 on kostja esitanud hagiavaldusele vastuse, milles on oma elukoha aadressiks

märkinud Xxxxxxxxxxx xx-x, Tallinn. Nimetatud aadressilt kostja kohtu saadetud tähtkirju vastu

võtnud ei ole ning need on kohtule tagastatud pärast hoiutähtaja möödumist. 20. aprillil 2008 on

kostja edastanud kohtule e-posti aadressilt xxxx@xxxxxxxxx.ee avalduse, milles taotleb kohtu

määratud 21. aprilli 2008. a kohtuistungi edasilükkamist. Maakohus rahuldas kostja taotluse ning

määras uueks kohtuistungi ajaks 3. juuni 2008. Kostja saatis 24. aprillil 2008 kohtule kinnituse

kohtukutse kättesaamise kohta.

Kuna kostja on kohtule ise avaldanud oma elektronposti aadressi, tuleb kohtukutse ja kohtuotsus

lugeda kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 4 alusel. Kostja

esitatud kajas ei esine ka asjaolusid, mis takistasid kostjal kohtuistungile ilmumast, ega asjaolusid,

mille esinemise korral kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

5. Kostja esitas maakohtu 14. oktoobri 2008. a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus ei korranud ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

TsMS § 314 lg 4 kohaselt loetakse dokument lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte

toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul

kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev

ja kinnituse peab allkirjastama saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud

saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada

saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel

elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma

elektronposti aadressi.

Maakohus on edastanud kostjale 3. juunil 2008 toimuvale istungile kutse e-posti aadressil, millele

kohus on ka varem edastanud kohtudokumente ning kostja on need vastu võtnud. Nimetatud

aadressilt on saabunud kostjalt ka kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta. Kuna kostja ei ole varem

kohtule väitnud, et nimetatud e-posti aadress ei kuulu temale ega ole turvaline viis temale

menetlusdokumentide edastamiseks, luges maakohtus õigesti kohtukutse kättetoimetatuks isiklikult

ega pidanud seaduse kohaselt vajalikuks kinnituse varustamist digitaalallkirjaga. Eeltoodust

tulenevalt puudus alus kaja menetluse taastamise rahuldamiseks TsMS § 415 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada,

taastada asjas menetluse ja saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud TsMS § 415 lg 1 teise lause p 2 ja § 417

lg-t 2. Kostjale ei ole toimetatud kohtukutset kätte isiklikult allkirja vastu.

8. Hagejad leiavad vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause ja § 692 lg 5 teise

lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu 14. oktoobri 2008. a määrus. Asjas tuleb taastada menetlus

ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 415 lg 1

p 2.

Nimetatud normi kohaselt võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.

Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse 3. juuni 2008. a

kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud

kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314

lg 4 kolmanda lause kohaselt, nagu maakohus on õigesti leidnud), et ta on saanud kohtukutse kätte,

kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on

digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid

tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus digitaalallkirja seaduse § 2 lg 3 nõuetele.

11. Riigikohus on 26. märtsil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09 tehtud määruses leidnud

järgmist: "Kolleegium märgib, et TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada,

sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva

põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause

selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus. Seega ei muuda

eeltoodut asjaolu, et hiljemalt 27. mail 2008 oli kostja lepinguline esindaja hagimaterjalid kätte

saanud ja taotles kohtult hagivastuse tähtaja pikendamist. Allkirja vastu ei ole kostja esindajale

hagimaterjale kätte toimetatud."

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

12. Eespool esitatud põhjusel tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus menetluse taastamata

jätmise kohta tühistada. Menetlus tuleb taastada ja saata asi Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

13. Kolleegium märgib lisaks järgmist. TsMS § 45 lg 4 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas

redaktsioonis) kohaselt võib kohus trahvida menetlusosalist, kes on pahatahtlikult takistanud asja

õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Sama lõike kohaselt on võimalik määrata

ka kuni seitsme ööpäevane arest. Trahvimääruses peab olema asja lahendamise pahatahtlik

takistamine selgelt põhjendatud, nt esitatud põhjendused selle kohta, miks menetlusosalise esitatud

arstitõend(id) ei põhista veenvalt sellist terviseseisundit, mis takistanuks menetlustoimingut teha.

Aresti määramise alused on määratletud eelkõige TsMS § 45 lg-s 1.

14. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Hardy Klaas. Kostja on alates 1. jaanuarist 2009. a

kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel 12. veebruaril 2009 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Hardy Klaasile.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve